Alec Douglas-Home — Ühendkuningriigi peaminister ja välisminister (1903–1995)

Sir Alec Douglas-Home (1903–1995) — Ühendkuningriigi peaminister ja välisminister; lugu aadlitiitlitest, poliitilisest üleminekust ja valitsemise keerukusest Suurbritannia ajaloos.

Alexander Frederick Douglas-Home, parun Home of the Hirsel, KT, PC (/ˈhjuːm/ ( kuula); 2. juuli 1903 – 9. oktoober 1995) oli Ühendkuningriigi peaminister aastatel 1963–1964. Ta on laiemalt tuntud kui Alec Douglas-Home.

Varajane elu ja haridus

Alec Douglas-Home sündis 1903. aastal aristokraatlikus perekonnas. Ta sai hariduse Etonis ja Christ Churchis, Oxfordis, kus ta valmistus avalikuks teenistuseks. Tema perekond kuulus Šoti maahärrade hulka ning ta kandis enne pärimist noorema pärijatähisena tiitlit lord Dunglass.

Varasem poliitiline tegevus

Home alustas poliitilist karjääri parlamendis nooremaametnikuna (parlamentaarse erasekretärina) ja oli partei aktiivne liige. Ta osales poliitikas juba enne Teist maailmasõda ning oli aktiivne ka sõjajärgsel ajal. Tema varasem kogemus riigimehena ja diplomaatiliste kohtumiste juures sai alguse juba 1938. aastal, mil ta oli parlamendi liige ja osales Neville Chamberlain reisil Münchenisse, kus toimusid kohtumised Adolf Hitleriga.

Kabinetikohad ja välispoliitika

Harold Macmillan nimetas Home'i 1960. aastal oma valitsuses välisministriks — ametisse, mida ta pidas kuni 1963. aastani. Tema välispoliitiline stiil iseloomustus otsekohesuse ja kindlameelsusega, eriti suhtumisel Nõukogude Liitu ning dekoloniseerimise ja Ühendkuningriigi positsiooni kujundamisel Aafrikas ja Aasias. Ta teenis välisministrina ka Edward Heathi valitsuses aastatel 1970–1974, kus mängis olulist rolli Suurbritannia rahvusvahelise positsiooni kujundamisel.

Tiitlid, pärand ja tiitlist loobumine

Home'i nimi ja aadlititled muutusid elu jooksul mitu korda. Ta sündis Alexander Frederick Douglas-Home'ina ja sai noorema pärijatähisena lord Dunglassiks, kui tema isast sai Home'i krahv. Kui tema isa suri, päris Alec krahvitiitli ja sai Home'i 14. krahviks. Tema nooremtiitlitest kuulus ka parun Douglas.

1963. aastal, kui konservatiivide juht Harold Macmillani tagasiastumise järel valiti Home partei juhiks ja peaministri kandidaadiks, seisis ta silmitsi probleemiga: ta oli hetkel pärilikus kroonisüsteemis ka peer ehk kuulus lordide kojasse, mis raskendas valitsuse juhtimist alamkojast. Peerage Act 1963 võimaldas pärandpeere diskleinida ja Home kasutas seda võimalust: neli päeva pärast peaministriks saamist loobus ta oma pärandkrahvitiitlist ning sai taas kõneviisiliselt Sir Alec Douglas-Home’iks. Ta oli varem 1962. aastal saanud Thistle'i rüütliks.

Teekond alamkojasse ja peaministriks olemine

Pärast tiitlist loobumist korraldati kokkulepped, et tagada talle koht alamkojas. Kinrossi ja Western Perthshire'i tugevalt konservatiivne valimisringkond jäi vaba ning Douglas-Home valiti partei kandidaadiks. Kuigi parlament pidi pärast suvepausi kokku tulema 24. oktoobril, lükati tema tagasitulek edasi kuni 12. novembrini, kuni toimuma pidi järelvalimiseni. Sel perioodil oli ta peaminister ilma kummagi parlamendikoja liikmeta — olukord, mis oli kaasaegses poliitikas ebatavaline. Ta võitis järelvalimised 9 328 häälteenamusega ja asus Commonsis tööd jätkama.

Alec Douglas-Home juhtis valitsust lühikest aega — 1963–1964 — ja viis konservatiive 1964. aasta üldvalimisteni, kus partei kaotas tööstusliku ja sotsiaalpoliitilise kriitika taustal Labouri juhitud opositsioonile.

Edasine karjäär ja eluaegne peer

Hoolimata lühikesest peaministriajast jätkas Home aktiivset poliitilist tegevust: ta naasis Commonsisse, jätkas esindamist ja tuli uuesti valitsusse kui välisminister aastatel 1970–1974 Edward Heathi valitsuses. Pärast Heathi valitsuse valimiskaotust ja oma aktiivse ministrikarjääri lõppu antakse talle 1974. aastal eluaegne aadlitiitel "Baron Home of the Hirsel" — see oli eluaegne peeri tiitel, mis võimaldas tal naasta lordide koju. Tema pärilik krahvitiitel läks pärast tema surma tema pojale, kes sai 15. Home'i krahviks.

Iseloom, maine ja pärand

The Times märkis, et Home'i maine ei põhinenud üksnes tema lühikesel peaministriajajal, vaid eelkõige tema kahel perioodil välisministrina: "Ta tõi ametisse ... oma võime rääkida otse, olla karm Nõukogude Liidu suhtes ja olla kindlameelne (mida mõnikord tõlgendati kaastunde puudumisena) Aafrika ja Aasia kontinendi suhtes. Kuid ta tõi kaasa ka midagi muud: ebatavalise rahvusvahelise austuse".

Home'i pärand on mitmekihiline: teda hinnatakse kui traditsioonilist, kohtlemiselt konservatiivset riigimeest, kes aga suutis diplomaatilises sfääris saavutada teiste riigijuhtide austuse. Ta suri 1995. aastal 92-aastasena, jättes jälje 20. sajandi Briti välispoliitika ja valitsusjuhtimise kontekstis.

Olulisemad ametikohad (ülevaade)

• Parlamendi liige ja parlamentaarne erasekretär (nooremametnik) — varajane karjäär
• Välisminister — 1960–1963 (Macmillani valitsus) ja 1970–1974 (Heathi valitsus)
• Ühendkuningriigi peaminister — 1963–1964
• Eluaegne parun (Baron Home of the Hirsel) — pärast 1974. aastat

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Alec Douglas-Home?

K: Millal sai temast peaminister?

K: Millised teised rollid tal oma elu jooksul veel olid?

K: Mis on lord Dunglass?

K: Mis juhtus, kui tema isa suri?

K: Kuhu läks Neville Chamberlain 1938. aastal Adolf Hitleriga kohtuma?

Otsing