AK-47 — Mihhail Kalašnikovi ründepüss: ajalugu, tehnika ja kasutus

AK-47 on vene ründepüss, mida võeti kasutusele 1949. aastal. Seda ja selle uuendatud versiooni nimega AKM kasutas Nõukogude Liidu sõjavägi (tuntud ka kui Nõukogude armee). Hiljem asendati see suures osas AK-74 mudeliga, mis kasutab väiksema kaliibriga padrunit.

AK-47 konstrueeris 1947. aastal insener Mihhail Kalašnikov, kelle eesmärk oli luua lihtne, odav ja töökindel ründepüss massiliseks tootmiseks ja laialdaseks kasutamiseks.

Disain ja tööpõhimõte

AK-47 on gaasiga käitatav relv: kui kuul liigub mööda toru, juhitakse osa kuuli taga tekkinud gaasist torukesega üles poldi- ja pistikusüsteemi juurde, mis liigutab poldi tagasi, väljutab padruni kestad ja laeb järgmise lasku. Relval on pika käiguga gaasipüssi kolb ja pööratava lukuga poldi mehhanism, mis tagab töökindluse ka tolmusel ja mustal tingimustel. Tavapärane padrun on 7,62×39 mm, ajakirja mahutavus tavalise täisajakirjana 30 lasku ning toru tavapikkus ja kiiruseomadused annavad efektiivse laskeulatuse umbes 300–400 meetrit.

Relva lihtsus seisneb vähestes liikuvates osades, robustses ehituses, krõbistamata tolerantsides ja sageli kroomitud torus, mis vähendab korrosiooni ja kulumist. Selle tõttu on AK-47 kuulus oma töökindluse ja vähese hooldusvajaduse poolest.

Tehnilised andmed (tüüpilised)

  • Kaliiber: 7,62×39 mm
  • Tulirežiim: poolautomaatne ja täisautomaatne variandid (sõjaväeline variant tavaliselt võimaldab automaatset tule); olemas ka ainult poolautomaatseid tsiviilmudeleid
  • Tulekiirus (tsükliline): ~600 lasku minutis (sõltuvalt mudelist)
  • Ajakirja maht: tavaliselt 30 lasku (saadaval ka 10, 20, rumm- ja muud variandid)
  • Toimimisskeem: gaasiga käitatav, pika käiguga kolb, pöörd lukustusega polt

Variandid ja tuletised

AK-47-st on välja arendatud hulk variente ja pärandanud põhimõtteid erinevates relvaprojektides. Olulisimad näited:

  • AKM – 1950. aastate moderniseeritud versioon, millel on stantsitud korpus ja kergem konstruktsioon;
  • AKS-47 – kokkupandava metallvarrega mudel (eriti kasutusel soomukite ja parvemeeskondades);
  • AK-74 – 1974. aastal sisse viidud uus relv, mis kasutab väiksemat 5,45×39 mm padrunit ja mille baasil ehitati ka lühikesed carbine-variandid (nt AKS-74U);
  • RPK – kerge kuulipilduja, mis põhineb AK-l, kuid on varustatud pikema toru, suurema ajakirja ja tugevdatud restiga poldi ja poltivarrastega tõstetud vastupidavuse tarbeks;
  • Dragunovi snaiperpüssi ja Saiga-12 poolautomaatse püstolkuulipilduja arenduses on kasutatud AK-konstruktsiooni põhimõtteid.

Levik ja tootmine

AK-47 ja selle järeltulijad on levinud kogu maailmas — neid toodeti Nõukogude Liidus ja paljudes litsentseeritud või kopeeritud versioonides teistes riikides (nt China Type 56, Jugoslaavia, Poola, Horvaatia jt tootmised). Hinnanguliselt on AK-perioodi relvi ja nende tuletisi toodetud kümneid miljoneid kuni üle 100 miljoni eksemplari, muutes selle üheks enimlevinud tulerelvaks ajaloos.

Kasutus ja sotsiaalne mõju

AK-sarja relvi on kasutatud regulaarsetes armeedes, eriüksustes, paramilitaarsetes üksustes, mässuliste ja terroristide rühmituste käes. Selle populaarsuse põhjused on lihtsus, töökindlus, madal tootmiskulu ja kergesti õpitav käsitsemine. AK-st on saanud ka poliitiline ja kultuuriline sümbol — see figureerib lippudel, embleemidel ja popkultuuris.

