Basskitarr: elektribass — ehitus, helid ja roll muusikas
Basskitarr ehk elektribass: ehitus, kõla ja roll muusikas — avasta bassiliinide tehnika, häälestus, erinevad helid ja stiilid rockist jazzini.
Basskitarr (ka elektribass või bass) on keelpill, mis on seotud elektrikitarriga. Basskitarri kuju on sarnane elektrikitarrile, kuid see on pikem kui elektrikitarr. Elektribassil on palju samu osi kui elektrikitarril. Kuid basskitarr annab madalamaid helisid kui elektrikitarr.
Basskitarri kasutatakse madalate muusikaliste helide ehk "bassiliinide" mängimiseks paljudes muusikastiilides, näiteks rockis, popis, kantris, jazz-fusionis ja paljudes muudes muusikastiilides.
Ehitus ja põhiosad
Basskitarr koosneb samadest põhiosadest nagu elektrikitarr: kere, kael, sõrmlaud, keelpoldid ja keelpinnad. Siiski on mõned eripärad:
- Kaela pikkus ja skaalapikkus: tavaline 4-keelne bass on "long scale" (~34 tolli ehk ~86 cm), mis annab madalamatele keelpikkustele parema pingetunde ja heli selguse. On ka "short scale" ja pikemad 5–6-keelsed mudelid.
- Keelpinnad (keelede arv): tavaliselt 4 keelt (E‑A‑D‑G), aga palju on 5‑ või 6‑keelseid bässe, mis ulatuvad madalama B või kõrgema C-ni.
- Pickupid: single-coil, humbucker või spetsiaalsed aktiivpickupid. Pickupid muundavad keelte vibratsiooni elektriliseks signaaliks.
- Elektronika: passiivne (lihtsam, soojem kõla) või aktiivne eelvõimendi (rohkem helikontrolli, boost, EQ).
Häälestus ja helid
Standardhäälestus 4-keelsel bassil on E‑A‑D‑G, sarnaselt elektrikitarriga, aga üks oktav madalamal. 5‑keelsel bassil lisandub sageli madal B (B‑E‑A‑D‑G) ja 6‑keelsel ka kõrge C (B‑E‑A‑D‑G‑C).
Heli sõltub nii pillist kui ka mängijast ja varustusest: plekid (pick), sõrmed, slap, palming, plectrumid ja efektid muudavad timbrit. Bassikõla võib olla soojem ja ümara kõlaga või teravam ja kontuursem sõltuvalt pickupitüübist ja EQ‑seadetest.
Mängutehnikad
- Sõrmemäng (fingerstyle): kõige tavalisem tehnik — kasutatakse nimetissõrme ja keskmist sõrme, vahel ka kolme sõrme järjest.
- Plekiga mäng (pick): annab täpsema ja selgema kõla, sobib kiiretele ridadele ja rokkhelile.
- Slap & pop: percussive tehnikad, kus üks käsi lööb keelt ("slap") ja teine tõmbab seda üles ("pop"); väga levinud funki ja popi stiilides.
- Tapping ja harmoonikud: meloodilised efektid ja erikeeltest väljudes kasutatakse ka tapping‑tehnikat.
Roll muusikas
Basskitarr moodustab koos trummidega rütmiosi ehk "rhythm section". Selle peamised ülesanded on:
- anda rütmiline ja harmoniline alus — mängida akordi aluseid (root‑note) ja bassiliine, mis täiendavad harmooniat;
- sillata kooskõla ja löökpillide vahel, aidates luua rütmikäitumist ja groove'i;
- täita ruumi madalatel sagedustel, mis annab muusikale sügavuse ja kere.
Bassikuju ja mängustiil varieeruvad žanrite lõikes: jazzis ja fusionis on levinud meloodilisem ja improvisatsiooniline lähenemine, funkis domineerib slap, rokk‑ ja poplugudes tihti lihtsamad ja tugeva rütmiga bassiliinid.
