Slipknot

Karjäär

1995. aasta septembris moodustati bänd nimega The Pale Ones. Bändis mängisid Shawn Crahan trummidel, Paul Gray bassil, Anders Colsefini laulul ja Donnie Steele kitarril. Hiljem liitus Joey Jordison ja sai trummariks, Crahan sai löökpillimängijaks. Bänd palkas ka kitarristi Josh Brainardi ja kolis Colsefini löökpillide ja vokaali juurde. Bänd andis oma esimese kontserdi 4. detsembril 1995, siis kandis bändi nime Meld. Joey Jordison tegi ettepaneku nimetada bändi Slipknotiks, ühe nende tehtud loo järgi. Bänd hakkas kandma maske, sest Shawn Crahan kandis klounimaski ja et paremini muusikasse sisse elada. Veebruaris lahkus Steele bändist usuliste tõekspidamiste tõttu. Asendajaks palgati Craig Jones. Jonesist sai hiljem nende täiskohaga sampler. Nad palkasid Mick Thomsoni asenduskitarristiks. 31. oktoobril 1996 avaldas Slipknot oma esimese demo Mate.Feed.Kill.Repeat.

Bänd mõistis, et nende uued laulud vajavad rohkem vokaalmeloodiat, nii et nad palkasid Corey Taylori. Colsefini sai lihtsalt löökpillimängijaks. Ühel kontserdil teatas Colsefini, et ta lahkub bändist. Tema asemele tuli Greg Welts, kuid ta vallandati bändist, sest ta oli laisk. Chris Fehn palgati löökpillimängijaks. 1997. aastal andis bänd endale numbrid ja kandis esinemise ajal kombinesooni.

1998. aastal liitus DJ Sid Wilson pärast bändi muljetavaldamist. 1999. aastal otsustas Brainard isiklikel põhjustel bändist lahkuda. Tema asendajaks sai Jim Root. Nii jäi bändi koosseis, mida nad säilitasid kuni 2010. aastani.

Nad said tuntumaks pärast seda, kui andsid mõnele plaadifirmale viie loo pikkuse demo. Nad sõlmisid lepingu Roadrunner Recordsiga 1998. aasta suvel. Oma esimese albumi, mis kandis nime (self titled), andsid nad välja aasta pärast Roadrunnerile allakirjutamist. Albumil oli kaks singlit (laulud, mis ilmusid albumist eraldi, kuid on siiski albumil). Nad läksid tuurile ja mängisid Ozzfestil. See tegi nende fännibaasi suuremaks. 2000. aasta alguses sai album plaatinatunnistuse (müüdud 1 000 000 eksemplari).

Nende fännid ootasid kannatamatult teist albumit (Iowa) ja salvestused algasid 2001. aasta alguses Californias. Bändiliikmed vaidlesid selle üle, kui kaua live-esinemisi ja salvestusaegu teha. Sellegipoolest läksid nad edasi ja andsid albumi välja ning tuuritasid selle nimel. Albumilt tuli kolm singlit, millest üks ilmus ka filmis (Resident Evil). Suure fännibaasi tõttu müüsid nad suurtel areenidel kõik kohad ära. 2002. aastal pidas bänd pausi ja mõned liikmed tegid ümber või alustasid uusi bände ja projekte.

Kuna teise albumi (Vol. 3: The Subliminal Verses) salvestamine viibis, läks bänd tagasi Californiasse lindistama. Kui 2004. aasta algus kätte jõudis, oli album valmis ja algas tuuritamine. Album ilmus mais. Albumil oli kuus singlit. Tuurist koostas bänd live-albumi (album, mis koosneb lugude live-versioonidest). Mõned bändiliikmed olid Roadrunner Unitedis: The All-Stars Sessions, mis on Roadrunneriga lepingulistest artistidest koosnev segalbum. 2006. aastal võitis bänd oma ainsa Grammy auhinna loo "Before I Forget" eest. Bänd pidas järjekordse pausi, erinevad liikmed läksid teistesse projektidesse ja bändidesse.