Hooldus, piirangud ja tsiviilkasutus

Kuigi AK on tuntud vähe hooldust nõudva relvana, vajab see regulaarset puhastamist ja kontrolli, eriti kui seda kasutatakse intensiivselt või rasketes ilmastikutingimustes. Paljud riigid reguleerivad automaatsete tulirelvade omamist rangelt; tsiviilkasutuses on sagedased poolautomaatsete või lõpetatud versioonide ning erilubadega modulaarsete lahenduste kasutamine. Tsiviilmudelite hulka kuuluvad sageli poolautomaatsed Saiga- ja muud kommertsväljadest arendatud tõlgendused.

Eelised ja puudused

  • Eelised: lihtne tootmine, töökindlus, lihtne hooldus, madal hind, laialdane varuosade kättesaadavus;
  • Puudused: suhteliselt suurem tagasilöök võrreldes väiksema kaliibriga relvadega (nt AK-74), vähem täpne võrreldes täpsemalt valmistatud ründepüssidega ning tihti raskem ja mahukam kui mõned kaasaegsed alternatiivid.

AK-47 on relvaklassika, mille mõju sõjalisele ja poliitilisele maastikule on olnud märkimisväärne. Selle ülesehitus ja lihtsus on jätnud selle paljude relvaarenduste aluseks ning taganud püsiva kohalolu ka tänapäeva konfliktides.

Levik kolmanda maailma riikides

Kommunismimeelsetes riikides sai AK-47-st kolmanda maailma revolutsiooni sümbol.

Neid kasutati Kambodža kodusõjas ja Kambodža-Vietnami sõjas. 1980ndatel aastatel sai Nõukogude Liidust peamine relvakaupmees lääneriikide poolt embargoga hõlmatud riikidele. See hõlmas Lähis-Ida riike, nagu Iraan, Liibüa ja Süüria, kes tervitasid Nõukogude Liidu toetust Iisraeli vastu. Pärast Nõukogude Liidu lõppu (1989/90) müüdi AK-47i avalikult ja mustal turul igale rühmale, kellel oli raha, sealhulgas narkokartellidele ja diktaatorlikele riikidele. Viimasel ajal on neid nähtud islamirühmituste, nagu Al-Qaeda, ISIL ja Taliban Afganistanis ja Iraagis ning FARC, Ejército de Liberación Nacional'i sisside käes Kolumbias.

Selle relva levikut näitab rohkem kui lihtsalt arvud. AK-47 on kantud Mosambiigi lipule, mis on tunnustus sellele, et riik saavutas oma iseseisvuse suures osas tänu AK-47 tõhusale kasutamisele. Seda võib leida ka Ida-Timori ja revolutsiooniaegse Burkina Faso vappidel, samuti Hezbollah', FARC-EP, Filipiinide uue rahvaarmee, TKP/TIKKO ja teiste "revolutsiooniliste rahvaste" rühmituste lippudel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on AK-47?


V: AK-47 on vene lahingupüss, mida kasutati esmakordselt 1949. aastal. Selle konstrueeris Mihhail Kalašnikov ja see sai kiiresti kuulsaks oma töökindluse, lihtsuse ja kasutusmugavuse poolest.

K: Kes kasutab AK-47?


V: AK-47 ja selle järeltulijaid kasutavad jätkuvalt paljud maailma armeed, aga ka terroristide ja mässuliste rühmitused.

K: Millised on AK-47 mõned variandid?


V: AK-47 variantide hulka kuuluvad kokkupandava varrega versioon (AKS-47), lühendatud versioon koos kokkupandava varrega (AKMSU), kerge kuulipilduja variant (RPK) ja teised, nagu sks/Dragunovi snaiperpüss ja Saiga-12 poolautomaatne vintpüss.

K: Kuidas AK-47 uuesti laaditakse?


V: AK-47 kasutab gaasiga laadimist - kui kuul tulistatakse toru alla, läheb osa selle taga olevast gaasist üles väikesesse torusse, mis lükkab poldi ära, nii et seda saab uuesti laadida, ilma et seda iga kord käsitsi tegema peaks.

K: Kas AK-47 on pool- või täisautomaatne?


V: Enamik AK-47i versioone on täisautomaatsed tulirelvad, kuid on ka mõned versioonid, mis on valmistatud ainult poolautomaatseks kasutamiseks, kus tuleb pärast iga lasku uuesti päästikut tõmmata ja lahti lasta.

K: Millist tüüpi padrunit AKS74U tulistab?


V: AKS74U tulistab Ak 74 relvasüsteemi 5,45 padrunit.

K: Kes töötas välja Ak 47 ?



V: Ak 47 konstrueeris Mihhail Kalašnikov 1947. aastal.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3