Browning Automatic Rifle

Ajalugu

Kui Ameerika Ühendriigid I maailmasõjaga liitusid, ei olnud neil väga häid kuulipildujaid. Üheks põhjuseks oli see, et nende kasutamiseks puudus sõjaline doktriin. USA kuulutas Saksamaale sõja 6. aprillil 1917. Sel ajal öeldi komandöridele, et USA-l oli sõja pidamiseks ainult 670 M1909 Benet-Mercyd, 282 M1904 Maximi ja 158 Colti, M1895. Pärast palju vaidlusi otsustati, et USA peab rohkem Ameerika relvi üles ehitama. Kuid seni pidid USA sõdurid võtma seda, mida prantslased ja britid neile anda suutsid. Prantsuse poolt USA-le antud kuulipildujad ei olnud sageli väga head. Samuti tulistasid need teistsuguseid padruneid kui need, mida USA sõdurid tavaliselt kasutasid. See tähendas, et sõduritele ja kuulipildujatele tuli anda erinevaid padruneid.

Arendus

1917. aastal, enne Ameerika Ühendriikide ühinemist Esimese maailmasõjaga, tõi John Browning Washingtoni kaks relva: vesijahutusega kuulipilduja (hilisem nimetus M1917 Browningi kuulipilduja) ja automaatpüss. Toona nimetati seda automaatkuulipildujat Browning Machine Rifle'ks ehk BMR. Mõlemad relvad tulistasid USA standardset padrunit. John Browning oli seadnud relvade demonstratsiooni üles Congress Heightsis. Congress Heights asub Washington D.C.'st veidi väljaspool. 27. veebruaril 1917 katsetas Browning automaatpüssi 300 inimese ees. Rahvas oli nii vaimustunud, et talle anti kohe leping relva valmistamiseks. See võeti kiiresti kasutusele. Edasi katsetati vesijahutusega kuulipildujat.

Mais 1917 tehti USA armee relvaohvitseride jaoks Springfieldi relvaladuumis rohkem katseid. Mõlemad relvad soovitati kohe teenistusse võtta. Et BAR-i ei segi aetaks M1917 kuulipildujaga, nimetati see ametlikult M1918 ehk Rifle, Caliber .30, Automatic, Browning, M1918. 16. juulil 1917 telliti Colt's Patent Firearms Manufacturing Company'lt 12 000 BAR-i. Neil lubati valmistada BAR-i Browningi patentide alusel (Browningi patendi 1293022 omanikuks oli Colt). Colt valmistas aga juba nii palju relvi kui võimalik (kuna nad valmistasid Briti armee jaoks Vickersi kuulipildujat). Nad palusid sõjaväelastel veidi oodata, sest nad olid avamas uut tehast Meridenis, Connecticutis. Kuna relva oli vaja palju, lükati taotlus tagasi. Winchester Repeating Arms Company (WRAC) valmistaks selle asemel relva. Winchester aitas kaasa ka BARi lõpliku disaini väljatöötamisel.

M1918 valmistamine

Kuna töö selle relva kallal algas alles 1918. aasta veebruaris, kiirustas Winchester paljude BARide valmistamisega. Neil oli nii kiire, et esimesed 1800 relva tarniti valede asjadega. Winchesteriga sõlmitud lepingus oli kirjas, et nad pidid valmistama 25 000 BARi. Winchester valmistas 1918. aasta juuniks palju BAR-e. Juuliks valmistasid nad 9000 relva kuus.

Colt ja Marlin-Rockwell Corp. hakkasid samuti valmistama BAR-püsse vahetult pärast seda, kui Winchester hakkas neid palju valmistama. Marlin-Rockwellil oli leping BARide valmistamiseks Belgia valitsuse jaoks. Nad ostsid Mayo Radiator Co. tehase. Nad kasutasid seda ainult BARi valmistamiseks. Esimene Marlin-Rockwelli BAR tarniti 11. juunil 1918. aastal. Lõpuks hakkas ettevõte valmistama 200 BARi päevas. Colt oli relvarahu sõlmimise ajaks valmistanud ainult 9000 BAR-i. See oli tingitud sellest, et nad olid hõivatud teiste tellimustega. Koos valmistasid kolm ettevõtet iga päev 706 BAR-i. Esimese maailmasõja lõpuks tarnisid kõik ettevõtted umbes 52 000 BAR-i. Aastatel 1918-1919 valmistati 102 125 BAR-i. Colt valmistas 16 000, Winchester 47 123 ja Marlin-Rockwell 39 002 BAR-i.