Neljas album (All Hope is Gone) alustati 2007. aasta lõpus, kuid salvestamine algas 2008. aasta alguses. Album valmis 2008. aasta suve alguses. Albumil oli viis singlit. 2009. aastal möödus nende esimese albumi ilmumisest 10 aastat, seega anti esimene album uuesti välja eriversioonina. All Hope is Gone'i tuur lõppes 2009. aasta Halloweeni öösel ja lõpetas bändi kolmanda pausi. Liikmed läksid tagasi teiste projektide ja bändide juurde, kusjuures laulja Corey Taylor lõi bändi Junk Beer Kidnap Band. 24. mail 2010 suri bassimängija Paul Gray. Uurimine näitas, et ta suri narkootikumide üledoosi tõttu. Bändi liikmed kõhklesid või on teine mõte, rääkides bändi tulevikust. Trummar Joey Jordison ütles, et teine plaat on "kuidagi juba tegemisel". Corey Taylor aga ütles, et ta ei tea, kas jätkata Slipknotiga või mitte.

Endine liige Donnie Steele täidab Paul Gray osa, kui bänd annab kontserte. Taylor ütles NME-le, et ta tahab jätkata, sest Paul tahaks seda. Bänd lõpetab ja annab välja viienda albumi, kuid Taylor ei näe salvestamist lähiajal. Jordison ütles, et bänd jätkab ka ilma Taylorita, kui ta peaks bändist lahkuma.

2013. aastal lahkus Joey Jordison bändist. Bänd tegi ja tõi 2014. aastal välja uue albumi nimega ".5: The Gray Chapter". Donnie Steele mängis albumi mõnes loos bassi, kuid ei soovinud täielikult tagasi liituda, seega toodi Steele ja Jordison asemele uus bassimängija ja trummar. Bänd ei öelnud esialgu, kes need uued liikmed olid, kuigi peagi selgus, et nende nimed olid Alessandro Venturella (bassimängija) ja Jay Weinberg (trummar).

Bändi liikmed

Praegune

• (#0) Sid Wilson - plaadimängijad (1998- praegu)

·          

• (#4) Jim Root - kitarrid (1999- praegu)
• (#5) Craig "133" Jones - proovid, meedia (1996-nei)
• (#6) Shawn "Clown" Crahan - kohandatud löökriistad, taustavokaal (1995 - praegu)
• (#7) Mick Thomson - kitarrid (1996-nii)
• (#8) Corey Taylor - vokaal (1997 - praegu)

Endine

• Donnie Steele - kitarrid (1995-1996)
• Anders Colsefini - vokaal, löökpillid (1995-1997)
• Greg "Cuddles" Welts - kohandatud löökpillid (1997)
• Josh Brainard - kitarrid, taustavokaal (1995-1999)
• (#3) Chris Fehn - kohandatud löökpillid, taustavokaal (1997-2019)
• (#2) Paul Gray - bass, taustavokaal (1995-2010)
• (#1) Joey Jordison - trummid (1995-2013)

Diskograafia

• Slipknot (1999)
• Iowa (2001)
• Vol. 3: (Subliminal Verses) (2004)
• Kogu lootus on kadunud (2008)
• .5: Hall peatükk (2014)
• Me ei ole teie moodi. (2019)

Stiil

Bändi peamisteks mõjutajateks võib nimetada Black Sabbathi, Panterat, Metallica, Slayer, Sepultura, Iron Maiden, Carcass, Judas Priest, Korn, AC/DC, Kiss, Beastie Boys ja Mushroomhead. Thrash-metalit on mitu korda mainitud kui suurt mõju, mis neid määratleb, koos nu-metaliga. Slipknot kasutab kolme tüüpi kitarri (põhi-, rütmi- ja basskitarri), lisaks trummidele ka kahte löökpillimängijat ning elektroonikat (samplerid ja plaadimängijad). Bändi kõla on kirjeldatud kui "sõjaväe trummikorpust ahmivat trummimasinat".

Nende varajases loomingus varieerub vokaal väga palju, alates aeg-ajalt räpist kuni kurku täis häälega. Nende viimased teosed sisaldavad meloodilisemat vokaali ja räpp on lahkunud. Sõnad on alati väga agressiivses toonis, mida iseloomustab pimedus, nihilism, viha, vihkamine, armastus, misantroopia ja psühhoos. Rick Anderson Allmusicust ütles, et Slipknoti laulusõnad ei ole "üldiselt tsiteeritavad perekonnaleheküljel".

Intervjuus ütles Paul Gray: Meil on death metal, thrash metal, grindcore, on natuke kõike, teate?" "Ainus sõna, mida ma vihkan, on "nu metal".