Jerevan (Yerevan) — Armeenia pealinn: ajalugu, kultuur ja faktid

Jerevan (armeenia keeles Երեւան või Երևան, aserbaidžaani keeles İrəvan, vene keeles Ереван) on Armeenia pealinn ja suurim linn. Aastal 2004 elas Jerevanis umbes 1 088 300 inimest. Mõned inimesed kirjutavad Jerevani kui Erevan. Varem nimetati Jerevani Erebuni või Erivan.

See asub Hrazdani jõe ääres ning on riigi haldus-, kultuuri- ja tööstuskeskus. Jerevan on ka üks maailma vanimaid pidevalt asustatud linnu.

Ajalugu

Jerevani ajalugu ulatub tagasi 8. sajandisse eKr, mil 782. aastal eKr asutati Urartia linnus Erebuni. Erebuni kindlus rajati kuningas Argishti I valitsemise ajal. Lõpuks muutus Erebuni nime täht "b" 5. või 4. sajandil eKr, muutudes täheks "v", ja sellest arenes tänapäevane nimi Jerevan.

Vaatamata mitmetele valitsejatele ja riigipiiri nihkumistele on Jerevan säilitanud tähtsa rolli Armeenia kultuuri- ja poliitilises elus. Keskaegadel kuulus piirkond erinevatele kuningriikidele ja impeeriumitele. 19. sajandil sai linn osa Vene impeeriumist, 20. sajandi alguses toimusid rahvastiku- ja struktuurimuutused ning Nõukogude perioodil (1920–1991) kujunes Jerevaniks industrialiseeritud pealinn, mida moderniseeriti arhitektuuri ja linnaplaneerimise kaudu.

Peamised vaatamisväärsused

  • Vabariigi väljak (Republic Square) – Jerevani keskväljak, ümbritsetud ajalooliste hoonete ja muuseumidega.
  • Cascade – suur trepp- ja kunstikompleks, kust avaneb vaade linnale ja Mount Araratile.
  • Matenadaran – antiiksete käsikirjade ja tähtsate dokumentide kogu.
  • Erebuni muuseum – tutvustab linna Urartia ajalugu ja arheoloogilisi leide.
  • Opera ja balleti teater – kultuuri-ja etendusasutus Jerevani südames.
  • Sinine mošee (Blue Mosque) – ajalooline 18. sajandi moshee, mis on tähtis islamipärandi objekt linnas.
  • Emakeel (Mother Armenia) – kuju ja park, mis pakuvad ülevaadet Nõukogude perioodi memoriaalist.
  • Läheduses: Garni templ ja Geghardi klooster – arvukad päevareiside sihtkohad linna lähedal.

Kultuur ja festivalid

Jerevan on Armeenia kultuurielu keskus: siin asuvad mitmed muuseumid, teatrid, kunstigaleriid ja muusikafestivalid. Olulised sündmused on näiteks Golden Apricot filmifestival, klassikalise muusika kontserdid ja rahvapidustused. Linnas toimuvad ka tänavamuusika ja kaasaegse kunsti üritused, ning kohalikud kohvikud ja restoranid tutvustavad Armeenia kööki ja külalislahkust.

Majandus ja transport

Jerevan on riigi majanduslik süda: siin paiknevad peamised tööstusharud nagu masinaehitus, keemia- ja toiduainetööstus, tekstiil ning üha kasvav teenindussektor ja IT. Linnas on ka palju kaubandus- ja teenindusettevõtteid ning turism on tähtis tulude allikas.

Transporti teenindavad:

  • Zvartnotsi rahvusvaheline lennujaam, mis asub linnast läänes ja ühendab Armeeniat paljude Euroopa ja Aasia sihtkohtadega.
  • Jerevani metroo, bussid ja marsruuttaksod (marshrutkad) – linnasisene ühistranspordivõrk.
  • Tasu- ja rongiliinid ühendavad Jerevani teiste Armeenia linnadega ning autoteed viivad karbonnatult naaberriikidesse (tõrgete korral võivad piirid ja ühendused varieeruda).

Halduse ja linnaehituse eripärad

Jerevan on jagatud administratiivseteks piirkondadeks (rajoonideks), mida juhitakse kohalikul tasandil. Linnaplaneerimine ühendab nii ajaloolisi kvartaleid kui ka Nõukogude perioodi projekteeritud elamupiirkondi ja uuemaid arendusala. Jerevani keskosas on palju avalikke ruume, parke ja kultuuriasutusi.