Juuliks 1918 oli BAR Prantsusmaale jõudnud. Esimene üksus, mis sai BAR-i, oli USA armee 79. jalaväediviis. Diviis kasutas neid esimest korda 13. septembril 1918. Kuigi see toodi sisse väga hilja, avaldas BAR suurt mõju. Seda kasutati palju Meuse-Argonne'i pealetungi ajal. Teistele liitlastele avaldas BAR muljet. Prantsusmaa palus 15 000 BARi, et asendada oma Chauchat.

John M. Browning, püstoli leiutaja. Winchesteri püssiekspert hr Burton on temaga koos. Nad arutavad, mis on BARi juures hea.


BAR-i demonstreeritakse USA valitsuse ja sõjaväeametnikele.


Val Browning, projekteerija (John Browning) poeg BAR-iga. See foto on tehtud Prantsusmaal.

Disain

M1918 on valikulise tulega automaatkahur. See tulistab avatud poldist.

Relva toru ei saa kiiresti eemaldada. M1918 saab laskemoona 20-padrunilisest karbimagasinast. Lennukite allatulistamiseks kasutati ka 40-padrunilisi magistreid. Kuid nende kasutamine lõpetati 1927. aastal. BAR-i jaoks ei valmistatud palju bajonette. Seetõttu on need väga haruldased.

Kuna M1918 oli mõeldud kasutamiseks toetusrelvana, ei olnud sellel bajoneti paigutamise kohta. BAR-i puhul ei kasutatud kunagi ühtegi bajonetti. Winchester valmistas küll ühe BARi, millel oli koht bajoneti panemiseks, kuid see oli ainult testimiseks.

Erinevad M1918 tüübid

Pika aja jooksul, mil M1918 oli teenistuses, arendati seda edasi ja edasi. Seda täiustati mitu korda. Esimene suur katse M1918 paremaks muutmiseks oli kerge kuulipilduja M1922. M1922 võeti Ameerika Ühendriikide ratsaväe teenistusse 1922. aastal. Relvas kasutati uut tüüpi toru. Sellel oli ka piikidega kahejalgne ots. Samuti muudeti käsivarrekaitset.

1931. aastal valmistas Colt Arms Co. Colt Monitor automaatkuulipilduja (R 80). See oli mõeldud peamiselt vangivalvuritele ja politseile. Colt Monitoril ei olnud kahejalgset. Colt Monitor kaalus ilma laskemoonata umbes 16 naela 3 untsi. Selle laskekiirus oli umbes 500 p/min. Colt Monitor automaatpüsse valmistati umbes 125 tükki. Neist 90 ostis FBI. Üksteist püsse läks 1934. aastal USA rahandusministeeriumile. Ülejäänud läksid paljudele vanglatele, pankadele, turvaettevõtetele ja politseiasutustele.

1932. aastal valmistas USMC major H.L. Smith M1918 BARi palju lühema versiooni, mis oli mõeldud "põõsaslahinguteks". Kapten Merritt A. Edson kirjutas selle püstoli kohta aruande. Edson oli Pennsylvania osariigis Philadelphias asuva Quartermaster's Depot'i relvajõudude ohvitser. Toru tehti üheksa tolli lühemaks (229 mm) ja tehti ka muid muudatusi. Muudetud BAR kaalus 13 lb. 12 oz. ja oli ainult 34,5 tolli (880 mm) pikk. See versioon oli automaatse laskmise korral ja lamades laskmisel täpsem kui BAR, õlalt laskmisel oli see vähem täpne. Samuti oli see väga vali. Kuigi Edsoni koostatud aruandes öeldi, et testimiseks tuleks ehitada kuus "džungli" BAR-i, ei tehtud selle projektiga rohkem tööd.

M1918A1-l oli kerge piikidega kahejalgne ja mõned muud uued omadused. See võeti kasutusele 24. juunil 1937. aastal. M1918A1-ks ei ehitatud ümber kuigi palju M1918.

