Klahvpillid
Klahvpill on instrument, mida mängitakse klaviatuuri klahvide vajutamisega. Klaviatuuril on noodid paigutatud nii, et naturaalid (tavaliselt valged noodid) moodustavad klaviatuuri põhikorpuse ning terid ja diagonaalid (tavaliselt mustad noodid) on paigutatud naturaalide ülemisse poolde lõigatud.
Heli tekkimise viisid on väga erinevad:
- Klaveril löövad haamrid keelte vastu.
- Orelil saadetakse õhku läbi torude.
- Elektroonilises orelis või süntesaatoris tehakse heli elektrooniliselt.
- Klavessiinil pingutatakse keeledega või "pukseerijatega".
- Klavessiinil tabab keeled metallist "tangent".
17. ja 18. sajandil kasutati Saksamaal sõna Clavier igasuguse klahvpilli all. Sageli olid naturaalid mustad ja terad ja diad valged (vt klavessiini pilti), kuid paigutus oli täpselt sama.
Elektrooniliste instrumentide areng 20. sajandil on toonud kaasa palju erinevaid elektroonilisi klahvpille. Nende hulka kuuluvad ondes Martenot ja süntesaator.
Tänapäeval räägitakse sageli klaviatuurist, mis tähendab elektroonilist klaviatuuri (nt "Ta mängib klaviatuuri"). Sõna mitmuse vorm on "klaviatuurid".
Yamaha on nüüdseks teinud kõige edukamad klaviatuurid, mida müüakse aastas üle 770 000.
Muusikaline klaviatuur
Kaasaegne kahe manuaali (klahvpillidega) klahvpill. Tegemist on barokkpillide koopiaga.
Küsimused ja vastused
K: Mis on klaviatuuriinstrument?
V: Klaviatuuriinstrument on instrument, mida mängitakse klaviatuuri klahvide vajutamisega.
K: Kuidas on noodid klaviatuuril paigutatud?
V: Klaviatuuril on noodid tavaliselt paigutatud nii, et naturaalid (valged noodid) moodustavad klaviatuuri põhikorpuse ning terid ja diagonaalid (mustad noodid) on paigutatud naturaalide ülemisse poolde lõigatud.
K: Kuidas tekib heli erinevat tüüpi klaviatuuridel?
V: Kuidas heli eri tüüpi klaviatuuridelt tuleb, on erinev. Näiteks klaverites löövad haamrid heli tekitamiseks keelte vastu, samal ajal kui orelites saadetakse heli tekitamiseks õhku läbi torude. Elektroonilistes orelites või süntesaatorites tekitatakse heli elektrooniliselt ja klavessiinides pingutatakse keeledega või "lõõtsadega". Klavessiinides lüüakse keeled metallist "tangentidega".
K: Milleks kasutati klavessiini Saksamaal 17. ja 18. sajandil?
V: 17. ja 18. sajandil kasutati Saksamaal klaveri all igasugust klahvpilli.
K: Milliseid värve kasutati tavaliselt klaviatuuridel sel ajavahemikul naturaalsete ja teravate/lähedaste klahvide jaoks?
V: Sel ajavahemikul olid naturaalid tavaliselt mustad, samas kui terav- ja madalaklahvid olid valged (nagu klavessiinidel).
K: Kuidas on elektroonilised instrumendid muutnud inimeste suhtlemist klahvpillidega tänapäeval?
V: Elektrooniliste instrumentide areng on toonud kaasa palju erinevaid elektroonilisi klahvpille, näiteks ondes Martenot ja süntesaatorid. Tänapäeval, kui inimesed räägivad "klahvpillist", viitavad nad sageli pigem elektroonilisele kui akustilisele, nagu klaverid või orelid.
K: Kes valmistab tänapäeval kõige edukamaid klahvpille?
V: Yamaha valmistab tänapäeval kõige edukamaid klahvpille, mida müüakse aastas üle 770 000.
