Istanbul – ajalugu, geograafia ja kultuuriline tähtsus

Istanbul: põnev ülevaade linna ajaloost, geograafiast ja kultuurilisest tähtsusest — Bütsantsist Konstantinoopolini, Bosporuse maailmaärist ja UNESCO pärandist.

Istanbul (türgi keeles İstanbul) on suur linn, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias. Tegemist on ühe Euroopa tihedaima asustusega linnaga ja rahvaarvult Euroopa suurimate hulgas (sõltuvalt arvestusest umbes u 15 miljonit elanikku). Istanbul on olnud ajalooliselt oluline meresadam ja ka tänapäeval on linn Türgi peamine kaubandus- ja transpordikeskus ning rahvusvaheline sõlmpunkt.

Geograafia

Istanbul laieneb mõlemale kontinendile ja paikneb Kuldsarve (Golden Horn) suudmes ning Bosporuse väina ääres. Bosporus ühendab Musta mere ja Marmara mere ning toimib loodusliku piiri ja tähtsa laevateena, mis eraldab Euroopat ja Aasiat. Linn on topograafiliselt liigendatud paljude lahtede, mäenõlvade ja lauspindadega; Euroopa poolel asuvad ajaloolised kvartalid ja ärikeskused, Aasia poolel on suured elamupiirkonnad ning tööstusvööndid. Suur osa linna elanikest elab Aasia poolel, kuid tähtsamad ajaloolised paigad asuvad enamasti Euroopa poolel.

Ajalugu

Selle algne nimi oli kreeka keeles Byzantion, mis ladina keeles on tuntud kui Bütsants. Bütsantsi asustasid algselt kreeklased Megarast umbes 667 eKr kolooniaks ja nimetasid selle oma kuninga Byzase (Bütsa) järgi. Linnas on elu olnud pidevalt jätkuv juba antiikajast alates.

Aastal 196 pKr kahjustasid Bütsantsi roomlased ning hiljem ehitas Rooma keiser Septimius Severus linna uuesti üles. Konstantinus Suur pidas linna strateegiliselt oluliseks ja 330. aastal kolis ta Rooma impeeriumi pealinna sinna, nimetades seda oma nime järgi ümber Konstantinoopoliks (ladina keeles Nova Roma, kreeka keeles Νέα Ρώμη). Linnast sai peagi idaosa keskne võimukesus.

Kui Rooma impeerium hiljem jagunes, kujunes Konstantinoopolist Ida-Rooma ehk Bütsantsi impeeriumi pealinn. Siia ehitati suur osa Bütsantsi arhitektuurilisest pärandist, sealhulgas kuulus Hagia Sophia. Kuigi linn sattus mitmel korral sõjategevuses kannatada, kujunes see keskuseks kunstile, teoloogiastudiatele ja rahvusvahelisele kaubandusele.

1204. aastal ristisõdijate juhitud neljas ristisõda vallutas Konstantinoopoli ja rajati lühiajaliselt Ladina riik; Bütsants taastas oma võimu alles 1261. aastal. Linn jäi üheks Euroopa olulisemaks poliitiliseks ja kultuuriliseks keskuseks kuni 1453. aastani, mil selle vallutas Osmanite iste Mehmed II (Mehmed II, keda sageli nimetatakse ka "Vallutajaks"). Pärast 1453. aastat sai Konstantinoopolist Osmanite impeeriumi pealinn ning linnarenovatsioonid, paleed, mošeed ja administratiivsed muudatused muutsid linna iseloomu.

Ottomani aeg lõppes 20. sajandi alguses. Pärast I maailmasõda ja impeeriumi kokkuvarisemist loodi 1923. aastal Türgi Vabariik, mille pealinnaks määrati Ankara. Linnale anti ametlikult 1930. aastal tänapäevane nimi İstanbul ning alates sellest ajast on see säilitanud oma suuruse, kuid mitte enam riigipea administratiivse keskusena.

Kultuuriline ja majanduslik tähtsus

Istanbul on pikkade ajastute kokkupõrke paik: Bütsantsi, roomlaste, osmanite ja tänapäevase Türgi mõju on jätnud linna arhitektuuri, keeleliste ja usuliste keskuste välimusse ja elulaadi. Linna kuuluvad suurepärased näited arhitektuurist nagu Hagia Sophia. Kuigi (selle hoone saatus on muutunud mitmel korral – kirikust moslemitempliks ja hiljem muuseumiks ning uuesti moslemipalve kohaks), Topkapi palee, Süleymaniye mošee ning sajanditevanused basaarid ja karavaniseraidid, sealhulgas kuulus Suur Bazar (Grand Bazaar).

Majanduslikult on Istanbul Türgi finants- ja tööstuskeskus: siin asuvad pangad, börs, suured tööstuskompleksid, sadamad ja lennujaamad, mis ühendavad Läänemere-Lähis-Ida-Aasia kaubateid. Turism on samuti oluline majandusharu: linna aastane külastajate arv on suur tänu ajaloolistele vaatamisväärsustele, kultuurisündmustele ja unikaalsele asendile kahe kontinendi piiril.

UNESCO ja turism

Osa Istanbulist on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse, mis hõlmab ajaloolist keskust, paljusid muuseume, mošeesid ja paleesid. Linn on populaarne sihtkoht turistidele, nii kultuuri- ja ajaloohuvilistele kui ka ärireisijatele; Bosporuse laevareisid, jalutuskäigud vanalinnas, turud ja köök on sagedased põhjused külastusteks.

Kaasaegne linn ja väljakutsed

Tänapäeva Istanbul on dünaamiline megapolis, kus kiire urbaniseerumine, liiklus- ja keskkonnaprobleemid, elamispinna kättesaadavus ning infrastruktuuri arendamine on igapäevased teemad. Linnaelanike mitmekesine religioosne ja kultuuriline kooslus peegeldab sajanditepikkust ajalugu ning muudab Istanbuli eriliseks kohtumispaigaks Ida ja Lääne vahel.

Kokkuvõte: Istanbul on ajalooliselt ja geograafiliselt eriline linn — kunagine Bütsants ja Konstantinoopol, Osmanite pealinn ja tänapäevane Türgi suurimaid linnu — mis ühendab kontinente, kultuure ja ajastuid ning säilitab olulise rolli nii piirkondlikus kui ka ülemaailmses kontekstis.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on Istanbuli nimi türgi keeles?

K: Kui suur on Istanbuli rahvaarv?

K: Kas Istanbul on Türgi pealinn?

K: Millal nimetati Konstantinoopol ümber Istanbuliks?

K: Kes asutas Bütsantsi (Konstantinoopoli algne nimi)?

K: Kes vallutas Konstantinoopoli ühel hetkel selle ajaloo jooksul?

Otsing