Aserbaidžaani relvajõud: ülevaade, struktuur ja ajalugu
Aserbaidžaani relvajõud (aserbaidžaani keeles Azərbaycan Yaraqly Qüvvələri) on Aserbaidžaani Vabariigi regulaarne sõjavägi. Relvajõudude põhieesmärk on kaitsta riigi suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja rahvuslikke huvisid nii sise- kui ka välisohte vastu.
Struktuur ja peamised üksused
Relvajõud jagunevad kolme peamiseks haruks:
- Aserbaidžaani maavägi — koosneb jalaväe, suurtükiväe, tanke- ja piirivalveüksustest ning eriüksustest;
- Aserbaidžaani õhujõud — vastutavad õhuväe ja õhukaitsesüsteemide eest;
- Aserbaidžaani merevägi — tagab riigi huvide kaitse Kaspia merel.
Lisaks regulaarsetele relvajõududele tegutsevad riigi julgeoleku- ja sisejõudude alluvuses mitmed üksused, mis võivad sõjaolukorras riigikaitses osaleda. Sellised ei kuulu otseselt relvajõudude koosseisu, kuid on seotud riigikaitsega: poolsõjaline Aserbaidžaani Rahvuskaart, Aserbaidžaani Sisejõud ja Aserbaidžaani Riiklik Piirivalve, mis patrullib Aserbaidžaani piiridel Gruusia, Venemaa, Iraani, Türgi ja Armeeniaga).
Juhtimine ja poliitiline kontroll
Sõjaväe ülemjuhataja on Aserbaidžaani president, praegu Ilham Alijev. Poliitilise juhtimise ja kaitsepoliitika eest vastutab kaitseministeerium. Kaitseministrina teenib alates 2013. aastast Zakir Hasanov (minister tuleb mainida nimi, kuid algtekstis oli Safar Abiyev). Sõjaline juhtimine on kindralstaabi käes, mida juhib staabiülem — alates viimaste ametlike muudatuste järel on selleks kindralstaabi ülem.
Ajalugu ja arendus
Aserbaidžaani relvajõud said alguse 26. juunil 1918, kui Aserbaidžaan kuulutas end iseseisvaks Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigina pärast Vene impeeriumi kokkuvarisemist. 1920. aastal annekteeriti Aserbaidžaan Nõukogude Liidu poolt ja riigi relvajõud likvideeriti nõukogude süsteemi osana. Riikliku iseseisvuse taastumisel 1991. aastal loodi relvajõud uuesti endiste nõukogude üksuste baasil Aserbaidžaani NSV territooriumil.
Iseseisvuse taastamise järgsetel aastatel kujunes relvajõud kiiresti keskseks teguriks piirkondlikes konfliktides, eelkõige seoses Nagorno-Karabahhi põhimõtteliselt lahendamata vaidlusega Armeeniaga. 1990ndad tõid kaasa ulatusliku mobilisatsiooni ja sõjategevuse. Alates 2000. aastatest on riik aastakümneid investeerinud relvajõudude moderniseerimisse, varustusse ja väljaõppesse, et saavutada professionaalsem ja tehniliselt paremini varustatud armee. See areng jätkus ka 2010ndatel ja 2020. aastal toimunud lahingute käigus kujunes relvajõudude taktika ja varustuse oluliseks testimiskohaks.
Kaasaegne roll ja võimekus
Aserbaidžaani relvajõud on pühendunud kolmele põhisuunale: territoriaalne kaitse, sõjaline valmisolek konfliktideks ja rahvusvaheline koostöö. Riik on suurendanud rõhku mobiilsusele, täppislahingute relvastusele, suurtükiväele, õhu- ja raketikaitsesüsteemidele ning luure- ja droonivõimekusele.
Teenistus, väljaõpe ja personal
- Kohustuslik ajateenistus on endiselt osa kaitsevõimest: enamiku meessoost kodanike kaudu tagatakse baaskoolitus ja mobiliseerimisbaas.
- Üha rohkem sõjaväelisi teenib lepinguliste ehk professionaalsete sõduritena, mis suurendab üksuste professionaalsust ja püsivat valmisolekut.
