Klahvpillid – määratlus, tüübid ja helitekitamise viisid

Klahvpill on üldnimetus instrumentidele, mida mängitakse klaviatuuri ehk klahvide vajutamise kaudu. Klaviatuur koosneb tavaliselt alternatiivsetest “naturaalsetest” ja “teradest” klahvidest: naturaalid (tavaliselt valged noodid) moodustavad klaviatuuri põhikorpuse ning terad ja diad (tavaliselt mustad noodid) on paigutatud naturaalide ülemisse poolde lõigatud, et võimaldada kromaatilist noodivalikut ja lihtsustada akordide mängimist. Klahvpillide hulka kuuluvad nii akustilised (nt klaver, klavessiin, klavikord, oreli tüübid) kui ka elektroonilised instrumendid (nt süntesaatorid, digitaalsed klaverid ja elektroonilised orelid).

Heli tekkimise viisid

Heli tekkimise põhimõtted erinevad instrumentide lõikes ning on määravad instrumenti kõla ja mängimisvõimaluste jaoks. Peamised helitekitamise viisid on:

  • Klaveril löövad haamrid keelte vastu.
  • Orelil saadetakse õhku läbi torude.
  • Elektroonilises orelis või süntesaatoris tehakse heli elektrooniliselt.
  • Klavessiinil pingutatakse keeledega või "pukseerijatega".
  • Klavessiinil tabab keeled metallist "tangent".

Täpsustuseks: ülaltoodud viimane punkt (metallist tangent, mis tabab keeli) kirjeldab tegelikult klavikordi (eesti keeles sageli klavikord) toimemehhanismi, mitte klavessiini. Klavessiin (harpsichord) tekitab heli, kui plectrum’id ehk pukseerijad keeli tõmbavad; klavikordis aga tangendid tabavad või suruvad keeli, mis võimaldab ka väikest dünaamilist kõla- ja ornamentika muutmist (nn bebung). See selgitus ei muuda originaalseid kirjavigu, kuid aitab eristada kahe vana klahvipiiri tehnilisi erinevusi.

Klahvpillide peamised tüübid

  • Akustilised klaverid – grand (konsertklaver) ja upright (seisev/vertikaalne klaver). Klaveri heli tekib haamrite ja keelte kokkupõrkel ning see võimaldab laia dünaamikat (pehmest väga valjuseni).
  • Klavessiin ja klavikord – varased barokkaja instrumendid; klavessiin pluksub keeli, klavikord tabab keeli tangendiga.
  • Orelid – toruorel (pipe organ), kuhu heli tekib õhu läbivoolust läbi torude; elektroonilised ja digitaaloredelid imiteerivad oreli kõla ning pakuvad registreerimise võimalusi.
  • Elektrilised ja elektroonilised klahvpillid – elektripiano (nt Fender Rhodes tüüpi), süntesaatorid ja digitaalsed klaverid, mis loovad heli kas elektromekaaniliselt või puhtalt elektrooniliselt (analoog- või digitaalsed heligeneraatorid).
  • MIDI-klaviatuurid ja stage-keyboardid – füüsiliselt heli ei tooda, vaid saadavad signaali arvutile või helimoodulile; sobivad stuudioks ja laval kasutamiseks.
  • Erinevad hübriid- ja eksperimendifaasid – kaasaegsed instrumendid kombineerivad akustilisi ja elektroonilisi elemente, näiteks akustiline klaver, mille heli on peegelduvast mikrofoni- või pickup-süsteemist digitaalsete efektideni.

Mängutehnikad ja väljendusvõimalused

Klahvpillid erinevad mängitavuse ja väljendusvõimaluste poolest:

  • Klaveril saab mõjutada kõlavahemikku ja artikulatsiooni sõltuvalt klahvi jõust (võimalus crescendo/decrescendo ühe noodiga).
  • Klavessiinil on dünaamika piiratum; väljendus saavutatakse ornamentide, artikulatsiooni ja registreerimise valikuga.
  • Orelil kasutatakse registreid, stoppereid, pedaale ja erinevaid klaviatuure (tekstiuurid/registreerimine) kõlavaliku ja värvi muutmiseks.
  • Elektroonilised süntesaatorid pakuvad lainekujusid, filtreid, modulatsioone ja efekte, mis võimaldavad väga laia heliulatusi — alates realistlikest akustilistest timbritest kuni täiesti uute kõlavärvideni.
  • Pedaalid (sustain, sostenuto, soft) ning käe- ja käte-tehnika, legato, staccato, akordide sõrmitus jm kujundavad helikujunduse ja fraasi.

Ajalugu lühidalt

17. ja 18. sajandil kasutati Saksamaal sõna Clavier igasuguse klahvpilli all. Paljud tollased instrumendid kasutasid pisut teistsugust klahvide värvikoodistust (näiteks naturaalid tumedamad ja terad heledamad), ent klaviatuuri absoluutne paigutus — kaheksatäheliste astmete muster — oli täpselt sama ja võimaldas muusikalist ülekantavust eri instrumentide vahel. 18. sajandi lõpuks ja 19. sajandi alguses muutus klaver (fortepiano → modernne klaver) domineerivaks, kuna see pakkus uut dünaamilist väljenduslikkust.

