Mereväelane on sõjaväe liige, kelle põhiülesanded on seotud merel ja rannikualadel toimuvate sõjaliste operatsioonidega. Nad võivad olla spetsialiseerunud amfiibiväele, laeva kaitsele, pardategevustele või lahingutegevuse toetamistele maal ja merel. Mereväelastel on tavaliselt tugevad sidemed riigi mereväega ning nende juhtimine ja logistikatoetus tuleb sageli mereväelt. Väljakul on tavaliselt mereväe juhataja. Mereväelaste toetus — meditsiiniline, juriidiline, logistiline ja varustuslik — korraldatakse tavaliselt mereväe struktuuride kaudu. Ankrut kasutatakse sageli merejalaväe sümbolina.

Sõna päritolu selgitamiseks tuleb mainida, et termin tuleneb ingliskeelsest sõnast marine, mis tähendab merd, samuti prantsuse sõnast marin(e) ehk merest, mis omakorda tuleneb ladina sõnast marinus ("mereline") sõnast. Nimi marine katab nii prantsuse, hollandi kui ka saksa keeles mereväe mõisteid. Terminoloogia erineb riigiti: mõnes keeles tähendab see eelkõige merejalaväge, teises aga laiemalt mereväge ja merelisi vägesid. Mereväed on tavaliselt osa riigi relvajõududest, kuid mereväelased võivad toimida ka eraldiseisvate üksustena või kuuluda laiematesse sõjalistesse struktuuridesse.

Ajaloost ja traditsioonidest

Ajalooliselt kaitsesid mereväelased laevu merel ja osalesid pardalahinguis. Kui laevapere oli sunnitud (sunnitud teenima), kaitsesid mereväelased laeva mässu eest. Samuti läksid nad lahingu ajal teiste laevade pardale või hõivasid auhinnalaevu ning korraldasid mereväe abistamiseks rüüsteretki kaldal. Mereväelased osalesid ka maismaal toimuvates kampaaniates, et toetada armeed ja saavutada strateegilisi eesmärke.

Mereväelase tänapäevased rollid

  • Amfiiboperatsioonid ja ranniku­liikumised — planeerimine ja läbi­viimine koos maaväe üksustega.
  • Laevahoid ja turvalisus — laevade kaitse, pardatõkestused ja sõjaline laevale jõudmine (boarding).
  • Piirivalve ja merepäästeoperatsioonid — otsingud, päästetööd ja humanitaarabi.
  • Ranniku- ja sadamate kaitse ning infrastruktuuri kaitse operatsioonid.
  • Rahvusvahelised ülesanded — piirivalve, piraatluse tõkestamine, liitlastega õppused ja rahuvalvemissioonid.
  • Erivõimed — merepääste­meeskonnad, eriüksused ja luureüksused, mis tegutsevad merel ja rannikualadel.

Organisatsioon, väljaõpe ja varustus

Mereväelased läbivad tavaliselt esmase sõjalise väljaõppe ning sellele järgneb spetsiifiline mereline või amfiibiline väljaõpe: merendusalased oskused, laeva- ja pardategevuse taktika, lasketehnikad, väikelaevade juhtimine, miinipildujate ja rannikutõrje kasutamine ning vahel ka langevarju- või sukeldumiskoolitus. Rõhku pannakse meeskonnatööle, paindlikkusele ja suutlikkusele tegutseda nii merel kui ka maismaal.

Varustusse kuuluvad tavaliselt lahinguriietus, veekindlad varustused, merekommunikatsiooniseadmed, väikelaevad ja amfiibmasinad, relvastus vastavalt ülesannetele ning erivarustus erimeeskondadele (nt sukeldumisseadmed, fast-rope seadmed pardaleminekuks jpm). Toetusüksused — meditsiin, logistika, side ja õigusabi — on tihti mereväe alluvuses ja toetavad mereväelasi operatsioonide ajal.

Erinevus mereväe ja merejalaväe vahel

Kuigi mõnikord kasutatakse termineid vaheldumisi, on oluline eristada mereväge (mere­väe laevastik, logistikastruktuur ja staap) ning merejalaväge või "marines" (väeosa, mis on spetsialiseerunud amfiib­operatsioonidele ja rannikualadele). Mereväelased võivad olla osa merejalaväest või laiemalt mereväe koosseisust olenevalt riigi sõjaväelisest organisatsioonist ja traditsioonidest.

Rahvusvaheline koostöö ja tänapäevased väljakutsed

Tänapäeval osalevad mereväelased tihti liitlasoperatsioonides ja ühistes õppustes, mille eesmärk on merejulgeoleku tagamine, piraatluse ennetamine, humanitaarabi ja reageerimine kriisidele. Suureks väljakutseks on taristu kaitse, küberohtude mõju merekommunikatsioonile ning keskkonnahädad ja kliimamuutuste toovad kaasa uued otsing- ja päästeülesanded.

Kokkuvõtlikult on mereväelane mitmekülgne sõjaväeline spetsialist: tema töös segunevad merendusalased oskused, lahingu- ja logistikateadmised ning tihe koostöö mereväe ja teiste relvajõududega, et tagada riigi huvide kaitse nii merel kui ka rannikualadel.