Robert Anthony Eden, 1st Earl of Avon KG MC PC (12. juuni 1897 – 14. jaanuar 1977) oli Ühendkuningriigi konservatiivne poliitik, kes teenis nii Sir Anthony Eden nime all. Ta oli 1955–1957 Ühendkuningriigi peaminister ning varem korduvalt riigi välisminister.

Haridus ja varajane karjäär

Eden sai hariduse Eton College'is ja Christ Churchis Oxfordis. Pärast Esimest maailmasõda alustas ta aktiivset poliitilist karjääri ja 1923. aastal valiti ta alamkotta. Ta kuulus konservatiivse partei ridadesse ja tõusis 1930. aastate jooksul tähtsateks valitsusametiteks.

Välisminister ja sõja­aegne teenistus

Eden oli oma põlvkonna tuntumaid diplomaate-poliitikuid. Peaminister Neville Chamberlain nimetas ta 1935. aastal välisministriks. 1938. aastal astus ta tagasi protestina Chamberlaini lepitamise poliitika vastu Adolf Hitleri suhtes, eriti pärast Müncheni kokkuleppe sündmusi. Teise maailmasõja ajal teenis ta Winston Churchilli välisministrina ja kujunes oluliseks kolleegiks sõjaajal.

Tagasi välisministrina ja peaministriks saamine

Eden oli uuesti valitsuses aastatel 1951–1955, kui Winston Churchill juhatas taas valitsust. Tema tervis hakkas pärast 1953. aastal tehtud operatsiooni sapikivide eemaldamiseks halvenema: operatsioon läks valesti ja tal tekkisid püsivad terviseprobleemid, mis mõjutasid tema töövõimet ka edaspidi. 1955. aastal sai ta peaministriks pärast Churchilli lahkumist ametist.

Suessi kriis ja tagasiastumine

Edeni peaministriks olemise kriitiliseks katsumuseks kujunes 1956. aasta Suessi kriis. Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri rahvusistlikud sammud ja Suesi kanali üle kontrolli küsimus viisid Briti, Prantsuse ja Iisraeli sõjalise vastuseeni. Rahvusvaheline surve — eriti Ameerika Ühendriikide ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni surve — ning sise- ja välispoliitilised tagajärjed kahjustasid Edeni positsiooni. Koos juba halvenenud tervisega oli see peamine põhjus, miks ta 1957. aastal peaministri kohalt tagasi astus; tema asemele tuli Harold Macmillan.

Isiklik elu, tiitel ja surm

Edenil oli kolm poega esimese abielu käigus. Kaks vanemat poega surid temast enne. Noorem poeg päris tema aukraha Avoni krahvi — Nicholas. Pärast Nicholase surma tiitel välja suri. Eden abiellus hiljem teist korda Clarissa Spencer-Churchilliga (sünd. 1920), kes oli Winston Churchilli vennatütar ja keda tihti mainitakse kui lesk Clarissa Eden, Avoni krahvinna.

Anthony Eden püsis avalikkuses veel pärast poliitilist karjääri lõppu ja sai hiljem aumärgiks 1st Earl of Avon. Ta suri 14. jaanuaril 1977 79-aastaselt maksavähki.

Pärand ja hinnangud

Edeni elu ja karjäär jagunevad selgelt kaheks. 1930. aastad ja sõja­aegsed aastad kuuluvad tema hiilgeperioodi — ta oli toonases rahvusvahelises poliitikas kõrgel positsioonil ja laialt tunnustatud diplomaati. Samas jääb tema maine segaseks: paljud ajaloo­uurijad ja avalikkus hindavad tema peaministriks olemist ebaõnnestunuks, peamiselt seoses Suessi poliitikaga. Kaks ulatuslikumat elulooraamatut (ilmunud 1986. ja 2003. aastal) on aidanud tema pärandit objektiivsemalt hinnata. D. R. Thorpe on kokku võtnud, et Suessi kriis "oli tema ametiaja tõeliselt traagiline lõpp, mis sai tema karjääri hindamisel ebaproportsionaalselt suureks".

Märkus aukraadidest: lühendid KG, MC ja PC viitavad vastavalt Ordu rüütli (Knight of the Garter), Military Cross (sõjaväeline autasu) ning Privy Councili liikme tiitlile.