Bey (Beik, Beg) — osmanite pealiku tiitel, tähendus ja päritolu

Uuri "Bey (Beik, Beg)" tiitli ajalugu, tähendust ja päritolu — osmanite pealike rollid, naiste Begum-tiitel ja sõna keeleline areng vanatürgist kuni tänapäevani.

Autor: Leandro Alegsa

"Bey" (osmani türgi keeles بك "Beik", albaania keeles bej, bosnia keeles beg, araabia keeles بيه "Beyeh", pärsia keeles بیگ "Beyg" või بگ "Beg") on traditsiooniliselt türgi keeles pealiku tiitel, mis tähistab Osmanite impeeriumi eri suurusega alade juhte või valitsejaid. Naiste vastav tiitel oli Begum.

Tähendus ja tänapäevane kasutus

Bey algselt tähistas äratuntavat autoriteeti: selle kandja oli kohaliku kogukonna, hõimu või maapiirkonna juht, sõjapealik või haldusametnik. Aja jooksul muutus tiitel mitmetasandilisemaks ja võis viidata nii väiksema piirkonna juhile kui ka kõrgemale administratiivsele isikule, sõltuvalt kontekstist ja ajast.

Tänapäeval kasutatakse seda sõna endiselt ametlikult ja kõnekeeles meeste sotsiaalse tiitlina. Seda tsiteeritakse nime järel ja seda kasutatakse üldiselt eesnimede, mitte perekonnanimede puhul — näiteks "Ahmet Bey". Ka teistes piirkondades ja keeltes (nt albaania, bosnia, pärsia) on säilinud vormid nagu bej, beg või Beyg, mis on tihti ülekantud perekonnanimedena või aukirjeldustena.

Ajalooline roll Osmanite riigis

Osmanite haldussüsteemis ei olnud tiitli täpne tähendus alati üheseltmõistetav: sama nimetus võis eri aegadel ja eri paikades kanda erinevat staatust. Mõned tavalised rollid ja nüansid:

  • Sanjak-bey — piirkonna või sunnaki juht, kes vastutas maksukogumise, kohaliku julgeoleku ja sõjalise mobilisatsiooni eest;
  • Beylerbey — mitme sanjaki või suurema provintsi kuberner, sageli kõrgeametine sõjaline haldur (sõna otseses mõttes "pealike pealik");
  • Timar- ja feodaalsed suhted — paljud beyd hoidsid maa- või timar-õigusi, mille eest nad pidid andma sõjalist teenust sultanile;
  • Suhted teiste tiitlitega — bey asetses sageli pashade ja muud kõrgema paleeametkonna alluvuses, kuid kohalikus kontekstis võis tal olla suur autonoomia.

Beyd olid sageli nii sõjalised kui ka tsiviiljuhid: nad võisid juhtida riviüksusi lahingus, lahendada kohalikke vaidlusi ja hoolitseda maksukogumise eest.

Etümoloogia ja päritolu

Sõna jõudis inglise keelde türgi keelest bey, mis omakorda tuleneb vanatürgi beg'ist, mida - kujul bäg - on mainitud juba Orhoni üleskirjutustes (8. sajandil pKr) ja mida tavaliselt tõlgitakse kui "hõimujuhti". Sõna tegelik päritolu on siiani vaieldav, kuigi enamasti ollakse nõus, et tegemist on laenusõnaga vanatürgi keeles. Seda türgi sõna peetakse tavaliselt laenuks iraani keelest. Saksa turkoloog Gerhard Doerfer hindas aga tuletamist iraani keelest pealiskaudselt atraktiivseks, kuid üsna ebakindlaks, ja osutas võimalusele, et sõna võib olla tõeliselt türgi keelest pärit.

Lisaks nostalgiaväärtuslikele vanavormidele leidub aruteludes ka teisi hüpoteese (nt semantilised võrdlused keskaegsete kesk‑Aasia juhtimispealkirjadega). Kokkuvõttes on võimalik, et sõna kujunes kontaktide ja laenude tulemusel mitmest lähteallikast.

Nimetuse variandid ja laiem püsivus

Vormid nagu beg, bej, Beyg ja kohalikud adapteeringud levisid Osmanite mõjuväljas olevatesse rahvakeeltesse ning püsisid seal ka pärast impeeriumi lagunemist. Mõnes piirkonnas tõusis vorm perekonnanimeks (nt Balkani moslemiperedes), teistes jäi selgelt austus- või ametinimetuseks.

Kokkuvõte

Bey on ajalooliselt mitmetahuline pealiku- ja aukirjeldus, mis algselt tähendas hõimu- või kogukonnajuhti ning hiljem muutus Osmanite riigi halduskeeles mitmetasandiliseks ametinimetuseks. Selle etümoloogia on endiselt osaliselt vaieldav: sõna on tuntud juba varajasest vanatürgi kirjandusest ning on kas saanud laenuks iraani keeltest või arenenud autonoomselt türgi keeles. Tänapäeval on bey peamiselt sotsiaalne auaste või viisakusvorm, kasutusel nii Türgis kui ka laiemalt endise impeeriumi aladel.

Muhammad VI. al-Habib, 1922-29, Tuneesia pei, Pariisis.Zoom
Muhammad VI. al-Habib, 1922-29, Tuneesia pei, Pariisis.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on "Bey"?


V: "Bey" on traditsiooniline türgi tiitel, mida antakse Osmanite impeeriumis Beyliki pealikutele või eri suurusega piirkondade juhtidele/haldjatele.

K: Milline oli samaväärne tiitel naistele?


V: Naiste samaväärne tiitel oli "Begum".

K: Kas "Bey" on tänapäevalgi kasutusel?


V: Jah, "Bey" on tänapäevalgi kasutusel ametlike ühiskondlike tiitlitena meeste puhul.

K: Kuidas kasutatakse "Bey" koos nimedega?


V: "Bey" tsiteeritakse eesnime järel ja seda ei kasutata koos perekonnanimedega.

K: Milline on sõna "Bey" päritolu?


V: Sõna "Bey" tegelik päritolu on siiani vaieldav, kuid enamasti ollakse nõus, et tegemist on vanatürgi keele laenusõnaga.

K: Kust pärineb sõna "Bey"?


V: Sõna "Bey" jõudis inglise keelde türgi keelest "bey", mis omakorda tuleneb vanatürgi keelest "beg".

K: Mis on "beg" tähendus vanatürgi keeles?


V: "Beg" on vanatürgi keeles tavaliselt tõlgitud kui "hõimujuhi" ja seda on mainitud juba Orhoni üleskirjutustes (8. sajandil pKr).


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3