Urartu keel — isoleeritud hurro‑urartia keel, ajalugu ja hieroglüüfid

Urartu keel: isoleeritud hurro‑urartia keel, selle ajalugu, Anatoolia pärand ja väidetavad hieroglüüfid — sügav ülevaade dešifreerimisest ja kultuurilisest tähendusest.

Urartu keel on nimi, mida rääkisid inimesed Urartu iidses kuningriigis Anatoolia kirdeosas (tänapäeva Türgi), Vanjärve piirkonnas. Urartu kuningriik saavutas võimu tippläbi umbes 9.–7. sajandil eKr; selle pealinnaks oli linn Tushpa (tänapäeval Van) ning Urartu mõju ulatus laiemale Kaukaasia ja Lähis-Ida aladele. Paljud Urartu keeles kirjutatud tekstid on leitud kindlustest, templite juurest ja monumentidelt ning annavad teavet kuningate ehitusprojektide, sõjaliste võitude ja rituaalide kohta.

Keel ja keeleperekond

Urartia keel oli isoleeritud keel Lähis‑Ida tingimustes: see ei kuulunud ei semiidi ega indoeuroopa keelte hulka, vaid paigutatakse hurro‑urartia keeleperekonda. Hurro‑urartia rühma teine tuntud esindaja on hurri keel, millega Urartia keel on strukturaalselt sugulaslik — sarnane on nii grammatiliste joonte kui ka sõnavara mõningate elementide poolest. Urartia keel oli aglutineeriv (liituv) ja paljud uurijad märgivad selles ergatiivset tunnustust ning SOV‑sõnajärjestust, mis on tüüpiline Hurro‑Urartia tüüpoloogiale.

Kirjasüsteem ja kinnitusmaterjal

Suur osa Urartu tekstidest on kirjutatud läänesemii või neo‑Assüüria kühvlkirja (kilekivikirja) kohandatud variantides — cuneiform‑tähestikust laenatud märgid kohandati urartu keele häälikute ja morfoloogia tarvitamisele. Säilinud tekstid on sageli lühikesed kõnede, pühenduste ja ülevõitud paikade ning ehitustööde kirjade kujul; neid on tänapäeval teada sadu leidusid, mis on levinud peamiselt Vanist, Ererubinist (Erebuni) ja teistest Urartu keskustest.

Hieroglüüfiline hüpotees ja selle vastuolud

On olemas hüpotees, mille kohaselt oli Urartus lisaks urartu keele kiilkirjale ka kohalik hieroglüüfiline kirjasüsteem. See idee põhineb eelkõige mõnel visuaalselt hieroglüüfilise kirjaga sarnasel märgil reljeefidel ja pronksiesemetel. Armeenia teadlane Artak Movsisyan avaldas osalise katse dešifreerida Urartia hieroglüüfe, väites, et need olid kirjutatud armeenia keele varases vormis. Kuid tuleb rõhutada, et see interpretatsioon on vastuoluline ja ei ole saavutanud laialdast heakskiitu rahvusvahelises teaduskogukonnas.

Enamik epigraafe ja keeleteadlasi kaldub arvama, et seni dešifreeritud Urartu tekstid tuginevad peamiselt cuneiform‑kirjale ning et hieroglüüfiline süsteem, kui see eksisteeris, on kas teistest kultuuridest laenatud, lokaalsete sümbolite kogu või osaliselt esmapilgul arusaamatute märgikombinatsioonide kogum. Movsisjani ja teiste sarnaste ettepanekute puhul leiavad kriitikud, et esitatud vasteid ja hääldusi ei saa praeguse andmestiku juures kinnitada ühemõtteliselt.

Keel ja ajaloo kultuuriline mõju

Kuigi urartu keel ei ole armeenia keele otsene eellane, avaldas Urartu kultuur ja administratiivne võrgustik tugevat mõju kohalikule toponüümiale ja võimalikule laenudele hilisemas piirkondlikus sõnavaras. Keel ise hääbus pärast Urartu kuningriigi kadu ja keelevahetuse protsesside käigus asendus piirkondlikult teiste keel­tega. Tänapäeva uurimine keskendub nii tekstide tõlkimisele kui ka sõnade, asukohtade ja nimetuste võrdlusele teiste vanade lähedaste keeltega.

Uurimistöö ja väljavaated

Tänapäeva uurimistöös kasutatakse arheoloogilisi leide, lõikepõhiseid tekste ja võrdlevat hürro‑urartia linguistikat, et paremini mõista Urartu keele struktuuri, morfoloogiat ja rolli piirkonna ajaloos. Hieroglüüfilise süsteemi olemasolu ja võimalikud seosed teiste keeltega jäävad aktuaalseks uurimisteemaks, kuid seni tuleb olla ettevaatlik radikaalsete dešifreerimisväidete suhtes ilma laialdase kinnituseta.

Kokkuvõte: Urartu keel oli hurro‑urartia keeleperekonda kuuluv aglutineeriv keel, mida kasutati peamiselt 1. aastatuhandel eKr Vanijärve ümbruses. Põhiallikaks on cuneiform‑kirjas säilinud monumentaalsed tekstid; ideed hieroglüüfilisest süsteemist ja seostest vana‑armeenia keelega on teadusringkondades vaieldavad ja nõuavad täiendavaid tõendeid.

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetatakse keelt, mida räägib Urartu rahvas?

K: Kus asus iidne Urartu kuningriik?

K: Kas urartu keel on semiidi või indoeuroopa keel?

K: Kas on mingeid tõendeid, mis viitavad sellele, et lisaks kiilkirjakirjadele võis Urartu rahvastel olla ka mõni muu kirjasüsteem?

K: Kes püüdis mõnda neist hieroglüüfidest dešifreerida?

A:: Mida ta nende kohta järeldas?

Otsing