Slipknot — Ameerika heavy metal bänd: ajalugu, liikmed ja albumid

Slipknot on Ameerika Ühendriikide heavy metal bänd Des Moinesist, Iowa osariigist. Slipknotil on kaheksa liiget. Praegused bändi liikmed on Sid Wilson, Jim Root, Craig Jones, Shawn Crahan, Mick Thomson, Corey Taylor, Alessandro Venturella ja Jay Weinberg. Slipknoti esimene bassist Paul Gray suri 2010. aastal juhusliku narkootikumide üledoosi tagajärjel. Bändi varasem trummar Joey Jordison lahkus 2013. aastal ning suri 2021. aastal. Ellujäänud bändiliikmed ja kaaslased kasutavad esinemistel tundmuseks ja lavalise identiteedi rõhutamiseks maske ja kostüüme. 2019. aastal lahkus bändist löökpillimängija Chris Fehn pärast rahalisi vaidlusi; ta esitas bändikaaslaste vastu kohtukaebuse, mille käigus tekkisid avalikud pinged. Bänd on maailmas müünud ligi 15 miljonit plaati ja saavutanud tugeva rahvusvahelise fänni- ning meediakajastuse.

Ajalugu lühidalt

Slipknot loodi 1995. aastal Des Moinesis. Algusaastatel olid ansambli eripära intensiivne ja agressiivne kõla, palju löökpille, sünteesi ja turntablistide kasutus ning anonüümsust rõhutavad maskid. Nad võtsid oma esialgse plaadilepingu ning debüütalbum "Slipknot" (1999) tõi neile laialdase tuntuse – singlid nagu "Wait and Bleed" ja "Spit It Out" jõudsid aktiivse raadiokajastuse ja MTV-voorudeni. Järgnesid menukad stuudioalbumid ning bänd kasvas üheks mõjukamaks nü-metal/alternatiivse metali väljakuulsuseks 2000. aastate alguses ja keskpaigas.

Muusikaline stiil ja lavashow

Slipknoti muusika kombineerib elemente nu-metalist, alternative metali, death metali, industrial’ist ja hardcore’ist. Neid iseloomustab rütmiline raskus, mitme löökpillimängija kasutamine, agressiivne vokaal ning soundscapes ja heliefektid, mille eest vastutab muu hulgas bändi sample’ide tegija. Lavashow on visuaalselt intensiivne: liikmete maskid ja kostüümid, lavalised rituaalid, jõuline energiatarbimine ja publiku kaasamine muudavad kontserdid meeldejäävaks ja sageli võtavad need teatraalse vormi.

Liikmed (oluline ülevaade)

Slipknot on ajaloo jooksul mõnevõrra muutunud koosseisude poolest. Märkimist väärivad olulisemad praegused ja endised liikmed:

Corey Taylor – vokaal (liider ja peamine häälehääl alates 1997)
Shawn "Clown" Crahan – perkussioon, üks bändi asutajatest ja visuaalse identiteedi eestvedajatest
Jim Root – kitarr
Mick Thomson – kitarr
Sid Wilson – turntablist
Craig Jones – samples ja samples
Alessandro Venturella – bass (liitus pärast Paul Gray surma ja on olnud bändi osaline alates 2014. aastast)
Jay Weinberg – trummid (liitus pärast Joey Jordisoni lahkumist)

Tähtsad endised liikmed: Paul Gray (bass, surnud 2010), Joey Jordison (trummid, lahkus 2013, surnud 2021) ja Chris Fehn (perkussioon, lahkus 2019 vaidluste tõttu).

Peamised albumid

Slipknot (1999) – debüüt, tõi bändile rahvusvahelise tuntuse
Iowa (2001) – tumedam ja agressiivsem album, kultusmaine
Vol. 3: (The Subliminal Verses) (2004) – mitmekülgsem, rohkem meloodiat ja eksperimentaalseid elemente
All Hope Is Gone (2008) – edetabeli edulugu ja mitmed hittsinglid
.5: The Gray Chapter (2014) – album, mis käsitleb Paul Gray kaotust ja peegeldab muutunud koosseisu
We Are Not Your Kind (2019) – kriitikute kiitust pälvinud ning edasi arendanud bändi helipilti
The End, So Far (2022) – järjekordne stuudioalbum, mis jätkab tribüüdid ja uued suunad

Auhinnad ja mõju

Slipknot on pälvinud mitmeid auhindu ja nominatsioone, sealhulgas Grammy auhind (Best Metal Performance 2006 loo "Before I Forget" eest). Nende mõju on tuntav nii metal-skeenes kui ka laiemas popkultuuris: nad aitasid populariseerida anonüümsust, visuaalset teatraalsust ja agressiivset helikeelt, mis on inspireerinud mitmeid nooremaid bände.

