Heavy metal
Heavy metal on valju, agressiivne rokkmuusika stiil. Bändides, kes mängivad heavy-metal-muusikat, on tavaliselt üks või kaks kitarri, basskitarr ja trummid. Mõnes bändis kasutatakse elektroonilisi klahvpille, oreleid või muid instrumente. Heavy-metali laulud on valju ja jõulise kõlaga ning neil on tugevad rütmid, mis korduvad. On olemas palju erinevaid heavy metal'i liike, millest mõningaid kirjeldatakse allpool.
Heavy metal'i ühised tunnused on lõdvemad (allapoole häälestatud) instrumendid ning ebatavalised võtmevahetused ja taktimõõdud (meetrum).
Heavy-metal-bändid riietuvad mõnikord teksadesse, nahkjakkidesse ja nahksaabastesse ning neil on pikad juuksed. Heavy-metal-bändid käituvad mõnikord dramaatiliselt, kui nad mängivad oma instrumente või laulavad. Paljud heavy-metal-bändid siiski seda teha ei taha.
Ajalugu
1960ndad ja 1970ndad
Väga hilistel 1960ndatel ja 1970ndatel muutus rock'n'roll kõvemaks ja valjemaks muusikavormiks, mida nimetati rokiks. 1970ndatel mängisid rokkmuusika bändid tohutuid, valju kontserte välistaadionitel. 1970ndate alguses mängisid paljud rokkbändid psühhedeelset rokki, mis on rokkmuusika liik, mille tekstid ja helid olid mõeldud selleks, et anda kuulajale ettekujutus sellest, mis tunne on olla nn "meelt laiendavate" (ja tavaliselt illegaalsete) uimastite peal, ja mis mõnede arvates isegi suurendas uimastite tarvitamise kogemust. Paljud briti bändid mängisid bluusimuusikat segamini rokkmuusikaga, näiteks The Animals, The Kinks, The Who, Jimi Hendrix, Jeff Beck Group.
1960ndate lõpus leiutati rockmuusika kõvem vorm, mida nimetati "heavy metaliks". Esimest korda kasutati seda terminit 1968. aastal Steppenwolfi laulus "Born to be Wild" ja samal aastal ilmusid ka teised varajased heavy-metal-bändid. Black Sabbath oli bänd, mis leiutas metal-muusika 1960ndate lõpus, bänd mängis valju, bluusimuusikal põhinevat kõva rokkmuusikat. Heavy-metal-muusika põhines peamiselt elektrikitarri helidel. Elektrikitarri võimendatakse heavy-metalis alati võimsate võimendite abil, nii et sellel on valju, moonutatud, vihane heli. Teised bändid nagu Deep Purple, Black Sabbath, Judas Priest, Eric Burdon ja Alice Cooper mängisid veelgi valjemaid, karmimaid heavy metal-rockmuusika vorme.
Paljud arutlevad, kes tuli esimesena, Motorhead või Black Sabbath, kuid üldiselt on metal-kogukonnas aktsepteeritud, et kas / või lõi heavy metal.
1980s
1980ndatel loodi rohkem heavy-metali alamliike, millest üks oli "Hair-Metal", mille populaarseks said sellised bändid nagu Mötley Crüe, W.A.S.P. ja Ratt. Heavy Metal rockbändidel olid pikad juuksed ja mehed kandsid meiki (huulepulk ja silmavärv) ning kitsaid nahkpükse ja -saapaid. Paljud metal-laulud rääkisid armastusest, seksist, pidutsemisest, lõbutsemisest, illegaalsest narkootikumide tarvitamisest ja alkoholist. Harva, kuid mõnikord olid metal-laulud ka poliitiliselt ja sotsiaalselt kriitilised. 1980ndate lõpus olid sellised ansamblid nagu Poison ja Warrant väga edukad, purustades ala selliste lauludega nagu "Talk Dirty to Me" ja "Cherry Pie".