Ajalugu ja tuntud mudelid
Elektribassi leiutas oluliselt Leo Fender 1950. aastatel, mille tulemusena sai traditsiooniline kontrabassile alternatiiv, mis oli lihtsam transportida, tugevam mikrofoni probleemide osas ja sobiv stuudiosse ning bändi. Mõned ikoonilised mudelid on Fender Precision Bass (P‑Bass) ja Fender Jazz Bass (J‑Bass), millel on kujunenud iseloomulikud kõla- ja mängitavad omadused.
Tuntud bassimängijad, kes on mõjutanud pilli rolli ja tehnikat, on näiteks James Jamerson, Paul McCartney, Jaco Pastorius, Flea ja teised, kelle lähenemised ulatuvad groovest kuni virtuoossuseni.
Hooldus ja lisavarustus
- Keeled: vahetada regulaarselt — kulunud keeled kõlavad tuhmilt ja võivad põhjustada intonatsiooni probleeme.
- Intonatsioon ja truss rod: vajadusel reguleerida kaela kõverust ja sadula (bridge) asendit, et tagada korrektne häälestus kogu sõrmlaual.
- Kõlar ja võimendi: bassikõlar (cabinet) ja bassivõimendi on olulised madalate sageduste edastamiseks; bassile mõeldud kõlarid kannatavad madalamaid sagedusi paremini kui tavalised kitarri‑kombod.
- Efektid: kompressor, overdrive, octave, chorus ja envelope filter on levinud efektid, mida bassistid kasutavad heli värvivamiseks.
Nõuanded algajale
- Alusta lihtsate bassiliinidega ja keskendu rütmile — hea timing on bassimängus kõige olulisem.
- Õpi mängima koos trummidega või metronoomiga, et arendada head groove'i ja ajataju.
- Vali mugav instrument ja sobivad keeled: algajale kipub sobima 4‑keelne long‑scale bass ning mõõduka paksusega keeled.
- Proovi erinevaid mängutehnikaid (sõrmed, plekki, slap) ja kuula erinevaid žanre, et leida oma stiil.
Basskitarr on võimas ja mitmekülgne instrument — selle roll ei piirdu ainult madalate toonide mängimisega, vaid see loob muusika selgroo ja mõjutab tugevalt kogu ansambli kõla ning tunnetust.
Basskitarr polsterdatud kohvris. Esiküljel olevad kaks nuppu on mõeldud bassi helitugevuse (valjuse või pehmuse) ja tooni reguleerimiseks.
Ajalugu
Basskitarri valmistas esmakordselt 1930ndatel aastatel leiutaja Paul Tutmarc Seattle'is, Washingtonis. Tutmarci valmistatud instrument huvitas siiski väga vähe muusikuid. Vajadus uue instrumendi järele tekkis 1950. aastatel. Sel ajal oli kontrabass peamine bassiinstrument, mida kasutati jazzis, bluesis, folkloristlikus, varajases rokkmuusikas ja bluegrassis. Probleem oli selles, et kontrabass oli suur, raske, seda oli raske kaasas kanda, sellel oli raske mängida täpseid noote ja seda oli raske bassivõimendi abil valjemaks teha. Muusikud soovisid väiksemat instrumenti, mis kaaluks vähem ja mida oleks lihtsam mängida ja võimendada. Leiutajad püüdsid välja mõelda, kuidas ehitada väiksemat ja kergemat bassiinstrumenti. Üks neist leiutajatest oli mees nimega Leo Fender Ameerika Ühendriikides. Leo Fender töötas 1950. aastatel välja basskitarri, kasutades Tutmarci väljatöötatud ideid.
Leo Fender kasutas basskitarri jaoks mitmeid osi, mis on sarnased elektrikitarri osadega. Leo Fender nimetas instrumenti "Fender Precision Bass". Ta kasutas nimetuses sõna "Precision", sest tema instrumendi kaelal olid metallist hällid. Kontrabassil ei olnud kaelal harusid. Basskitarrile paigaldatud hambad lihtsustasid muusikutele täpsete nootide mängimist. Leo Fenderi poolt välja töötatud basskitarr sai väga populaarseks. Veel 2000. aastatel on paljud basskitarrid disainitud tema Fender Precision Bass'i järgi.