1938. aasta aprillis alustati tööd USA armee jaoks täiustatud BARi väljatöötamist. Varajastel prototüüpidel olid kahvlid, mis olid pandud toru külge. Sellel oli ka spetsiaalne mehhanism, et vähendada laskekiirust. Kuid 1939. aastal sai armee

M1918A2 lõplikku arendamist alustati 30. juunil 1938. M1918A2 tagumik (relva tagant väljaulatuv osa) on umbes ühe tolli võrra pikem kui M1918 BAR-i tagumik. Sõja lõpul pandi relva kandmiseks relvakäepidemele käepide.

Kuna ettevõtetel ei olnud palju raha, olid esimesed M1918A2 lihtsalt vanemad M1918 BAR-id, mida muudeti. Väikeses koguses muudeti ka M1922 ja M1918A1. Pärast Teise maailmasõja algust püüti teha rohkem M1918A2sid. Kuid I maailmasõja aegsed tööriistad, mida kasutati M1918 valmistamiseks, olid kas ära kulunud või ei saanud neid kasutada kaasaegsete masinatega. 1942. aastal ei olnud piisavalt puitu, et teha tagumikke, nii et BAR-i jaoks tehti mustast plastist tagumik. Firestone Rubber and Latex Products Company valmistas USA armee jaoks plastist tagumikukse. See võeti kasutusele 21. märtsil 1942. aastal.

Muud mudelid

2008. aastal valmistas üks ettevõte Browningi automaatkahuri kaasaegse poolautomaatse versiooni. Seda nimetati 1918A3 SLR ("iselaetav püss").

Enamkasutatavad M1918 variandid


Varajane M1918 BAR


FBI mees kasutab Colt Monitor'i (R 80).


M1918A2

Tsiviilotstarbeline kasutamine

Kui sõda lõppes, anti Colt Arms Co-le Browningi patendid BAR-i valmistamiseks, mida sõja ajal välja ei antud. See võimaldas Coltil valmistada BARi tsiviilisikutele müügiks. See BAR kandis nime Colt Automatic Machine Rifle Model 1919. Esmalt valmistati see sõjaväega sõlmitud lepingust tulenevatest M1918idest, mida ei tarnitud. See oli üks mitmest Colt BARist. Relval oli aga kõrge hind. Samuti ei olnud see tsiviilisikutele väga kasulik. Selle tõttu ei müüdud seda palju. Ad Topperwien oli 1920. aastate alguse kuulus laskur. Ta ostis ühe esimestest Colt BARidest, et tulistada asju taevast. Kui 1934. aasta riiklik tulirelvade seadus võeti vastu, piirati tsiviilelanikele mõeldud BAR-relva kasutamist. Ameerika Ühendriikide tsiviilisikutele mõeldud kuulipildujad keelustati 1968. aastal. Samuti keelati 1986. aastal USA tsiviilisikutele mõeldud kuulipildujate valmistamine.

Kriminaal- ja politseikasutus

Gängster Clyde Barrowile meeldis sõjaväe M1918. Ta sai oma BARid armee rahvuskaardi röövimise teel. Barrow õpetas ka oma sõbranna Bonnie Parkeri M1918-ga tulistama.

Automaatrelvad muutusid Ameerika Ühendriikide gängsterite seas üha populaarsemaks. Selle tõttu käskis FBI direktor J. Edgar Hoover FBI-l koolitada agente automaatrelvadega. Näiteks olid Thompsoni kuulipilduja ja BAR. FBI ostis oma BAR-i Coltilt. Colt müüs agentuurile 90 BAR-i. Osa FBI BARidest saadeti FBI büroodele. Neid pidi vajaduse korral kasutama tugirelvadena. Ülejäänud hoiti FBI akadeemias Quanticos, Virginias. Need olid seal väljaõppeks. Colt müüs 1934. aastal veel 11 BAR-i USA rahandusministeeriumile. 24 relva müüdi vanglatele, pankadele, turvaettevõtetele ja politseiasutustele.

Mõnikord on väidetud, et M1918 või M1918A2 BAR-i kasutasid Symbionese Liberation Army (SLA) liikmed Los Angelese politseiga toimunud tulistamises. See juhtus 17. mail 1974. Kuid ükski SLA liige ei ole kunagi sellist relva kasutanud. See segadus tekkis seetõttu, et Browning otsustas oma poolautomaatset jahipüssi nimetada Browning BAR-iks. SLA muutis Browning BAR jahipüssi automaadiks. Just seda relva kasutati tulistamisel.