Kontroversid ja raskused

Bändi ajaloos on olnud ka keerulisi perioode: liikmete lahkumised, liikmete surmad (Paul Gray 2010, Joey Jordison 2021) ning rahalised ja juriidilised vaidlused (näiteks Chris Fehni ja bändi suhe 2019). Need sündmused mõjutasid nii muusikalist suunda kui ka avalikku kuvandit, kuid bänd on jätkanud aktiivselt salvestamist ja esinemist.

Pärand

Slipknot on tuntud kui intensiivne ja mõjukas live-bänd, kelle stiil ja esteetika on mõjutanud paljusid metal-artistide ning -fännide põlvkondi. Nende kombinatsioon emotsionaalsest rasketoonilisusest, rütmilisest jõust ja visuaalsest provokatsioonist on jätnud tugeva jälje kaasaegsesse metal-muusikasse.

Karjäär

1995. aasta septembris moodustati bänd nimega The Pale Ones. Bändis mängisid Shawn Crahan trummidel, Paul Gray bassil, Anders Colsefini laulul ja Donnie Steele kitarril. Hiljem liitus Joey Jordison ja sai trummariks, Crahan sai löökpillimängijaks. Bänd palkas ka kitarristi Josh Brainardi ja kolis Colsefini löökpillide ja vokaali juurde. Bänd andis oma esimese kontserdi 4. detsembril 1995, siis kandis bändi nime Meld. Joey Jordison tegi ettepaneku nimetada bändi Slipknotiks, ühe nende tehtud loo järgi. Bänd hakkas kandma maske, sest Shawn Crahan kandis klounimaski ja et paremini muusikasse sisse elada. Veebruaris lahkus Steele bändist usuliste tõekspidamiste tõttu. Asendajaks palgati Craig Jones. Jonesist sai hiljem nende täiskohaga sampler. Nad palkasid Mick Thomsoni asenduskitarristiks. 31. oktoobril 1996 avaldas Slipknot oma esimese demo Mate.Feed.Kill.Repeat.

Bänd mõistis, et nende uued laulud vajavad rohkem vokaalmeloodiat, nii et nad palkasid Corey Taylori. Colsefini sai lihtsalt löökpillimängijaks. Ühel kontserdil teatas Colsefini, et ta lahkub bändist. Tema asemele tuli Greg Welts, kuid ta vallandati bändist, sest ta oli laisk. Chris Fehn palgati löökpillimängijaks. 1997. aastal andis bänd endale numbrid ja kandis esinemise ajal kombinesooni.

1998. aastal liitus DJ Sid Wilson pärast bändi muljetavaldamist. 1999. aastal otsustas Brainard isiklikel põhjustel bändist lahkuda. Tema asendajaks sai Jim Root. Nii jäi bändi koosseis, mida nad säilitasid kuni 2010. aastani.

Nad said tuntumaks pärast seda, kui andsid mõnele plaadifirmale viie loo pikkuse demo. Nad sõlmisid lepingu Roadrunner Recordsiga 1998. aasta suvel. Oma esimese albumi, mis kandis nime (self titled), andsid nad välja aasta pärast Roadrunnerile allakirjutamist. Albumil oli kaks singlit (laulud, mis ilmusid albumist eraldi, kuid on siiski albumil). Nad läksid tuurile ja mängisid Ozzfestil. See tegi nende fännibaasi suuremaks. 2000. aasta alguses sai album plaatinatunnistuse (müüdud 1 000 000 eksemplari).

Nende fännid ootasid kannatamatult teist albumit (Iowa) ja salvestused algasid 2001. aasta alguses Californias. Bändiliikmed vaidlesid selle üle, kui kaua live-esinemisi ja salvestusaegu teha. Sellegipoolest läksid nad edasi ja andsid albumi välja ning tuuritasid selle nimel. Albumilt tuli kolm singlit, millest üks ilmus ka filmis (Resident Evil). Suure fännibaasi tõttu müüsid nad suurtel areenidel kõik kohad ära. 2002. aastal pidas bänd pausi ja mõned liikmed tegid ümber või alustasid uusi bände ja projekte.

Kuna teise albumi (Vol. 3: The Subliminal Verses) salvestamine viibis, läks bänd tagasi Californiasse lindistama. Kui 2004. aasta algus kätte jõudis, oli album valmis ja algas tuuritamine. Album ilmus mais. Albumil oli kuus singlit. Tuurist koostas bänd live-albumi (album, mis koosneb lugude live-versioonidest). Mõned bändiliikmed olid Roadrunner Unitedis: The All-Stars Sessions, mis on Roadrunneriga lepingulistest artistidest koosnev segalbum. 2006. aastal võitis bänd oma ainsa Grammy auhinna loo "Before I Forget" eest. Bänd pidas järjekordse pausi, erinevad liikmed läksid teistesse projektidesse ja bändidesse.