Kirjeldus
Basskitarrid on tavaliselt valmistatud puidust. Peamised osad on korpus, kael, sõrmelaua, hambad ja keeled. Korpus on valmistatud puidust. Puidust kael on liimitud või polditud korpuse külge. Seejärel liimitakse kaelale puidust sõrmelaud. Puuteplaadile liimitakse õhukesed metallribad, mida nimetatakse hälveteks. Hõlmad on paigutatud kindlatesse kohtadesse piki käeplaati, kusjuures iga hari esindab üht pool astet lääne tonaalskaalal.
Korpuse allosas on sild, mis on suur metallist koost, millesse paigaldatakse keelte üks ots. Mõnel mudelil on keeled kinnitatud läbi korpuse tagumise osa silla sisse; teistel mudelitel sobivad keeled silla esiküljele. Mõne bassi puhul on korpuse tagaosas õõnsus, mis sisaldab bassi elektrilisi osi. Neid nimetatakse tavaliselt aktiivbassideks. Sild on sageli reguleeritav, mis võimaldab keelte kõrgust muuta. Muud korpusel olevad komponendid on üks või mitu võtit ja mitmesugused nupud või lülitid, mis reguleerivad bassi heli.
Helisignaalivõtjad on magnetilised seadmed, mis asuvad keelte all. Kui keeled vibreerivad, tekitatakse elektriline signaal, mis saadetakse pillikaabli kaudu võimendisse. Helisignaalivõtjad on kas "passiivsed", mis tähendab, et nad saadavad signaali ilma täiendava võimendamiseta, või "aktiivsed", mis töötlevad signaali läbi eelvõimendi. Mõnedel bassidel on helisignaalivõtjad, mida saab seadistada passiivsele või aktiivsele režiimile. Bassidel, millel on kaks võtit (tavaliselt nimetatakse neid silla- ja kaelamikrofonideks), on sageli lüliti, mis võimaldab mängijal valida ainult kaela-, ainult silla- või segasignaali. Igal helisignaalivõtjal võivad olla erinevad toonilised omadused, mis tulenevad selle paigutusest silla ja selle komponentide suhtes.
Korpuse teises otsas asub pillipea, kus tavaliselt asuvad häälestid, mis võimaldavad mängijal keelte häälestamist reguleerida. Kõige otsas, kus keeled kulgevad käepidemetest häälestusseadmetesse, on mutter, metallist või plastist tükk, millel on sooned, mis hoiavad keeled käepidemetest eemal.
Enamiku käepidemete sees on pikk metallvarras, mida nimetatakse trussrodiks ja mida kasutatakse kaela pinge reguleerimiseks. Kael on kergelt kumer, mis võimaldab keeltel kõikidest baitidest ilma "suminata" vabaneda. Vibu suurus koos sillal tehtud kohandustega määrab keelte kõrguse piki käepidemeplaati.
Elektribassi skaala - keelte pikkus mutrist sildani - on tavaliselt 34 tolli (84 sentimeetrit), kuigi toodetakse ka lühemaid ja pikemaid basse. Varasematel aastakümnetel olid lühikese mastaabiga bassid tavalisemad, sest paljud disainerid kohandasid varajaste mudelite jaoks kitarriosi. Kuna mõnes muusikastiilis, näiteks heavy metal'is, on keeled allapoole häälestatud, eelistatakse selliste stiilide puhul mõnikord pikema mastaabiga bassi, kuna keelte pinge on suurem.
Standardsetel basskitarridel on neli metallist keelet, kuid valmistatakse ka viie, kuue või kaheksa keelega mudeleid. Keeled ise on valmistatud erinevalt ja erinevatest materjalidest, et muuta nende kõlaomadusi.
1960ndatel ja 1970ndatel võtsid mõned muusikud oma basskitarrilt hälbed maha. See muudab bassi kõla, eriti kui mängija libistab sõrmedega mööda keelte. Ilma baitideta basskitarri nimetatakse fretless basskitarrile. Näiteks Pino Palladino mängis 1980. aastatel fretless basskitarriga. Ta oli sessioonimuusik, kes mängis selliste tuntud muusikute nagu Eric Clapton ja David Gilmour jaoks. Kuigi fretless-bassi kasutatakse sageli jazzis ja jazz-fusionis, kasutavad fretless-bassi ka teiste žanrite bassistid, näiteks metal-bassist Steve DiGiorgio ja Colin Edwin modern/progressiivsest rokkbändist [Porcupine Tree].
