Aserbaidžaani Rahvuskaart
Aserbaidžaani Rahvuskaart (aserbaidžaani keeles Azərbaycan Milli Qvardiyası) on Aserbaidžaani poolsõjaväeline jõud. Sisevägede allub Aserbaidžaani valitsusele ja tegutseb poolsõltumatu üksusena. Aserbaidžaani Rahvuskaart tegutses lõplikult 1996. aasta detsembris, kuid on ühendatud spetsiaalsesse riigikaitseteenistusse. Kaart loodi 25. detsembril 1991.
Aserbaidžaani riigikaitse eriteenistus (SSPS) on sõjaline üksus, mis allub otseselt Aserbaidžaani presidendile. Selle ülesannete hulka kuulub Aserbaidžaani presidendi kaitse, Aserbaidžaani Rahvusassamblee (parlament), Aserbaidžaani ministrite kabineti, Aserbaidžaani välisministeeriumi, põhiseaduskohtu, keskvalimiskomisjoni ja muude avalike asutuste kaitse ning Aserbaidžaani külastavate tähtsate välisriikide juhtide kaitse.
Üks SPSSi olulisemaid ülesandeid on Bakuu-Tbilisi-Ceyhani nafta- ja maagaasijuhtme ning Lõuna-Kaukaasia naftajuhtme ohutus. NATO toetab teenistust mitmete helikopterite ja sõjaväe sõidukitega, et kaitsta torujuhtmeid.
Sõja ajal tegutseb Aserbaidžaani Rahvuskaart koos Aserbaidžaani maaväega ning võib koos armeega osaleda riigi kohalikus kaitses ja julgeolekus.
Muud Aserbaidžaani õiguskaitseorganid on Aserbaidžaani sisevägede ja Aserbaidžaani riiklik piiriteenistus ning selle rannavalve haru.
Seotud leheküljed
- Aserbaidžaani sõjaline ajalugu
- Aserbaidžaani relvajõud
- Aserbaidžaani maavägi
- Aserbaidžaani õhujõud
- Aserbaidžaani merevägi
- Aserbaidžaani sisevägede
- Aserbaidžaani riiklik piiriteenistus
Küsimused ja vastused
K: Mis on Aserbaidžaani Rahvuskaart?
V: Aserbaidžaani Rahvuskaart on Aserbaidžaani poolsõjaväeline jõud. See loodi 25. detsembril 1991 ja on vahepeal ühendatud spetsiaalseks riigikaitseteenistuseks.
K: Millised on Aserbaidžaani riigikaitse eriteenistuse (SSPS) ülesanded?
V: Aserbaidžaani eriteenistuse ülesanne on kaitsta Aserbaidžaani presidenti, Aserbaidžaani Rahvusassambleed (parlamenti), Aserbaidžaani ministrite kabinetti, Aserbaidžaani välisministeeriumi, konstitutsioonikohut ja teisi riigiasutusi ning Aserbaidžaani külastavaid tähtsaid välisriigi juhte. Lisaks vastutavad nad suurte torujuhtmete, nagu Bakuu-Tbilisi-Ceyhani nafta- ja maagaasijuhtme ning Lõuna-Kaukaasia naftajuhtme kaitsmise eest.
K: Kuidas toetab NATO seda teenistust?
V: NATO toetab seda teenistust mitmete helikopterite ja sõjaliste sõidukitega, et kaitsta neid torujuhtmeid.
K: Kes veel tagab Aserbaidžaanis korrakaitse?
V: Aserbaidžaani õiguskaitseorganite hulka kuuluvad veel Aserbaidžaani sisevägede ja Aserbaidžaani riigipiiriteenistuse ning selle rannavalve haru.
K: Millal alustas Aserbaidžaani Rahvuskaart tegevust?
V: Aserbaidžaani Rahvuskaart alustas tegevust 1996. aasta detsembris.
K: Kas see tegutseb sõja ajal koos teiste vägedega?
V: Jah, sõja ajal tegutseb see koos Aserbaidžaani maavägedega, et tagada riigi kohalik kaitse ja julgeolek.