Neljas album (All Hope is Gone) alustati 2007. aasta lõpus, kuid salvestamine algas 2008. aasta alguses. Album valmis 2008. aasta suve alguses. Albumil oli viis singlit. 2009. aastal möödus nende esimese albumi ilmumisest 10 aastat, seega anti esimene album uuesti välja eriversioonina. All Hope is Gone'i tuur lõppes 2009. aasta Halloweeni öösel ja lõpetas bändi kolmanda pausi. Liikmed läksid tagasi teiste projektide ja bändide juurde, kusjuures laulja Corey Taylor lõi bändi Junk Beer Kidnap Band. 24. mail 2010 suri bassimängija Paul Gray. Uurimine näitas, et ta suri narkootikumide üledoosi tõttu. Bändi liikmed kõhklesid või on teine mõte, rääkides bändi tulevikust. Trummar Joey Jordison ütles, et teine plaat on "kuidagi juba tegemisel". Corey Taylor aga ütles, et ta ei tea, kas jätkata Slipknotiga või mitte.

Endine liige Donnie Steele täidab Paul Gray osa, kui bänd annab kontserte. Taylor ütles NME-le, et ta tahab jätkata, sest Paul tahaks seda. Bänd lõpetab ja annab välja viienda albumi, kuid Taylor ei näe salvestamist lähiajal. Jordison ütles, et bänd jätkab ka ilma Taylorita, kui ta peaks bändist lahkuma.

2013. aastal lahkus Joey Jordison bändist. Bänd tegi ja tõi 2014. aastal välja uue albumi nimega ".5: The Gray Chapter". Donnie Steele mängis albumi mõnes loos bassi, kuid ei soovinud täielikult tagasi liituda, seega toodi Steele ja Jordison asemele uus bassimängija ja trummar. Bänd ei öelnud esialgu, kes need uued liikmed olid, kuigi peagi selgus, et nende nimed olid Alessandro Venturella (bassimängija) ja Jay Weinberg (trummar).

Bändi liikmed

Praegune

(#0) Sid Wilson - plaadimängijad (1998- praegu)

(#4) Jim Root - kitarrid (1999- praegu)
(#5) Craig "133" Jones - proovid, meedia (1996-nei)
(#6) Shawn "Clown" Crahan - kohandatud löökriistad, taustavokaal (1995 - praegu)
(#7) Mick Thomson - kitarrid (1996-nii)
(#8) Corey Taylor - vokaal (1997 - praegu)

Endine

Donnie Steele - kitarrid (1995-1996)
Anders Colsefini - vokaal, löökpillid (1995-1997)
Greg "Cuddles" Welts - kohandatud löökpillid (1997)
Josh Brainard - kitarrid, taustavokaal (1995-1999)
(#3) Chris Fehn - kohandatud löökpillid, taustavokaal (1997-2019)
(#2) Paul Gray - bass, taustavokaal (1995-2010)
(#1) Joey Jordison - trummid (1995-2013)

Diskograafia

Slipknot (1999)
Iowa (2001)
Vol. 3: (Subliminal Verses) (2004)
Kogu lootus on kadunud (2008)
.5: Hall peatükk (2014)
Me ei ole teie moodi. (2019)

Stiil

Bändi peamisteks mõjutajateks võib nimetada Black Sabbathi, Panterat, Metallica, Slayer, Sepultura, Iron Maiden, Carcass, Judas Priest, Korn, AC/DC, Kiss, Beastie Boys ja Mushroomhead. Thrash-metalit on mitu korda mainitud kui suurt mõju, mis neid määratleb, koos nu-metaliga. Slipknot kasutab kolme tüüpi kitarri (põhi-, rütmi- ja basskitarri), lisaks trummidele ka kahte löökpillimängijat ning elektroonikat (samplerid ja plaadimängijad). Bändi kõla on kirjeldatud kui "sõjaväe trummikorpust ahmivat trummimasinat".

Nende varajases loomingus varieerub vokaal väga palju, alates aeg-ajalt räpist kuni kurku täis häälega. Nende viimased teosed sisaldavad meloodilisemat vokaali ja räpp on lahkunud. Sõnad on alati väga agressiivses toonis, mida iseloomustab pimedus, nihilism, viha, vihkamine, armastus, misantroopia ja psühhoos. Rick Anderson Allmusicust ütles, et Slipknoti laulusõnad ei ole "üldiselt tsiteeritavad perekonnaleheküljel".

Intervjuus ütles Paul Gray: Meil on death metal, thrash metal, grindcore, on natuke kõike, teate?" "Ainus sõna, mida ma vihkan, on "nu metal".