Luudeta basskitarr
Stringid ja heli
Elektrilise basskitarri standardkonstruktsioonis on neli keelet, mis on tavaliselt häälestatud E, A, D ja G (madalast kõrgele). On tavaline, et mängijad häälestavad keeled madalamale, eriti sellistes stiilides nagu heavy metal, mis eelistavad sügavamaid helisid. Viie keelega bassid lisavad ühe madalama keelega, mis on tavaliselt häälestatud B-le, samas kui kuue keelega bassid lisavad kõrgema keelega, mis on häälestatud C-le. Standardhäälestuses on iga keel häälestatud täiusliku neljandiku võrra madalamast keelest kõrgemale (nt E-st A-sse).
Heli tekitatakse keeltest mitmel viisil. Kõige levinum mänguvorm on nn fingerstyle, mille puhul mängija tõmbab sõrmede otstega sõrme ülespoole. Tavaliselt kasutatakse näppu ja keskmist sõrme pillimängijana, kuid mängija võib kasutada rohkem sõrmi või isegi pöidlaid, et pillimängida allapoole. Muud sõrmedel põhinevad tehnikad on slap-and-pop, mille puhul mängija lööb pöidlaga tugevalt madalamaid keeled ja tõmbab kõrgemaid keeled ülespoole ning laseb neil vastu sõrmelaua naksuda, ning koputamine, mille puhul mängija haamrib sõrmeotstega sõrmelauale allapoole.
Kasutada võib ka metallist või plastist pulkasid, mis annavad teravama heli kui sõrmedega pillimängimine. Pikitamist kombineeritakse mõnikord summutamistehnikatega, et luua erilisi helisid.
Basskitarri sild võib olla varustatud tremologa, mis võimaldab mängijal mängimise ajal keelte helikõrgust muuta.
Kui keeled lüüakse silla suhtes, muutub heli toon oluliselt. Silla lähedalt noppimine või piksimine annab üldiselt summutatud noodi, samas kui keelte kõlamine kaelale lähemal annab täidlasema ja resonantsema tooni.
Basskitarridel on ka magnetilised võtmed, mis on paigaldatud korpusele keelte alla. Muusik näpistab keeled sõrmedega. See paneb keeled vibreerima. Magnetilised võtmeelemendid tuvastavad vibratsioonid. Seejärel muundatakse keelte vibratsioon elektrooniliseks signaaliks, mis saadetakse metallkaabli abil elektroonilisse võimendisse ja kõlarisse. Muusik keerab bassimängija helitugevuse reguleerimise nuppu, mis asub bassimängija korpusel, et heli oleks
Küsimused ja vastused
K: Mis on basskitarr?
V: Basskitarr on keelpill, mis annab madalamaid helisid kui elektrikitarr ja mida kasutatakse paljudes muusikastiilides madalate muusikaliste helide, nn bassiliinide mängimiseks.
K: Kuidas on basskitarr seotud elektrikitarriga?
V: Basskitarr on seotud elektrikitarriga, kuna sellel on palju samu osi, kuid see on pikem kui elektrikitarr.
K: Millised on erinevad muusikastiilid, milles basskitarri võib kasutada?
V: Basskitarri saab kasutada paljudes muusikastiilides, näiteks rock, pop, kantri, jazz-fusion ja paljudes muudes muusikastiilides.
K: Milline on basskitarri kuju?
V: Basskitarri kuju sarnaneb elektrikitarri omaga.
K: Mida toodab basskitarr?
V: Basskitarr toodab madalamaid helisid kui elektrikitarr.
K: Mis on basskitarri funktsioon?
V: Basskitarri ülesanne on mängida paljudes muusikastiilides madalaid muusikalisi helisid, mida nimetatakse "bassiliinideks".
K: Mis on basskitarri teine nimetus?
V: Basskitarri teine nimetus on elektribass.
Otsige