Tavaliselt on automaatpüss selline püss, mis tulistab pidevalt kuuli nii kaua, kui päästikut vajutatakse. Padrunipadrunid paiskuvad välja ja uued padrunid laaditakse kambrisse automaatselt. Enamik automaatkahureid on siiski konstrueeritud nii pool- kui ka täisautomaatse tule andmiseks. Seda nimetatakse selektiivseks tuleks. Samuti tulistavad nad padrunid hoidikust. Need omadused eristavad neid teistest automaatrelvadest, nagu kuulipilduja ja püstolkuulipilduja.

Tööpõhimõte lühidalt

Automaatpüssi laskesüsteem põhineb relva mehaanilisel tsüklil, mis kordab tegevusi: padruni söötmine hoidikust, kambrisse laadimine, padruni süütamine, tühja hülssi väljutamine ja järgmise padruni laadimine. Tsükli käivitab tavaliselt padruni pauk ja selle energia. Levinumad käigusüsteemid on:

  • Gaasiline süsteem – osa pulbrigaasi juhitakse toru kaudu silindrisse, mis lükkab tagaketi tagasi ja käivitab tsükli (nt AR-15 tüüpi lahendused).
  • Põrge- või tagasilöögi süsteem – tulireaktsioonist tekkiv tagasilöök liigutab kogu vintpüssi või selle osa, et toimuks väljutus ja laadimine.
  • Blowback – lihtsam mehhanism, kus padruni rõhk lükkab lukku tagasi; kasutatakse peamiselt väiksemates kaliibrites.

Tüübid ja kategooriad

Termin "automaatpüss" võib mõnikord kattuda teiste relvatüüpide nimetustega. Peamised kategooriad on:

  • Assaultriiv (assault rifle) – tavaliselt kasutab keskmist (intermediate) kaliibrit, on selektiivse tulega (pool- ja täisautomaatne) ning varustatud eemaldatava hoidikuga; mõeldud järejepoole jooksvale jalaväele.
  • Battle rifle – kasutab täiskaliibrit (näiteks 7,62×51 mm) ja võib olla kas selektiivne või poolautomaatne; suurem ulatus ja löögijõud kui assault rifle’il.
  • Karbiin – lühema toruga automaat- või poolautomaatpüss, kergem ja lühema efektiivse laskekaugusega.
  • Kuulipildujad ja püstolkuulipildujad – need on eraldi kategooriad: kuulipilduja on mõeldud tavaliselt laskmiseks tasasel tulel ja saab sageli kanda tugevat pidevat laskmist (sageli vöö- või hoidikutoitega), samas kui püstolkuulipilduja kasutab püstolikalibreid ja on väiksema löögijõuga.

Mõõtmed, kaliibrid ja tuleomadused

  • Tulekiirus – automaatpüsside tulekiirus (rounds per minute, RPM) võib varieeruda mõnesajast kuni üle tuhande lasku minutis. Praktikas reguleeritakse tulekõrvale ja rakendusele vastavalt.
  • Kaliibrid – automaatpüssid võivad kasutada erinevaid padrunikategooriaid: püstolikaliibrid, keskmised (nt 5,56×45 mm) või täiskaliibrilised suured padrunid.
  • Hoidikud – tavaliselt eemaldatavad ajutised kastid või karbid (magazine); suurimad masinad võivad kasutada vöötoidet.
  • Täpsus ja ulatus – kergetel automaatpüssidel on efektiivne ulatus tavaliselt paarisaja meetri kuni mõne saja meetri kauguseni; täiskaliibrilised vintpüssid ulatuvad kaugemale.
  • Lisaseadmed – optilised sihikud, punktiirid, öösihtimissüsteemid, kahvlid ja summutid mõjutavad kasutusvõimalusi ja täpsust.

Kasutus ja regulatsioon

Automaatpüssid on peamises kasutuses sõjaväes ja mõnikord ka politseis erivägede relvastuses. Tsiviilkasutuses on enamikus riikides täisautomaatsete relvade omamine rangelt piiratud või keelatud; tsiviilkasutajatele on sageli lubatud ainult poolautomaatsed variandid või eraldi registreeritud seadustel baseeruvad eriloaga omandatavad relvad. Relvadega seotud seadused ja lubade taotlemise nõuded erinevad riigiti oluliselt.

Ohutus ja hooldus

  • Tunne ja järgi põhireegleid: käsitle iga relva kui laetud, hoia pöial päästikust eemal kuni sihitsete, suuna relv alati ohutusse suunda ja veendu sihtmärgi ning selle taga oleva ala ohutuses.
  • Puhastus ja hooldus: regulaarne puhastamine, määrimine ja kontrollimine tagab töökindluse; mustus, niiskus ja kulumine võivad põhjustada ummistusi ning rikkeid.
  • Koolitus: ohutu ja efektiivne kasutus nõuab korrapärast väljaõpet ning harjutamist kogenud instruktorite juhendamisel.

Mõisted ja segaduse vältimine

Terminoloogia võib mõnikord eksitada: igapäevases kõnepruugis nimetatakse mõnda poolautomaati "automaatpüssiks", kuid tehniliselt tähendab "automaatne" võimet tulistada pidevalt ühe päästiku surve ajal. "Selektiivne tuli" võimaldab vahet teha pool- ja täisautomaatse režiimi vahel. Õige terminoloogia aitab eristada erinevaid relvasüsteeme ja nende õigusalast staatust.