Aserbaidžaani Rahvuskaart (Milli Qvardiya) — ajalugu, struktuur ja ülesanded

Aserbaidžaani Rahvuskaart (Milli Qvardiya): ajalugu, struktuur ja ülesanded — presidendi kaitse, SSPS-roll, sõjaline koostöö, torujuhtmete ja riikliku julgeoleku tagamine.

Aserbaidžaani Rahvuskaart (aserbaidžaani keeles Azərbaycan Milli Qvardiyası) on Aserbaidžaani poolsõjaväeline jõud. See, nagu ka siseväed, allub Aserbaidžaani valitsusele ja tegutseb poolsõltumatu üksusena riigi sise- ja väliskaitse struktuurides. Rahvuskaardi moodustamine viidi läbi 25. detsembril 1991 (25. detsember 1991), ning organisatsiooni administratiivne ja operatiivne positsioon korrastati ja osaüksusi koondati ümber 1996. aasta detsembris, mil alustati tihedamat koostööd teiste riigikaitse- ja julgeolekuasutustega.

Struktuur ja juhtimine

Aserbaidžaani Rahvuskaardi ja sellega seotud kaitse- ning kaitse- ja eriteenistuste juhtimisstruktuurisse kuulub ka riiklik erikaitseüksus — Aserbaidžaani riigikaitse eriteenistus (SSPS). SSPS on sõjaline ja riigikaitseline teenistus, mis allub otseselt Aserbaidžaani presidendile. Teenistuse ja rahvuskaardi ülesannete hulka kuulub riigipea ja oluliste riigiorganite kaitse, sealhulgas:

• Aserbaidžaani presidendi kaitse;
• Aserbaidžaani Rahvusassamblee (parlament) ja parlamendiliikmete turvalisus;
• Aserbaidžaani ministrite kabineti kaitse;
• Kõrge tasandi diplomaatiliste ja valitsusasutuste objektiivne kaitse, näiteks Aserbaidžaani välisministeeriumi hooned;
• Põhiseaduskohtu, keskvalimiskomisjoni ja teiste avalike asutuste turvalisuse tagamine;
• välisriikide tähtsate juhtide ja delegatsioonide saatmine ja kaitse (juhtide kaitse).

Peamised ülesanded ja tegevusvaldkonnad

Aserbaidžaani Rahvuskaardi ja SSPSi roll katab nii tsiviil- kui ka sõjalise julgeoleku valdkondi. Peamised ülesanded on:

• riigi juhtide, kõrgemate riigiorganite ja olulise infrastruktuuri kaitse;
• oluliste strateegiliste objektide — sh energiatarnete ja torujuhtmete — turvalisuse tagamine; üheks olulisemaks ülesandeks on olnud Bakuu‑Tbilisi‑Ceyhani nafta- ja maagaasijuhtme ning teiste oluliste Lõuna‑Kaukaasia taristute julgeolek;
• eriteenistuste ja spetsüksuste väljaõpe ja kriisireguleerimise võimekuse hoidmine;
• korraldatud valvamine ja reageerimine terroristlikele või saboteerivatele ohtudele, samuti avalike sündmuste ja suurürituste turvalisuse tagamine;
• sõjaajal ja eriolukordades koostöö Aserbaidžaani relvajõududega ning mobiliseeritavate üksuste kaasamine riigi kaitsetegevusse.

Teenistus on osalenud ka rahvusvahelises koostöös ning saanud tehnilist ja organisatsioonilist tuge partneritelt. NATO ja teised rahvusvahelised partnerid on pakkunud koostöö- ja koolitusvõimalusi ning piiratud toetust, et tugevdada objektide, sealhulgas torujuhtmete, turvalisust.

Koostöö sõjaväe ja vaidlustes osalemine

Sõja ja suurte julgeolekuohte puudutavate kriiside ajal tegutseb Aserbaidžaani Rahvuskaart tihedas koostöös Aserbaidžaani maaväega ning võib koos armeega osaleda riigi kohalikus kaitses ja julgeolekus. Rahvuskaardi üksused on väljaõppinud nii kaitse‑ kui ka siseturvalisuse operatsioonideks ning neid saab mobiliseerida toetavatesse või iseseisvatesse operatsioonidesse vastavalt seadusandlusele ja juhtkonna korraldustele.

Varustus, väljaõpe ja õiguslik raamistik

Rahvuskaardi väljaõpe hõlmab tüüpiliselt lahingu- ja patrullioskusi, kaitseobjektide valvet, erioperatsioone ja protokolliteenistuse ülesandeid. Varustuse osas sõltub teenistus riigi eelarvest ja rahvusvahelistest abiprogrammidest — see sisaldab nii transporti ja sidevahendeid kui ka spetsvarustust objektiivseks turvamiseks. Rahvuskaardi tööpõhimõtteid ning selle kaasamist sõjalistesse operatsioonidesse reguleerib Aserbaidžaani riiklik õigus ja vastavad presidendi ning valitsuse määrused.

Seos teiste õiguskaitse- ja julgeolekuorganitega

Riigis tegutsevate teiste õiguskaitseorganite hulka kuuluvad Aserbaidžaani siseväed ning Aserbaidžaani riiklik piiriteenistus koos selle rannavalve haruga. Nende asutuste tööd koordineeritakse vastavalt vajadusele, et tagada ühine sise- ja piirivalve ning kriisireguleerimise võimekus.

Kokkuvõtlikult on Aserbaidžaani Rahvuskaart oluline riigi julgeoleku komponent, millel on nii protokolli‑ kui ka sõjalised ülesanded: ta vastutab kõrgema juhtkonna ja oluliste objektide turvalisuse eest ning toimib koostöös teiste riigistruktuuridega riigi kaitse- ja turvalisuse tagamisel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Aserbaidžaani Rahvuskaart?

K: Millised on Aserbaidžaani riigikaitse eriteenistuse (SSPS) ülesanded?

K: Kuidas toetab NATO seda teenistust?

K: Kes veel tagab Aserbaidžaanis korrakaitse?

K: Millal alustas Aserbaidžaani Rahvuskaart tegevust?

K: Kas see tegutseb sõja ajal koos teiste vägedega?

Otsing