Projektiil ehk mürsk: määratlus, ajalugu ja tüübid

Mürsk on üldmõiste objektile, mida saadetakse lennates läbi õhu või vee, tavaliselt mingist relvast. Iga tahke ese, mida visatakse või tulistatakse millegi pealt või sees, võib toimida projektiilina ehk mürsuna. Näiteks vibust välja lastud nool, kuuli sarnane löökobjekt (kuul) või isegi kivi ronksuga visatud kaugusmürsk on kõik projektiilide näited. Mürsk võib olla lihtne ja inertne objekt või keeruline seade, mis sisaldab lõhkeainet, lõhkekeha, sihtimisseadmeid või muid täiteaineid.

Mürsundi ja projektiili erinevus

Terminid "projektiil" ja "mürsk" kasutatakse sageli vaheldumisi, kuid tehnilises mõttes võib teha eristuse: projektiil on üldine nimi igale objektile, mida saatakse teele, samas kui mürsk (eriti eesti keeles) viitab sageli sõjalisele suurtükimürsule või lõhkeainega täidetud kuulikujulisele laskemoona tüübile. Sõltuvalt kontekstist tähistatakse neil eri termineil samu või veidi erinevaid asju.

Ajaloost lühidalt

Projektiilide kasutamine on inimkonna ajaloos väga vana: lihtsaimad visatavad esemed ja kivid olid esimesed. Hiljem arendas inimene edasi rihmarakendusi, vibusid ja vibunoolte kasutust ning seejärel mehaanilisi katapulte ja trebušette. Kaasaegse mürsuajastu algas püssirohu leiutamise ja suurtükkide kasutuselevõtuga — sealt edasi on areng hõlmanud torpeedosid, rakette ja juhitavaid lennukeid.

Kaasaegsed relvad ja laskeseadmed võimaldavad projektiile tulistada pika distantsilt ning need on sageli palju efektiivsemad kui lähivõitluse relvad. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eri tüüpi relvi, sh püssid, raketiheitjad ja suurtükid, mis kõik tekitavad või juhivad erinevat tüüpi mürske.

Tüübid ja klassifikatsioon

• Lihtsad viskamisprojektiilid: kivid, odad, nooled — tavaliselt inertsed ja mehaaniliselt stabiilsed.
• Kuulid ja padrunid: püssi- ja püstolikuulid, mis on mõeldud ballistiliseks lennuks ning mõnikord ka sihilikuks tabamuseks.
• Suurtükimürsud ja granaadid: suurema kaliibriga kestad, sageli lõhkekeha või rahutuse tekitamise otstarbega.
• Rakett- ja juhitavad mürsud: sihitud raketid ja juhitavad laskemoonad, millel on oma propulsioonisüsteem ja navigeerimisseadmed.
• Antud sihtotstarbelised projektid: torpeedod (vees), lennukikütust kandvad pommid, sõjalised ja tsiviilraketid.

Konstruktsioon ja tööpõhimõte

Tüüpiline mürsk koosneb järgmistest osadest: kere (naha või kest), stabiliseerimis- või juhtimisseadmed (spinn või tiivakesed), täiteaine (nt lõhkekehad, mürgised ained või inertne mass), süüte-/põlemisosa (kui tegu on raketi või padruniga) ja süttimismehhanism (süüde või lõhkeseade). Projektiili stabiilsus saavutatakse kas pöörlemise (püssitugevalt riflingust põhjustatud spinn) või aerodünaamiliste tiibade abil.

Kasutusvaldkonnad ja ohud

Projektiile kasutatakse laialdaselt:

• sõjaväes ja kaitses (võitlus, suurtükivägi, õhutõrje, raketisüsteemid);
• jahinduses ja sportlaskmises (vibulaskmine, püssilaskmine);
• inseneri- ja kaevandustöödes (paugutamine, lõhkamine läbi laskemoona analoogi);
• tsiviil- ja teaduslikes rakendustes (meteoroloogia rakettide katsetused jt).

Mürskude kasutamine toob kaasa olulisi ohutus- ja eetilisi küsimusi: lõhkeainega täidetud või juhitavad mürskud võivad põhjustada tsiviilohvreid, keskkonnakahju ja pikaajalisi tagajärgi. Seetõttu reguleerivad rahvusvahelised seadused ja konventsioonid relvade kasutamist ja relvastust.

Ohutus ja õiguslikkus

Mürskude käitlemine nõuab spetsiaalset koolitust, ohutusmeetmeid ja tihti ka eriloal või litsentsil põhinevat kontrolli. Sõjaline laskemoon ning suure energiaga projektiilid on reguleeritud nii riiklikult kui rahvusvaheliselt; nende kasutamise ja levitamise piiramiseks on olemas erinevad lepingud ja seadused.

Lõpetuseks: kuigi sõna "mürsk" võib laiemas kõnepruugis tähendada mis tahes lennukõlblikku objekti, on selle tehniline ja ajalooline taust tihedalt seotud relvade, sõjatehnika ja ohutuse küsimustega. Täpsemaks mõistmiseks on kasulik eristada eri tüüpe, nende ehitust ja kasutusotstarvet.

Otsing