Klavessiin
Klahvpillid on klahvpillid, mis tekitavad heli, kui keeled on plektri abil nopitud. Arvatakse, et need said alguse, kui klahvpill lisati psalterile. See eristab neid klavessiinidest, kus keeled lüüakse. Seega on klaver klavessiinile lähemal kui klavessiinile. Klaveril on võimalik mängida valjemini või vaiksemalt, mängides klahve suurema või väiksema jõuga. Klavessiinil ei saa helitugevust (valjemini või vaiksemalt mängimist) kontrollida mängimise viisi abil. Mõnel suurel klavessiinil on aga mitu "registrit", millest igaüks annab erineva heli. Suurimatel klavessiinidel on kaks manuaali (klahviplaati), mis annab rohkem mitmekesisust. See võimaldab paremal käel mängida meloodiat ühel manuaalil, samal ajal kui vasak käsi mängib teisel manuaalil vaiksemalt saatemuusikat.
Mõnda väikest klavessiini nimetati "virginaalideks", võib-olla seetõttu, et neid mängisid noored tüdrukud. On olemas ka spinetid, mis olid väga väikesed ja mõnikord tiiva kujuga. Neid võis üles võtta ja lauale asetada.
Klahvpillid olid väga olulised renessanss- ja barokkmuusikas. Neid kasutati nii sooloinstrumentidena kui ka orkestri saateks. Mõned kõige kuulsamad tšempionimuusika heliloojad on William Byrd (1543-1623), François Couperin (1668-1733), Domenico Scarlatti (1685-1757) ja Johann Sebastian Bach (1685-1750). Viimane neist heliloojatest kirjutas "Hästi tempereeritud klaveri", milles on prelüüdi ja fuuga igas duur- ja moll-toonis. Öeldakse, et Bach kirjutas selle muusikakogumiku selleks, et näidata, kuidas klahvpille, näiteks klavessiini, saab häälestada nii, et nende mängimine oleks võimalik igas võtmes.
Tüdruku portree, kes mängib neitsit
Küsimused ja vastused
K: Mis on klavessiin?
A: Klahvpill on klahvpill, mis tekitab heli, kui keeled on plektriga nopitud.
K: Mille poolest erineb see klavessiinist?
V: Klavessiinil lüüakse keeled helisema, samas kui klavessiinil pingutatakse neid plektri abil.
K: Kuidas on klaveri mängimine võrreldav klavessiini mängimisega?
V: Klaveril on võimalik mängida valjemini või vaiksemalt, mängides klahve suurema või väiksema jõuga. Klavessiinil ei saa seda helitugevust aga niimoodi reguleerida, vaid see sõltub erinevatest "registritest", mis võimaldavad erinevaid helisid.
Küsimus: Kuidas nimetati mõnda väiksemat tüüpi klavessiini?
V: Väiksemaid klavessiinide tüüpe nimetati mõnikord "virginaalideks" ja "spinettideks". Virginaleid mängisid sageli noored tüdrukud ja spinette võis kätte võtta ja lauale asetada.
K: Millal hakati muusikas klavessiini laialdaselt kasutama?
V: Klahvpillid olid väga olulised renessanss- ja barokkmuusikas. Neid kasutati nii sooloinstrumentidena kui ka orkestrite saatena.
K: Kes kirjutas "Hästi tempereritud klaveri"?
V: Johann Sebastian Bach kirjutas "Hästi tempereeritud klaveri", milles on prelüüdid ja fuugad kõigis duur- ja moll-toonides.
K: Mis oli selle eesmärk?
V: Räägitakse, et Bach kirjutas selle muusikakogumiku selleks, et näidata, kuidas klahvpille, näiteks klavessiini, saab häälestada nii, et nad saaksid mängida igas võtmes.
