Aserbaidžaan on vabariik, mille riigipeaks on Aserbaidžaani president ja valitsusjuhiks Aserbaidžaani peaminister. Aserbaidžaani põhiseaduse kohaselt on president Aserbaidžaani relvajõudude ülemjuhataja ning Aserbaidžaani presidendil on suuremad volitused kui Aserbaidžaani peaministril ja Aserbaidžaani Rahvusassambleel. Presidendi volitused hõlmavad seadusandliku algatuse õigusest ja dekreetide andmisest kuni julgeoleku- ja välispoliitika juhtimiseni; presidendil on ka õigus nimetada kõrgeid riigiametnikke, juhtida diplomaatilisi suhteid ning kuulutada välja eriolukordi ja sõjaseisukorda.

President valitakse otse rahva poolt; ametiaja pikkus oli varem viis aastat, kuid 2016. aasta põhiseaduse muudatuse järel on presidendi ametiaeg seitse aastat. 2009. aasta põhiseaduse muudatus tühistas varasemad kahe ametiaja piirangud, mistõttu presidendi saab tagasi valida ilma piiranguteta. Presidenti ei saa oma ametiaja jooksul kohtu alla anda ega vangi panna; 2016. aasta muudatused laiendasid presidendi immuniteeti ning sätestasid täiendavaid garantiisid.

President võib riigi jaoks olulistes küsimustes, näiteks põhiseaduse artiklite muutmiseks, korraldada rahvahääletuse, sest põhiseaduse muutmiseks on vaja rahvahääletust. Põhiseadus lubab presidendil olla ka erakonna liige. 2016. aasta muudatustega loodi ametikoht esimees-asepresidendina (First Vice-President), kellele saab anda ajutiselt presidendi funktsioonide täitmise õiguse juhul, kui president ei saa oma ülesandeid täita.

Aserbaidžaani praegune president on Ilham Alijev. Nimekiri allpool sisaldab kõiki riiki juhtinud isikuid alates Aserbaidžaani iseseisvumisest 1991. aastal kuni tänapäevani. See on täielik ja kronoloogiline nimekiri Aserbaidžaani presidentidest pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Aserbaidžaani presidendid pärast iseseisvumist (1991–praeguseni)

  • Ayaz Mutallibov (1990–1992) — juhtis riiki üle üleminekuperioodi nõukogude kontrollilt iseseisvuse väljakuulutamiseni ja selle järel kuni 1992. aastani. Mutallibov oli riigi esimeste iseseisvuse-eelse ja -järgsete juhtide hulgas.
  • Abulfaz Elchibey (1992–1993) — Aserbaidžaani Rahvapartei (Popular Front) juht, kelle valitsusaeg oli lühike ja märgitud sisepoliitiliste ning sõjaliste pingetega Kaukaasia piirkonnas.
  • Heydar Alijev (1993–2003) — asutas ja juhtis New Azerbaijan Party (Uus Aserbaidžaani Partei); tema valitsusaeg tõi stabiilsuse taastamise ning majandus- ja energeetikapoliitika konsolideerimise. Heydar Alijevi ajal tihenesid ka suhted oluliste välispoliitiliste partneritega.
  • Ilham Alijev (2003–praeguseni) — Heydar Alijevi poeg; valitud esimest korda 2003. aastal ja seejärel korduvalt uuesti. Tema valitsemisajal on läbi viidud põhiseaduse muudatusi (sh 2009 ja 2016), mis muutsid presidendi ametiaja pikkust, immuniteeti ja muid institutsionaalseid aspekte. Ilham Alijevi perioodil on jätkunud riigi keskendumine energiavaradele, infrastruktuurile ja julgeolekupoliitikale.

Märkus volituste ja institutsiooniliste muudatuste kohta

  • 2009. aasta põhiseaduse muudatus eemaldas varasema kahe ametiaja piirangu, võimaldades presidendil kandideerida korduvalt.
  • 2016. aasta referendum laiendas presidendi volitusi ja ändras ametiaja pikenemisega (ametiaeg 7 aastat) ning tõi sisse presidendi ja tema pere immuniteedi ning uue esimees-asepresidendi (First Vice-President) institutsiooni.
  • Presidendi roll Aserbaidžaanis on tugev, hõlmates nii välis- ja julgeolekupoliitika juhtimist kui ka olulist mõju sise- ning majanduspoliitika kujundamisel.

See artikkel keskendub Aserbaidžaani presidendikohale alates 1991. aastast ja annab ülevaate ametnike järjekorrast, põhiseaduslikest volitustest ning peamistest institutsionaalsetest muudatustest, mis on kujundanud presidendi rolli kaasaegses Aserbaidžaanis.