Basskitarr (ka elektribass või bass) on keelpill, mis on seotud elektrikitarriga. Basskitarri kuju on sarnane elektrikitarrile, kuid see on pikem kui elektrikitarr. Elektribassil on palju samu osi kui elektrikitarril. Kuid basskitarr annab madalamaid helisid kui elektrikitarr.

Basskitarri kasutatakse madalate muusikaliste helide ehk "bassiliinide" mängimiseks paljudes muusikastiilides, näiteks rockis, popis, kantris, jazz-fusionis ja paljudes muudes muusikastiilides.

Ehitus ja põhiosad

Basskitarr koosneb samadest põhi­osadest nagu elektrikitarr: kere, kael, sõrmlaud, keelpoldid ja keelpinnad. Siiski on mõned eripärad:

  • Kaela pikkus ja skaalapikkus: tavaline 4-keelne bass on "long scale" (~34 tolli ehk ~86 cm), mis annab madalamatele keelpikkustele parema pingetunde ja heli selguse. On ka "short scale" ja pikemad 5–6-keelsed mudelid.
  • Keelpinnad (keelede arv): tavaliselt 4 keelt (E‑A‑D‑G), aga palju on 5‑ või 6‑keelseid bässe, mis ulatuvad madalama B või kõrgema C-ni.
  • Pickupid: single-coil, humbucker või spetsiaalsed aktiivpickupid. Pickupid muundavad keelte vibratsiooni elektriliseks signaaliks.
  • Elektronika: passiivne (lihtsam, soojem kõla) või aktiivne eelvõimendi (rohkem helikontrolli, boost, EQ).

Häälestus ja helid

Standardhäälestus 4-keelsel bassil on E‑A‑D‑G, sarnaselt elektrikitarriga, aga üks oktav madalamal. 5‑keelsel bassil lisandub sageli madal B (B‑E‑A‑D‑G) ja 6‑keelsel ka kõrge C (B‑E‑A‑D‑G‑C).

Heli sõltub nii pillist kui ka mängijast ja varustusest: plekid (pick), sõrmed, slap, palming, plectrumid ja efektid muudavad timbrit. Bassikõla võib olla soojem ja ümara kõlaga või teravam ja kontuursem sõltuvalt pickupi­tüübist ja EQ‑seadetest.

Mängutehnikad

  • Sõrmemäng (fingerstyle): kõige tavalisem tehnik — kasutatakse nimetissõrme ja keskmist sõrme, vahel ka kolme sõrme järjest.
  • Plekiga mäng (pick): annab täpsema ja selgema kõla, sobib kiiretele ridadele ja rokkhelile.
  • Slap & pop: percussive tehnikad, kus üks käsi lööb keelt ("slap") ja teine tõmbab seda üles ("pop"); väga levinud funki ja popi stiilides.
  • Tapping ja harmoonikud: meloodilised efektid ja erikeeltest väljudes kasutatakse ka tapping‑tehnikat.

Roll muusikas

Basskitarr moodustab koos trummidega rütmiosi ehk "rhythm section". Selle peamised ülesanded on:

  • anda rütmiline ja harmoniline alus — mängida akordi aluseid (root‑note) ja bassiliine, mis täiendavad harmooniat;
  • sillata kooskõla ja löökpillide vahel, aidates luua rütmikäitumist ja groove'i;
  • täita ruumi madalatel sagedustel, mis annab muusikale sügavuse ja kere.

Bassikuju ja mängustiil varieeruvad žanrite lõikes: jazzis ja fusionis on levinud meloodilisem ja improvisatsiooniline lähenemine, funkis domineerib slap, rokk‑ ja poplugudes tihti lihtsamad ja tugeva rütmiga bassiliinid.

Ajalugu ja tuntud mudelid

Elektribassi leiutas oluliselt Leo Fender 1950. aastatel, mille tulemusena sai traditsiooniline kontrabassile alternatiiv, mis oli lihtsam transportida, tugevam mikrofoni probleemide osas ja sobiv stuudiosse ning bändi. Mõned ikoonilised mudelid on Fender Precision Bass (P‑Bass) ja Fender Jazz Bass (J‑Bass), millel on kujunenud iseloomulikud kõla- ja mängitavad omadused.

Tuntud bassimängijad, kes on mõjutanud pilli rolli ja tehnikat, on näiteks James Jamerson, Paul McCartney, Jaco Pastorius, Flea ja teised, kelle lähenemised ulatuvad groovest kuni virtuoossuseni.

Hooldus ja lisavarustus

  • Keeled: vahetada regulaarselt — kulunud keeled kõlavad tuhmilt ja võivad põhjustada intonatsiooni probleeme.
  • Intonatsioon ja truss rod: vajadusel reguleerida kaela kõverust ja sadula (bridge) asendit, et tagada korrektne häälestus kogu sõrmlaual.
  • Kõlar ja võimendi: bassikõlar (cabinet) ja bassivõimendi on olulised madalate sageduste edastamiseks; bassile mõeldud kõlarid kannatavad madalamaid sagedusi paremini kui tavalised kitarri‑kombod.
  • Efektid: kompressor, overdrive, octave, chorus ja envelope filter on levinud efektid, mida bassistid kasutavad heli värvivamiseks.

Nõuanded algajale

  • Alusta lihtsate bassiliinidega ja keskendu rütmile — hea timing on bassimängus kõige olulisem.
  • Õpi mängima koos trummidega või metronoomiga, et arendada head groove'i ja ajataju.
  • Vali mugav instrument ja sobivad keeled: algajale kipub sobima 4‑keelne long‑scale bass ning mõõduka paksusega keeled.
  • Proovi erinevaid mängutehnikaid (sõrmed, plekki, slap) ja kuula erinevaid žanre, et leida oma stiil.

Basskitarr on võimas ja mitmekülgne instrument — selle roll ei piirdu ainult madalate toonide mängimisega, vaid see loob muusika selgroo ja mõjutab tugevalt kogu ansambli kõla ning tunnetust.