Renessanssmuusika
Renessansimuusika on Euroopa muusika, mis on kirjutatud umbes alates 1400. aastast kuni 1600. Seda ajavahemikku nimetatakse renessansiks, mis tähendab "uuestisündi". Renessanss jääb keskaja ja barokiaja vahele.
Muusika paigutamine ajasektsioonidesse ei tähenda, et seal oleks olnud kiireid tüübivahetusi. Muusika muutus aeglaselt ja varane renessansiaegne muusika oli sarnane keskaegse muusikaga. Aeglaselt hakkasid muusikakirjanikud uusi ideid proovima. Palju keskaegset kirikumuusikat oli muutunud väga karmiks, kus oli palju reegleid rütmide ja nootide kokkupõrgete kohta, et tekitada dissonantse. Paljud renessansiajastu heliloojad kirjutasid muusikat, mis oli sujuvam ja õrnem. Muusika oli endiselt polüfooniline, kus igal häälel oli oma osa meloodiast. Muusika hakkas muutuma vähem modaalseks ja rohkem tonaalseks. Barokiaja alguseks kasutasid heliloojad duur- ja moll-toonimõõtude süsteemi, nagu me teeme seda tänapäeval.
Vokaalmuusika
Heliloojad kirjutasid palju missasid ja motette. 16. sajandil sündis ka madrigal: ilmalikud (mitte religioossed) laulud, mis sageli käsitlesid armastust. Madrigaal sai alguse Itaaliast ja muutus lühikest aega väga populaarseks Inglismaal alates 1580. aastatest. Oli ka palju teisi ilmalikke laule, nagu šansoon, canzonetta ja villanelle. Laulud olid sageli laulu saatel. Muusika oli renessansiajastul oluline osa ühiskondlikust, religioossest ja õukondlikust elust. Rikkalik mõttevahetus Euroopas ning poliitilised, majanduslikud ja usulised sündmused aastatel 1400-1600 tõid kaasa suuri muutusi heliloomingu stiilides, muusika levitamise meetodites, uutes muusikastiilides ja muusikainstrumentide arengus. Kõige tähtsam vararenaissanceaegne muusika oli kiriklikuks kasutamiseks loodud polüfoonilised (mitmest samaaegsest meloodiast koosnevad) missad ja ladinakeelsed motetid tähtsate kirikute ja õukonnakapellide jaoks. Kuueteistkümnenda sajandi lõpuks oli aga patronaaž jagunenud paljude valdkondade vahel: katoliku kirik, protestantlikud kirikud ja õukonnad, jõukad amatöörid ja muusikaprint - kõik need olid heliloojate sissetulekuallikad.
Muusika trükkimine
Teine väga oluline avastus sel ajal oli nootide trükkimine. Noodiprintimine algas Itaalias 16. sajandi keskel.
Renessansiaja heliloojad
15. sajandi algul tegutses heliloojate rühm, mida nüüd tuntakse Burgundia koolkonnana (Burgundist). Guillaume Dufay oli neist kõige kuulsam. Nende muusika kõlas natuke nagu keskaegne muusika.15. sajandi lõpu poole oli välja kujunenud polüfoonilise kirikumuusika stiil, mida võib kuulda Johannes Ockeghemi ja Jacob Obrechti missades. Ockeghem kirjutas isegi ühe teose, milles kõik osad arenevad ühest ideest, mida kasutati kaanonina.
16. sajandil hakkasid heliloojad kirjutama selge taktiga ja korrapärase pulsiga muusikat. Nende hulka kuulusid Josquin des Prez ja teised prantsuse-flamanni koolkonna esindajad. Rooma koolkond, kuhu kuulus ka kuulus itaallane Giovanni da Palestrina. Tema viis kirjutada polüfooniat on olnud selle stiili eeskujuks paljude sajandite jooksul. Muusikaüliõpilased peavad ikka veel õppima "Palestrina tehnikat" (kuidas Palestrina stiilis komponeerida). Kuigi selle aja kirikumuusika on peamiselt polüfooniline, on selles ka homofoonilisi lõike, kus hääled laulavad koos samu sõnu. See aitab olulisi sõnu tõesti selgeks teha.
Veneetsias, alates umbes 1534 kuni umbes 1600. aastani kujunes välja polükooriline stiil. Koorid olid eraldatud, lauldes kiriku eri osadest, sageli galeriidest. See suurejooneline muusika kõlas ilusasti suurtes kirikutes, nagu Basilica San Marco di Venezia. Neid heliloojaid nimetatakse sageli "Veneetsia koolkonnaks". Sellist muusikat kirjutasid Andrea Gabrieli ja hiljem tema vennapoeg Giovanni Gabrieli ning hiljem Claudio Monteverdi, kes alustas renessanssiajastul ja elas kuni barokiajani.
Renessansiaja lõpp
Muutus barokkmuusika stiiliks toimus umbes 1600. aasta paiku. See oli aeg, mil leiutati ooper. See vajas uut kompositsioonistiili. Helilooja Monteverdi kirjutas renessanss-stiilis kuni umbes 1600-1650. aastani, mil ta läks üle barokkstiilile.
| · v · t · e Muusika | |||||
| Muusika ajalugu ja |
| ||||
|
| ||||
| |||||
| Haridus ja õppimine |
| ||||
| Tootmine |
| ||||
| Kultuurilised ja |
| ||||
| Suveräänse riigi poolt |
| ||||
| Loetelud |
| ||||
| Seotud artiklid |
| ||||
| |||||
Küsimused ja vastused
K: Millist ajavahemikku nimetatakse renessansiks?
V: Renessanss on Euroopa muusika osa, mis on kirjutatud umbes aastatel 1400-1600.
K: Kuidas muutus muusika sel perioodil?
V: Muusika muutus aeglaselt ja varajase renessansi muusika oli sarnane keskaegse muusikaga. Aeglaselt hakkasid muusikakirjanikud katsetama uusi ideid, kirjutades sujuvamaid ja õrnemaid teoseid, mis olid siiski polüfoonilised, kus igal häälel oli oma osa meloodiast. Muusika hakkas muutuma vähem modaalseks ja rohkem tonaalseks.
K: Mida tähendab sõna "renessanss"?
V: Sõna "renessanss" tähendab "uuestisündi".
K: Kuidas kõlas keskaegne kirikumuusika?
V: Palju keskaegset kirikumuusikat oli muutunud väga karmiks, kus oli palju rütmireegleid ja nootide kokkupõrkeid, et tekitada dissonantse.
K: Millist süsteemi kasutasid heliloojad barokiaja alguseks?
V: Barokiaja alguse ajal kasutasid heliloojad duur- ja moll-toonide süsteemi, nagu me kasutame tänapäeval.
K: Kuidas oli varase renessansiaja muusika võrreldav keskaegse muusikaga?
V: Varane renessanssmuusika oli mitmes mõttes sarnane keskaegse muusikaga.
