Antoine Busnois prantsuse renessansshelilooja Burgundia motetid ja šansoonid
Antoine Busnois (hääldatakse "AN-twun bew-NWAH") (ka Busnoys) (sündinud umbes 1430; surnud 6. novembril 1492) oli prantsuse helilooja ja luuletaja, kes kuulus varase renessansi burgundia koolkonda. Ta kirjutas nii kirikumuusikat, näiteks motette, kui ka ilmalikke (mitte-religioosseid) šansoone. Ta oli pärast Guillaume Dufay surma Burgundia hilisema koolkonna tähtsaim helilooja.
Elulooline ülevaade
Busnoise elu kohta on säilinud ainult fragmentaarne teave: teda mainitakse eri allikates peamiselt kui vaieldamatut andekust, kes töötas Burgundia hertsogkonna ja erinevate kirikute teenistuses. Kuigi tema täpne sünnikoht ja paljud ametikohad pole täiesti kindlad, näitavad säilinud käsikirjad ja viited, et ta oli aktiivne nii sakraalses kui ilmalikus muusikas ning teda hinnati oma meloodilise ande ja kontrapunktilise oskuse pärast.
Muusikaline stiil ja iseloomustus
Busnoisi loomingut iseloomustab sujuv meloodiline vool, selged harmoonilised pöörded ja meisterlik kontrapunkt. Tema motetid ja šansoonid kombineerivad traditsioonilisi keskajalisi vorme renessansi uute väljendusvahenditega: tihedad häälesuhted, tihtipeale selgelt tajutav peamotiiv ning oskuslik rütmiline varieerimine. Tema laiem mõju tuleb esile ka selles, kuidas hilisemad heliloojad võtsid üle tema meloodilise käekirja ja tehnikaid väiksemates žanrites.
Tööd ja tähtsamad teosed
- Busnois jätab maha hulga motette ja kirikupalade fragmente ning mitmeid šansoone — osa tema teostest on säilinud käsikirjade ja kooripartituuride kujul.
- Tuntumate ilmalike laulude hulka kuulub näiteks chanson, mis on laialt tuntud oma meloodilise ilu ja sõnalise peenuse poolest; tema šansoonid käsitlevad sageli armastuse, ilukõne ja kohtuelu teemasid.
- Kirikute repertuaaris on tema motettide ja teiste sakraalteoste puhul märgata nii traditsioonilist liturgilist ülesehitust kui ka isiklikumaid väljendusviise.
Mõju ja pärand
Busnois oli oma aja üks mõjukamaid heliloojaid Burgundia koolkonnas ja tema looming mõjutas otseselt nii kohalikku kui ka Euroopa laiemat muusikapraktikat. Pärast Guillaume Dufay surma tõusis Busnois esile kui peamine suunanäitaja, kelle tehnikad ja meloodilised lahendused levisid kooriteostes ja ilmalikes partituurides. Tema teosed on säilinud paljudes käsikirjades, mis võimaldavad tänapäeva muusikutel ja teadlastel tema stiili uurida ja esitada.
Kust kuulata ja lugeda
Busnoisi muusikat esitavad tänapäeval varauusaegsed ansamblid ja koolkondlikud koorid — tema palasid leiab nii salvestustena kui ka teaduslikes väljaannetes. Neid teoseid huvitab nii muusikahuvilisi kui ka teadlasi, kes uurivad renessansi helikeelt ja Burgundia koolkonna arengut.
Kokkuvõte: Antoine Busnois oli silmapaistev prantsuse helilooja ja luuletaja, kelle sakraalsed ja ilmalikud teosed mängisid olulist osa varase renessansi muusikakujunemises. Tema motetid ja šansoonid jäävad olulisteks näideteks Burgundia koolkonna loomingust ja on väärt uurimist nii esitajate kui ka teadlaste poolt.
Busnois' missa "O Crux Lignum" käsikiri. Kuupäev ei ole kindel, kuid tõenäoliselt 15. sajandi keskpaik.
Life
Me ei tea, kus Busnois sündis. See võis olla Artois' piirkonnas asuvas pisikeses Business'i külas. Võib-olla võttis ta oma nime selle küla järgi.
Tema muusikalise hariduse kohta ei ole midagi teada. Me teame, et ta sattus 1461. aastal raskustesse, sest ta olevat kuulunud rühma, kes peksis viiel korral üht preestrit. Sel ajal oli ta Tours'i katedraali kaplan. Samal ajal, kui rünnakut uuriti, käis ta missal. See tõi kaasa tema ekskommunikatsiooni, kuid hiljem andis paavst talle armu.
1465. aastal kolis ta katedraalist Tours'i Püha Martini koguduse kirikusse, kus temast sai alamdiakon. Johannes Ockeghem oli seal kavaler ja need kaks heliloojat tundusid teineteist hästi tundvat. Hiljem, 1465. aastal, kolis Busnois Poitiers'sse, kus temast sai mitte ainult "maîtrise" (koorijuhataja), vaid tal õnnestus saada sealt palju häid lauljaid. Selleks ajaks oli ta kuulus laulupedagoog ja helilooja. Siiski jättis ta selle ameti mingil põhjusel 1466. aastal maha ja kolis seejärel Burgundisse.
1467. aastaks oli Busnois Burgundia õukonna helilooja. Peagi oli troonil Karl Julge. Karl pidas palju sõdu ja võttis mõnikord Busnois' ja teisi muusikuid oma sõjaretkedele kaasa. Aastal 1477 langes Karl Nancy lahingus. Busnois jätkas tööd Burgundia õukonnas kuni 1482. aastani. Tema edasise tegevuse kohta ei ole midagi teada. Ta suri 1492. aastal.
Tema muusika
Ta oli heliloojana väga tuntud ja tema muusikat lauldi paljudes Euroopa piirkondades. Ta oli tõenäoliselt tuntuim muusik Euroopas Guillaume Dufay ja Johannes Ockeghemi ajastu vahel.
Busnois kirjutas nii vaimulikku kui ka ilmalikku muusikat. On tõenäoline, et suur osa tema muusikast on nüüdseks kadunud. Säilinud on kaks tema missat ja kaheksa motetti. Tema muusika stiil on kuskil Dufay ja Binchois' lihtsa homofoonilise muusika ja Josquini keerukama imitatsiooni vahel.
Busnois võis olla kuulsa meloodia "L'homme armé", ühe renessansiajastu populaarseima meloodia, helilooja. Seda meloodiat kasutati sageli cantus firmus'ina messe kompositsioonis. Ta võis olla esimene helilooja, kes kirjutas "L'homme armé"-l põhineva missa. See missa avaldas suurt mõju paljudele heliloojatele.
Busnois'd mäletatakse tänapäeval paljude tema šansoonide (prantsuse ilmalike laulude) järgi. Mõnda neist viisidest kasutasid hilisemad heliloojad oma missades.
