Akronüüm on sõna, mille tähed pärinevad teiste sõnade algustähtedest. Inimesed loovad sageli lühikese akronüümi, mis tähistab sama asja kui pikk fraas (sõnade kogum) — see on lühem ja mugavam hääldada kui terve fraas.

Näited

Mõned tuntud akronüümid (ja nende originaalkirjeldus või tõlge):

  • COBOL – Common Business-Oriented Language (ühine ärisuunitlusega keel)
  • LASER – Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse emissiooni teel)
  • POSH – sageli tõlgendatud kui "Port Out, Starboard Home" (rahvapärane seletus, võib olla ka tagantjärele loodud selgitus)
  • QUANGO – Quasi‑Autonomous Non‑Governmental Organisation (kvaasiautonoomne valitsusväline organisatsioon)
  • RADAR – Radio Detection And Ranging (raadio­tuvastus ja kaug­seire)
  • SARS – Severe Acute Respiratory Syndrome (raskekujuline äge hingamisteede sündroom)
  • SCUBA – Self‑Contained Underwater Breathing Apparatus (iseseisev veealune hingamis­seade)
  • SNAFU – algselt situatsioonist tuletatud ropp lühend (Situation Normal: All Fucked Up); sageli sanitiseeritakse variandiks "All Fouled Up" (humoorikas, sõnaline lühend)

Akronüümi vs initsialismi erinevus

Peamine erinevus seisneb häälduses. Akronüüm on selline lühend, mida hääldatakse kui tavalist sõna (näiteks NATO, radar, laser). Initsialism on täheühend, mida loetakse tähekaupa (näiteks ASAP, USA, FBI). Mõnikord liigitatakse kolmetähtelisi ja mõningaid neljatähtelisi lühendeid sagedamini initsionalismideks.

Lisapõhimõtted ja keelekasutus

  • Paljud akronüümid muutuvad igapäevases kõnes tavaks ning kaotavad aja jooksul suurtähestuse – näiteks sõnad laser ja radar kasutatakse tänapäeval sageli väikeste tähtedega.
  • Dokumentides soovitatakse lühendi esimesel kasutamisel kirjutada esmalt välja terve termin ja panna akronüüm sulgudes: näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).
  • Kirjutusstiil: üldjuhul ei kasutata akronüümides tühikuid ega punkte (st mitte U.S.A. vaid USA). Erandid sõltuvad keele- ja väljaandestandarditest.

Kuidas akronüümid tekivad ja erivormid

Akronüümid võivad tekkida:

  • korrapärasest algustähtede kasutamisest (NATO, AIDS),
  • tagantjärele seletuste (backronym) loomise teel (näiteks humoorikad või reklaamitud selgitused),
  • rekursiivsete akronüümide kaudu (näiteks GNU — "GNU's Not Unix").

Hea tava ja näpunäited

  • Selguse huvides defineeri enne täheühendi kasutamist seda, mida see tähendab.
  • Väldi liigset lühendamist avalikus tekstis, kui lugeja võib tähendust mitte teada.
  • Arvesta, et eri keeltes võib sama akronüüm häälduse ja tähenduse poolest erineda.

Allikas­sõna: sõna "akronüüm" pärineb kreeka keelest — akrón (ἄκρον) 'tipp, äär' ja ónoma/ónoma (ὄνομα) 'nimi'.

Lisaks märgin, et mõningaid ülaltoodud näiteid (nt POSH) ümbritseb rahvapärane või küsitav päritolu — mõned akronüümid on ajalooliselt teaduslikult fikseeritud, teised aga tekkinud humoori või tagantjärele selgitustena.

Neid kolmetähelisi akronüüme ja mõningaid tundmatumaid neljatähelisi akronüüme, nagu ISDN, nimetatakse sagedamini initsionalismideks.