Sõrmuste isand on J. R. R. Tolkieni kirjutatud raamat. See ilmus esmakordselt 1954. aastal. See on jagatud kolmeks osaks (või köiteks), mille nimed on "Sõrmuse vennaskond", "Kaks torni" ja "Kuninga tagasitulek".

Sõrmuste isanda tegevus toimub Tolkieni väljamõeldud maailmas, mida nimetatakse Keskmaaks. Keskmaal on oma geograafia, mitu erinevat rassi ja rahvast (haldjad, päkapikud, inimesed, kääbikud, entid), nende keeled ja tuhandeid aastaid vana ajalugu.

"Sõrmuste isanda" süžee räägib Keskmaa rahvaste sõjast tumeda isanda (kes on pealkirja "Sõrmuste isand") vastu. Samal ajal püüavad nad hävitada sõrmust, mis annaks pimedale isandale palju võimu, kui ta selle kätte saaks, kuid ainus koht sõrmuse hävitamiseks on sügaval vaenlase territooriumil.

Sõrmuste isandast on tehtud ka filme, millest tuntuim on Peter Jacksoni lavastatud filmitriloogia.

Taust ja avaldamine

Raamat valmis osaliselt pärast Tolkieni varasema teose The Hobbit edu ja autor laiendas oma maailma ning mütoloogiat. Originaalteos ilmus osade kaupa: kaks esimest köidet 1954. aastal ja kolmas 1955. aastal. Teose lõplikku toimetamist ja lisasisu (näiteks lisad ja kronoloogilised tabelid) suunas hiljem peamiselt tema poeg Christopher Tolkien, kes korraldas ja avaldas ka mitmeid Tolkieni järeljäänud tekste.

Keskmaa ja maailm

Keskmaa (inglise keeles Middle-earth) on väga detailselt kujundatud maailm: selle osad, rahvad, ajalugu, mütoloogia ja keeled on töösiseselt kooskõlas. Tolkien oli keeleteadlane ning lõi teose jaoks mitmeid kunstlikke keeli (nt quenya ja sindarin), mis annavad maailmale erilise sügavuse. Raamatus on lisaks kirjeldustele ka kaardid, perekonnapuud ja ajaloolised lisad, mis aitavad lugejal navigeerida sündmuste ja tegelaste vahel.

Süžee kokkuvõte (pikem)

Peamine lugu saab alguse, kui kääbik Bilbo Baggins lahkub ja jätab kätte sõrmuse, mis osutub olevat võimas üks sõrmustest — Võimsuse Sõrmus, mille Sõrmuste Isand (Sauron) on valmistanud, et siduda kõigi teiste võimu endaga. Frodo, Bilbo järelkaja, võtab sõrmuse enda hoole alla ja asub koos seltskonnaga — Sõrmuse vennaskond (Frodo, Sam, Merry, Pippin, Gandalf, Aragorn, Legolas, Gimli ja Boromir) — teele, et viia see tagasi kohtusse, kus see loodi: Mount Doom Mordoris. Teekond jaguneb mitmeks lõikeks: vennaskonna purunemine, võitlus Sarumani ja tema liitlastega, Aragorni nõrga õiguse taastamise teekond ning lõpuks Frodo ja Sami äärmuslik läbilõige Gollumi juhatusel läbi vaenuliku maa.

Peamised tegelased

  • Frodo — peamine sõrmuse kandja ja kääbik, kelle kanda langeb ülesanne hävitada Sõrmus.
  • Samwise "Sam" Gamgee — Frodo truu kaaslane ja sõber; tema lojaalsus on romaani keskne emotsionaalne telg.
  • Gandalf — võimas haldjas-sarnane nõid, kes juhib ja nõustab vennaskonda.
  • Aragorn — nimekamalarist pärit valitseja-pretendent, hiljem Gondori kuningas, kes võitleb oma pärandi nimel.
  • Legolas ja Gimli — vastavalt haldjas ja päkapikk, kelle vahel tekkinud sõprus sümboliseerib põlvedevahelisi lõhesid ületamist.
  • Gollum — endine sõrmuse omanik, kelle suhe sõrmusega on samas vägivallaline ja kaastundlik; tema roll on võtmetähtsusega lõppkonfliktis.
  • Sauron — tumedaim jõud, kelle kohalolek on peamiselt tajutav tema sõjajõudude ja silma kujutise kaudu.

Teemad ja stiil

Romaan ühendab seikluse, eepose ja mütoloogia elemente. Peamised teemad on võim ja selle korruptiivne toime, sõprus ja lojaalsus, ohverdused, kord ja kättemaks ning inimloomuse vastuolud. Tolkien rõhutab ka looduse väärtust ja teatud määral kriitikat industrialiseerumise suunas, mille kehastuseks võivad olla Sarumani sõlmitud kahjustused Keskmaa maastikele.

Adaptsioonid ja kultuuriline mõju

Lisaks Peter Jacksoni 2001–2003. aastal valminud ja rahvusvahelise tunnustuse pälvinud filmitriloogiale on teosist tehtud mitmeid teisi adaptsioone: raadiosaated, animafilmid, lavastused, videomängud ja paljud kunstiteosed. Jacksoni filmid võitsid kokku palju auhindu (sh mitu Oscari) ning tõid romaani uue suure publiku ette. Tolkieni töö on mõjutanud tugevalt kaasaegset fantaasiakirjandust — paljud autorid on lähtunud tema maailmaehitusest, motiividest ja žanri konventsioonidest.

Publikatsioonid, tõlked ja pärand

Raamat on tõlgitud paljudesse keeltesse ja on püsivalt loetud üle kogu maailma. Lisaks ilukirjanduslikule väärtusele on teos oluline ka kirjandusteaduslikus ning kultuuriloolises plaanis — Tolkienit uuritakse kui keeleteadlase ja mütoloogi loomingulist panust. Tema rikkalikud kaardid, lisad ja ajaloo-kronoloogiad muudavad teose tihedaks ja korduslugemisele avatud maailmateoseks.

Kuigi teos eeldab osaliselt lugemist teistest Tolkieni kirjutistest (nt The Hobbit) ja tunnetust Tema loodud maailmast, on Sõrmuste isand iseseisev eepos, mis jätkuvalt köidab lugejaid, teadlasi ja filmihuvilisi läbi põlvkondade.