Uus Aserbaidžaani Partei (YAP) – ajalugu, ideoloogia ja juhid

Uus Aserbaidžaani Partei (Yeni Azərbaycan Partiyası, YAP) on alates 1993. aastast Aserbaidžaani valitsev erakond, mille poliitiline mõju on riigis olnud püsiv ja laialdane. Erakonna peakorter asub pealinnas Bakuus.

Ajalugu

Partei moodustas 18. detsembril 1992 Aserbaidžaani endine president Heydar Alijev, kes juhtis seda kuni oma pensionile jäämiseni ja surmani 2003. aastal. Alijevi juhtimise ajal kujunes YAP kiiresti riigi poliitilise maastiku keskseks jõuks. Pärast Heydar Alijevi surma järgnes tema poeg Ilham Alijev nii erakonna juhiks kui ka Aserbaidžaani presidendiks alates 31. oktoobrist 2003. aastal. Alijevid on olnud erakonna ja riigivõimu vahelist tugevasti põimunud juhtfiguurid, mis on määranud YAP-i positsiooni poliitikas.

Struktuur ja ülesehitus

YAP on organiseeritud klassikalise parteimudelina: erakonna kõrgeimaks organiks on kongress, igapäevatööd juhib juhatus ja poliitiline nõukoda. Erakonnal on regionaalsed osakonnad üle riigi ning mitmeid alarühmi, sealhulgas noorte- ja naisliikmeid hõlmavaid struktuure. Erakond kasutab nii ametlikke kanaleid kui ka kohalikke administratiivseid võrgustikke oma poliitika elluviimiseks.

• Kongress: vastutab strateegia ja põhikirja ülevaatamise eest;
• Juhtkond: otsustab igapäevapoliitika ja kampaaniate üle;
• Regionaalsed organisatsioonid: koordineerivad tegevust oblastites ja linnades;
• Noorte- ja naisteorganisatsioonid: kaasavad ja koolitavad uusi liikmeid.

Ideoloogia ja poliitilised põhimõtted

Partei väljakuulutatud ideoloogiad on seaduslikkus, ilmalikkus ja aserbaidžaani natsionalism. Erakonna poliitiline programm rõhutab sotsiaalset stabiilsust, riikliku ühtsuse tähtsust ja majandusarengut, mille tugisambaks on riigi kontroll mõnede võtmevaldkondade üle ning turumajanduse ja sotsiaalpoliitika kombinatsioon.

YAP kirjeldab oma majanduspoliitikat kui püüet ehitada sotsiaalselt orienteeritud majandust — see tähendab tasakaalu sotsialismi ja "laissez-faire" kapitalismi vahel ( ehk segamajanduse mudelit). Erakonna programmis on olulisel kohal:

• riikliku rolli säilitamine strateegilistes sektorites (nt energia);
• majanduse mitmekesistamine ja infrastruktuuri arendamine;
• sotsiaalse õiguse ja kodanikuühiskonna solidaarsuse toetamine;
ilmalikkuse rõhutamine poliitikas ja hariduses.

Valitsusleit ja poliitiline mõju

YAP on olnud pikaajaliselt valitsusparteiks ning tal on tugev positsioon parlamendis (Milli Majlis) ja riigi juhtimises. Erakonna liikmed täidavad kõrgemaid ametikohti administratsioonis, ministeeriumides ja kohalikes omavalitsustes. Selle poliitiline dominants on võimaldanud rakendada plaane nii siseriikliku arengu, julgeoleku kui ka rahvusliku poliitika vallas.

Viimaste aastakümnete jooksul on YAP mänginud olulist rolli ka välispoliitiliste ja julgeolekualaste küsimuste kujundamisel, sealhulgas konfliktide, territooriumi taastamise ja rekonstrueerimisprogrammide käsitlemisel pärast lahingutoiminguid. Erakonna retoorika rõhutab sageli riiklikku suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Kriitika ja vastuväited

Kuigi YAPil on laialdane toetuspind, on erakond kokku puutunud ka kriitikaga nii sise- kui välispoliitilisel tasandil. Peamised vastuväited hõlmavad:

• väidetavat administratiivset eelistamist valimistel ja opositsiooni piiranguid;
• meediasuhtluse ja kodanikuühiskonna piiranguid, mis vähendavad pluralismi;
• rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonide muresid seoses valimistel esinevate puuduste ja poliitiliste vabaduste olukorraga.

Samal ajal tuuakse esile ka YAPi saavutusi: stabiilsem majanduslik keskkond võrreldes 1990ndate segadusega, infrastruktuuri arendamine ning riiklikud investeeringud haridusse ja tervishoidu. Erakonna toetus põhineb suures osas ka rahvuslikul narratiivil ja taastumise programmide elluviimisel.

Tulevik ja tähtsus

YAP jääb Aserbaidžaani poliitilise süsteemi keskseks tegelaseks. Tema võime kohaneda majanduslike ja geopoliitiliste muutustega, säilitada sisepoliitiline stabiilsus ning mobiliseerida ühiskondlikku toetust määravad paljuski riigi edasise arengu. Arutelu erakonna rolli üle — nii toetajate kui kriitikute poolt — jätkub ning mõjutab oluliselt Aserbaidžaani poliitilist maastikku lähiaastatel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Uus Aserbaidžaani partei?

K: Kes asutas erakonna?

K: Kes juhib praegu erakonda?

K: Milline oli Heydar Alijevi eelmine kuuluvus?

K: Kus asub partei peakorter?

K: Millised on selle erakonna ideoloogiad?

Otsing