M1918 USA teenistuses

Esimene maailmasõda

Kui M1918 esmakordselt kasutusele võeti, pidi sellega tulistama õlalt. See pidi olema vintpüss, mis võis anda nii poolautomaatset kui ka täisautomaatset tuld. M1918 anti esimest korda välja 1918. aasta septembris.

Lisaks sellele, et M1918 suurtükiväelastele anti õlalt tulistamiseks vöö, millel olid taskud padrunite jaoks. Samuti anti neile külgpüss.

BAR-i ei kasutatud I maailmasõja ajal eriti palju. See oli osaliselt tingitud vaherahust ja ka sellest, et USA armee ei tahtnud, et vaenlane saaks M1918-i kätte. Sõja lõpuks ehitati 85 000 BAR-i.

Esimese ja Teise maailmasõja vahelisel ajal

Esimese ja Teise maailmasõja vahelisel ajal anti M1918 kõigile USA mereväe maabumisjõududele. See relv oli enamiku USA laevade pardal. Igal BARil oli üks varupüssitoru. Suurtel laevadel oli sageli üle 200 BARi pardal. Paljud USA mereväe BAR-id olid kasutusel kuni 1960. aastateni.

Teine maailmasõda

Kui uue sõja oht tõusis, mõistis USA armee relvajõud, et neil ei olnud kergekuulipildujat, mida oleks saanud hõlpsasti liigutada. Nad püüdsid kasutada M1918 BAR-i kerge kuulipildujana, kui M1918A2 võeti USA armee teenistusse 30. juunil 1938. aastal. BAR anti ainsaks automaatrelvaks kaheksast sõdurist koosneva rühma jaoks. Kõik mehed said väljaõppe, kuidas BAR-i kasutada juhuks, kui laskur(id) peaks(id) surma või vigastada saama. Sõja alguses oli enamik BAR-meeskondi kahe- või kolmeliikmelised. Need olid laskur ja üks või kaks abilist, kes kandsid püstoli lisamagusid. 1944. aastaks oli mõnede üksuste BAR-meeskondades vaid üks inimene, kusjuures teised rühma liikmed kandsid laskemoona.

Kasutajad

•  Alžeeria
•  Argentina
•  Austraalia^[]
•  Austria
•  Bangladesh
•  Belgia: FN MLE 30 litsentsi alusel.
•  Boliivia
•  Brasiilia
•  Kambodža
•  Kanada
•  Hiina Vabariik
•  Hiina Rahvavabariik: Hiina Rahvavabariigist võeti Hiina kodusõja ajal suur hulk BAR-e.
•  Tšiili
•  Kolumbia
•  Costa Rica
•  Taani
•  Egiptus
•  Etioopia
•  Prantsusmaa
•  Natsi-Saksamaa: Wehrmacht hõivas mõned Poola BAR-id. Nad kasutasid neid kuni Teise maailmasõja lõpuni. Neid nimetati IMG 28(p).
•  Hongkong
•  India
•  Indoneesia
•  Iraan
•  Jaapan: 2. maailmasõja ajal Hiina armeelt ja USA armeelt vangistatud.
•  Jordaania
•  Laos
•  Libeeria
•  Luksemburg
•  Mongoolia
•  Maroko
•  Mosambiik
•  Myanmar
•    Nepal
•  Madalmaad
•  Uus-Meremaa
•  Nicaragua
•  Omaan
•  Filipiinid
•  Poola: Browning WZ.1928".
•  Hispaania
•  Lõuna-Aafrika Vabariik
•  Lõuna-Korea
•  Sudaan
•  Tai
•  Türgi
•  Uganda
•  Ühendkuningriik: antud Kodukaardile II maailmasõjas
•  Ameerika Ühendriigid
•  Uruguay
•  Venezuela
•  Lõuna-Vietnam: ARVN-üksus kasutas.
•  Põhja-Vietnam: Kasutasid Vietnami sõja ajal Vietminh ja Vietkong.

Poola võitlejad Varssavi ülestõusu ajal 1944. aastal.


BAR, mida kasutavad Vietnami kommunistlikud sissid, 1966.