Teist tüüpi heavy metal'i nimetati 1980ndatel "thrash metal'iks" või "thrash'iks". Thrash-metal-bändid mängisid kiiremat ja agressiivsemat tüüpi heavy-metal-rocki. Thrash-metal-bändidel nagu Metallica, Megadeth, Anthrax ja Slayer oli palju fänne.
1990s
1990ndatel tekkis uus raskemetalli vorm, mida kutsuti alternatiivmetalliks. Alternatiiv-metal ühendas thrash-metali ja grunge-rocki hip-hopi ja industriaalmuusikaga. Samuti tekkis 1990ndatel nu-metal, mis on lühend sõnast "new-metal". Nu-metal segas räpi ja hiphopi stiilis laulmist metallimuusikaga. Nu-metal-bändid kasutavad sageli ka DJ-plaate, süntesaatoreid ja muid elektroonilisi instrumente. Nu metal oli väga edukas ja teenis palju raha, eriti sellised bändid nagu Linkin Park, Limp Bizkit, Slipknot ja Disturbed.
Kaks teist heavy metal'i muusikastiili, "death metal" ja "black metal", on väga vihane ja kiire muusika. Inimesele, kellele heavy metal üldse ei meeldi, on palju raskem kuulata death metal'i või black metal'i, sest see on palju kiirem, valjem ja agressiivsem kui teised muusikastiilid. Lauljad tavaliselt ei laula, vaid nad möirgavad või karjuvad, et muuta laulud intensiivsemaks. See muudab laulusõnade (sõnade) kuulmise raskemaks ja enamik inimesi ei ole harjunud lauljatega, kes kasutavad oma häält sellisel viisil. Laulutekstid jutustavad sageli lugusid inimeste vaatenurgast, kes kannatavad ja surevad või teevad teistele haiget. Kitarrid on tavaliselt moonutatud. Trummid kasutavad ka väga kiireid lööki topeltbasspedaalidega (AKA kaks kickpedaali, topeltpedaalid jne).
Teised olulised metal'i stiilid on: power metal, stiil, mille muusika räägib sageli ilukirjandusest ja eepostest nagu "Sõrmuste isand", ning gooti metal, mille melanhoolsed laulud käsitlevad abstraktseid teemasid nagu valu, elu, surm, usk ja religioon.
Küsimused ja vastused
K: Milliseid instrumente kasutavad tavaliselt heavy-metal-bändid?
V: Heavy-metal-bändid kasutavad tavaliselt ühte või kahte kitarri, basskitarri ja trumme. Mõnikord võivad nad kasutada ka elektroonilisi klahvpille, oreleid või muid instrumente.
K: Kuidas te kirjeldaksite heavy-metal-muusika kõla?
V: Heavy metal'i laulud on valju ja võimsa kõlaga, tugevate rütmidega, mis sageli korduvad.
K: Millised on heavy-metal-muusika ühised tunnused?
V: Heavy metal'i ühised tunnusjooned on lõdvemad (allapoole häälestatud) instrumendid, ebatavalised võtmevahetused ja taktimõõdud (meetrum).
K: Kuidas heavy-metal-bändid tavaliselt riietuvad?
V: Heavy-metal-bändid riietuvad tavaliselt teksapükstesse, nahkjakkidesse ja nahksaabastesse. Neil võivad olla ka pikad juuksed.
K: Kas kõik heavy-metal-bändid käituvad pillimängu või laulmise ajal dramaatiliselt?
V: Ei, mitte kõik heavy-metal-bändid ei käitu oma pillide mängimisel või laulmisel dramaatiliselt.
K: Millised on mõned näited erinevatest heavy metal'i liikidest?
V: Mõned erinevad heavy-metali liigid on thrash-metal, doom-metal, power-metal ja black-metal.
K: Kas heavy-metal-muusikat võib pidada rokkmuusika alaliigiks?
V: Jah, heavy-metal-muusikat peetakse rokkmuusika alaliigiks.