- Võimekuse tõstmiseks investeeritakse kõrgema taseme väljaõppesse, ühisõppustesse ning rahvusvahelisse koostöösse.
Rahvusvaheline koostöö ja osalus
Aserbaidžaan on osalenud erinevates rahvusvahelistes koolitusprogrammides ja harjutustes ning teinud kaitsevaldkonnas koostööd mitme riigiga. Riigil on sõjalisi ja tehnilisi sidemeid mitmete partneritega, sealhulgas piirkondlike liitlastega ning rahvusvaheliste programmidega nagu NATO Partnership for Peace. Koostöö hõlmab relvaostu, väljaõpet, ühisharjutusi ja tehnilist abi.
Varustus ja moderniseerimine
Aserbaidžaani kaitse-eelarve on võimaldanud moderniseerida relvastust nii kopterite, lennukite, tankide, soomukite kui ka õhutõrjesüsteemide osas. Eriti oluliseks on kujunenud droonide ja luurevõimekuse arendamine, samuti täppisrelvade kasutuselevõtt. Varustuse allikad on varieerunud sõltuvalt strateegilistest partneritest ja rahvusvahelistest lepingutest.
Järjepidevus ja väljakutsed
Aserbaidžaani relvajõud on läbinud kiire transformatsiooni plaanide ja reaalse väljaõppe kaudu, kuid jätkuvalt seisavad nad silmitsi väljakutsetega, nagu modernse personali- ja logistikasüsteemi loomine, sõjalise tehnika hooldus ja varustuse pikaajaline uuendamine ning sõjalise doktriini kohandamine muutuvate ohtude taustal.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Aserbaidžaani relvajõud on riigi keskne institutsioon riikliku julgeoleku tagamisel: nad on läbi teinud olulise moderniseerimise, osalevad aktiivselt rahvusvahelises koostöös ning mängivad olulist rolli piirkondlikes julgeolekuküsimustes.
Aserbaidžaani relvajõudude embleem
Seotud leheküljed
- Aserbaidžaani sõjaline ajalugu
- Aserbaidžaani maavägi
- Aserbaidžaani õhujõud
- Aserbaidžaani merevägi
- Aserbaidžaani Rahvuskaart
- Aserbaidžaani sisevägede
- Aserbaidžaani riiklik piiriteenistus
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millised on Aserbaidžaani relvajõudude kolm haru?
V: Aserbaidžaani relvajõududel on kolm haru: Aserbaidžaani maavägi, Aserbaidžaani õhujõud ja Aserbaidžaani merevägi.
K: Kes vastutab Aserbaidžaani sõjaväe poliitilise juhtimise eest?
V: Poliitilise juhtimise eest vastutab kaitseministeerium. Praegu juhib seda Safar Abiyev.
K: Kes on Aserbaidžaani sõjaväe ülemjuhataja?
V: Sõjaväe ülemjuhataja on Aserbaidžaani president, praegu Ilham Alijev.
K: Kui palju on Aserbaidžaanil 2007. aasta statistika kohaselt sõjaväge?
V: 2007. aasta statistika kohaselt on Aserbaidžaanil umbes 66 940 sõjaväelast ja 15 000 sõjaväelasest koosnev poolsõjavägi.
K: Millal kuulutati välja Aserbaidžaani esimene iseseisvus?
V: Aserbaidžaani esimene iseseisvus kuulutati välja 26. juunil 1918. aastal, mil loodi nii Aserbaidžaani relvajõud kui ka kaitseministeerium.
K: Millised muud väed ei kuulu Aserbaidžaani relvajõudude koosseisu? V: Muud jõud, mis ei kuulu Aserbaidžaani relvajõudude koosseisu, on Aserbaidžaani poolsõjaline rahvuskaart, Aserbaidžaani sisevägede väed ja Aserbaidžaani riiklik piiriteenistus (mis patrullib Gruusia, Venemaa, Iraani, Türgi ja Armeenia piiridel).
Küsimus: Kui palju endisi sõjaväelasi on viimase viieteistkümne aasta jooksul sõjaväeteenistust pidanud? V: Viimase viieteistkümne aasta jooksul on sõjaväeteenistust pidanud 300 000 endist sõjaväelast.