Tänapäev ja elektroonilised klahvpillid

20. sajandi arengute käigus tekkis palju uusi elektroonilisi klahvpille. Näiteks 20. sajandil levisid elektroonilised instrumendid nagu ondes Martenot ja eri tüüpi süntesaatorid, mis muutsid muusikaloome ja häälestustavade maailma. Tänapäeval räägitakse sageli klaviatuurist, mis viitab elektroonilisele klaviatuurile või süntesaatorile (nt "Ta mängib klaviatuuri"). Sõna mitmuse vorm on "klaviatuurid".

Yamaha on nüüdseks teinud kõige edukamad klaviatuurid, mida müüakse aastas üle 770 000. Üldiselt on turul mitmeid tuntud tootjaid (näiteks Steinway, Yamaha, Kawai, Roland, Nord jpt), igaühel oma tugevused stiili, kvaliteedi ja hinnaklassi osas.

Hooldus ja praktilised näpunäited

  • Akustiline klaver vajab regulaarset häälestamist (sõltuvalt kliimast ja kasutusest tavaliselt 1–2 korda aastas).
  • Temperatuur ja õhuniiskus mõjutavad keelpille ja puitosade käitumist — vältida otsest päikeseekiirgust ja äärmuslikke temperatuure.
  • Elektroonilised instrumendid tuleks kaitsta tolmu ja niiskuse eest; tarkvara- ja püsivarauuendused hoiavad süntesaatorid ja digitaalsed klaverid kaasaegsetena.
  • Kui õpite klahvpilli, pöörake tähelepanu õigele kehahoiakule, sõrmede lõdvestusele ja järjepidevale harjutamisele — need aitavad vältida liigset koormust ja kiirendavad tehnika arengut.

Kokkuvõttes on klahvpillid laiahaardelised instrumendid, mida leidub väga erinevates tehnilistes lahendustes ja muusikalistes žanrites. Iga tüüp pakub omapärast kõla- ja mängimisvõimalust, alates peenest barokiklavessiinist kuni võimsa modernse süntesaatorini.

Muusikaline klaviatuurZoom
Muusikaline klaviatuur

Kaasaegne kahe manuaali (klahvpillidega) klahvpill. Tegemist on barokkpillide koopiaga.Zoom
Kaasaegne kahe manuaali (klahvpillidega) klahvpill. Tegemist on barokkpillide koopiaga.

Küsimused ja vastused

K: Mis on klaviatuuriinstrument?


V: Klaviatuuriinstrument on instrument, mida mängitakse klaviatuuri klahvide vajutamisega.

K: Kuidas on noodid klaviatuuril paigutatud?


V: Klaviatuuril on noodid tavaliselt paigutatud nii, et naturaalid (valged noodid) moodustavad klaviatuuri põhikorpuse ning terid ja diagonaalid (mustad noodid) on paigutatud naturaalide ülemisse poolde lõigatud.

K: Kuidas tekib heli erinevat tüüpi klaviatuuridel?


V: Kuidas heli eri tüüpi klaviatuuridelt tuleb, on erinev. Näiteks klaverites löövad haamrid heli tekitamiseks keelte vastu, samal ajal kui orelites saadetakse heli tekitamiseks õhku läbi torude. Elektroonilistes orelites või süntesaatorites tekitatakse heli elektrooniliselt ja klavessiinides pingutatakse keeledega või "lõõtsadega". Klavessiinides lüüakse keeled metallist "tangentidega".

K: Milleks kasutati klavessiini Saksamaal 17. ja 18. sajandil?


V: 17. ja 18. sajandil kasutati Saksamaal klaveri all igasugust klahvpilli.

K: Milliseid värve kasutati tavaliselt klaviatuuridel sel ajavahemikul naturaalsete ja teravate/lähedaste klahvide jaoks?


V: Sel ajavahemikul olid naturaalid tavaliselt mustad, samas kui terav- ja madalaklahvid olid valged (nagu klavessiinidel).

K: Kuidas on elektroonilised instrumendid muutnud inimeste suhtlemist klahvpillidega tänapäeval?


V: Elektrooniliste instrumentide areng on toonud kaasa palju erinevaid elektroonilisi klahvpille, näiteks ondes Martenot ja süntesaatorid. Tänapäeval, kui inimesed räägivad "klahvpillist", viitavad nad sageli pigem elektroonilisele kui akustilisele, nagu klaverid või orelid.

K: Kes valmistab tänapäeval kõige edukamaid klahvpille?


V: Yamaha valmistab tänapäeval kõige edukamaid klahvpille, mida müüakse aastas üle 770 000.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3