Leirpollen: Teise maailmasõja koondus- ja surmalaager Norras (Sør-Varanger)

Leirpollen: Teise maailmasõja koondus- ja surmalaager Norras (Sør-Varanger). Sügav ajalooline ülevaade vangide saatustest, mälestusest, uurimustest ja traagilistest sündmustest.

Leirpollen oli Teise maailmasõja ajal Norras Sør-Varangeeri maakonnas asuv koonduslaager. Norra oli Adolf Hitleri Saksamaa valitsemise ajal Saksamaa sõjaväe poolt okupeeritud.

Norra valitsuse 1998. aasta aruandes nimetati seda laagrit vene [ja teiste nõukogude sõdurite] vangide hävituslaagriks (või surmalaagriks).

Laagris oli 150 vangi ja [vähemalt] nõukogude vangi. Laagris hoiti ka Varangeri poolsaarel asuvate Persfjordi rühmade partisanide kahtlustatavaid liikmeid. I 1943. aastal tapeti 11 vangi, keda löödi ühe [või mitme] nuiaga.

Asukoht ja ajalooline taust

Leirpollen asus Norra kirdeosas, Sør-Varangeris, lähedal Venemaa piirile ja Varangeri fjordile. Laagri rajamise ja toimimise põhjused peitusid Saksa okupatsioonivõimude strateegias piirkonnas, kus püüti murda partisaani- ja vastupanuaktiviteeti ning hoida kontrolli all sõjatandril peetud elanikkonda ja langenud sõdureid.

Laagri elu- ja tingimused

Tingimused laagris olid rasked. Kliima oli karm ning toidu, riiete ja arstiabi nappus tähendas, et haigused, alatoitumus ja külmakahjustused olid levinud. Vangid olid sageli sunnitud tööle ja nad elasid range range alalise valve all. Dokumentatsioonist ning tunnistustest joonistub välja pilt vägivallast ja inimõiguste rikkumistest.

Vangide koosseis ja ohvrite arv

Laagris peeti erineva päritoluga vange, sh nõukogude sõjavange ja kohalikku partisaankartust kahtlustatavaid inimesi. Arvud ei ole alati täpsed, kuid lähteallikad viitavad umbes 150 kinnipeetavale ning mitmetele kinnitatud surmajuhtumitele. 1943. aasta juhtum, milles hukkus 11 vangi, on üks traagilisemaid dokumenteeritud episoode Leirpollenis.

Uurimine, tunnustamine ja mälestus

Alles pärast sõda ja eriti Norra valitsuse 1998. aasta uurimuse järel hakati Leirpollenit käsitlema avalikus arutelus kui kohana, kus toimusid tõsised sõjakuriteod. Aruandes nimetati laager hävituslaagriks, mis tõi kaasa täiendavad uurimised ja mälestuste kajastamise. Kohalikud ühingud ning ajaloolased on püüdnud koguda tunnistusi, arhivaalset materjali ja pidada meeles ohvreid, et hoida ajalooõppetunnid elus.

Edasine uurimine

Leirpollenist ja sarnastest paikadest on olemas dokumente nii Norra kui ka rahvusvahelistes arhiivides. Täpsemate ja täiendavate faktide ning isiklike lugude saamiseks on soovitatav tutvuda 1998. aasta Norra valitsuse uurimuse ning kohalike arhiivide ja veteranide mälestustega. Ajaloolaste töö jätkub, eesmärgiga selgitada täpsemalt vangide koosseisu, surma põhjuseid ja vastutuse küsimusi.

Märkus: artiklis on säilitatud algsed viited ja lingid lähteallikatele. Täpsed numbrid ja üksikasjad võivad erineda sõltuvalt allikast; arhiivimaterjalid ning uurimused annavad kõige põhjalikuma pildi laagri tegevusest.

Otsing