Elanikkond, keel ja haridus

Peamine keel linnas on armeenia. Jerevanis elab suurem osa riigi elanikest ja seal asub palju ülikoole, üliõpilaskolledžeid ning teadusasutusi. Tuntuimad õppeasutused on näiteks Yerevani Riiklik Ülikool (Yerevan State University) ja American University of Armenia. Linn pakub laia valikut haridusteenuseid algkoolist kuni teadus- ja magistriõppeni.

Rahvastiku suurus on viimastel aastakümnetel jäänud ligi miljoni inimese lähedale; 2004. aasta väärtus oli ligi 1 088 300, hilisemad rahvaloendused ja hinnangud kõiguvad veidi sõltuvalt allikast.

Kliima ja loodus

Jerevanas on mandriline kliima: suved on kuivad ja kuumad, talved jahedad ning talvel võib esineda lund. Linna kõrgus merepinnast on ligikaudu 900–1 000 meetrit, mistõttu ilm võib olla kuiva sisealadele iseloomulik. Linna lähedal on nähtav ikooniline Mount Ararat, mis on oluline sümbol Armeenia kultuuris ja identiteedis (kuigi mägi paikneb tänapäeval Türgi territooriumil).

Tõlkenimed ja kirjapildid

Nagu eespool mainitud, esineb Jerevani nimetusel mitmeid variatsioone erinevates keeltes ja ajaloolistes allikates: Erebuni (Urartia aegne nimetis), Erivan (vene ja osades lääneallikates), Erevan ning kaasaegne Jerevan eesti keeles. Nende variatsioonide tundmine aitab mõista linna pikka ja mitmekihilist ajalugu.

Kokkuvõte

Jerevan on Armeenia ajalooline ja kaasaegne südamepunkt: linn ühendab iidse pärandi, kultuurielu ja kaasaegse majanduse. See on oluline sihtkoht nii riigi sisepoliitikas kui ka turistidele, kes soovivad kogeda Armeenia rikkalikku ajalugu, kunsti ja kööki.

Jerevan, taustaks Ararati mägiZoom
Jerevan, taustaks Ararati mägi

LipuZoom
Lipu

VappZoom
Vapp

Kliima

Jerevani kliima on suhteliselt kontinentaalne, kuiva ja kuuma suvega ning külma, lumise ja lühikese talvega. Augustis võib temperatuur ulatuda 40 °C-ni, jaanuaris võib olla külm kuni -15 °C. Sademete hulk on väike, umbes 350 mm aastas.

Kultuur

Armeenia kultuurikeskusena asuvad Jerevanis Jerevani Riiklik Ülikool (1919), Armeenia Teaduste Akadeemia, ajalooline muuseum, ooperimaja, muusikakonservatoorium ja mitmed tehnilised instituudid. Matenadarani arhiivis on rikkalik kollektsioon väärtuslikest armeenia, kreeka, assüüria, heebrea, rooma ja pärsia käsikirjadest. Jerevanis on mitu suurt avalikku raamatukogu, mitu muuseumi ja teatrit, botaanikaaed ja loomaaed. Samuti on see laiaulatusliku raudteevõrgu keskmes ja on oluline põllumajandustoodete kaubanduskeskus. Lisaks sellele toodavad linna tööstused metalle, tööpinke, elektriseadmeid, kemikaale, tekstiili ja toidukaupu.

Kaks peamist vaatamisväärsust on ooperimaja, Urartu linnuse varemed ja Rooma linnus. Armeenia Marriott Hotell asub linna südames Vabariigi väljakul (tuntud ka kui Hraparak).

Metro

Jerevani metroo on pealinna teenindav kiirtranspordisüsteem. Selle interjöör meenutab endiste Nõukogude lääneriikide sisemust, kus koridorides ripuvad lühtrid. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ja Armeenia Vabariigi iseseisvumist muudeti enamiku metroojaamade nimesid.

Majandus

Jerevan on Armeenia tööstus-, transpordi- ja kultuurikeskus. Toodangu hulka kuuluvad kemikaalid, esemetallid, masinad, kummitooted, plastmassid, tekstiil ja töödeldud toiduained. Jerevan ei ole mitte ainult Armeenia suurettevõtete, vaid ka rahvusvaheliste ettevõtete peakorter, kuna seda peetakse atraktiivseks allhankekohaks Lääne-Euroopa, Venemaa ja Ameerika rahvusvaheliste ettevõtete jaoks.

Arendus

Hiljuti on Jerevanis toimunud ambitsioonikas ümberehitusprotsess, mille käigus lammutatakse vanu nõukogude stiilis kortereid ja hooneid ning asendatakse need kaasaegsete hoonetega. See linnauuendusplaan on aga mõnede elanike vastuseisu ja kriitikat ([1]) pälvinud.

Seotud leheküljed

  • Sinine mošee, Jerevan

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3