Hezbollah (araabia keeles حزب الله, mis tähendab Jumala partei) on islamipoliitiline partei ja poolsõjaline organisatsioon Liibanonis. See organisatsioon tekkis 1982. aasta sündmuste taustal, mil Liibanonis puhkes Liibanoni kodusõda ja Iisraeli väed sisenesid riigi lõunaosadesse. Hezbollahi praegune poliitiline ja ideoloogiline juht on Hassan Nasrallah, kes juhib organisatsiooni alates 1992. aastast.
Ajalooline taust ja eesmärgid
Hezbollahi algne kujunemine oli vastus Liibanoni lõunapiiril toimunud okupeerimisele ning saadud mõjule piirkondlikest ja rahvusvahelistest jõududest. Hezbollahi asutajate hulgas olid peamiselt šiiitlikud moslemid, kes rõhutasid religioosset ja poliitilist vastupanu Iisraeli okupatsioonile. Koosseisu ja ideoloogiate hulgas on nähtud nii vastuseisu Lääne mõjule kui ka elemente araabia natsionalismist ning usulistest suunitlustest, sealhulgas teatud kolleegide soovist edendada islami mõjuvõimu poliitikas. Algusaegadel jälgis osa organisatsioonist ka eesmärki luua Liibanonis teatud kujul religioosset poliitilist korra; samas on Hezbollah aastate jooksul arenenud, omandanud poliitilise ja sotsiaalse rolli ning muutunud keerukamaks kui puhtalt relvastatud liikumine.
Tegevus ja struktuur
Hezbollah hõlmab kahte peamist tiiba: poliitilist tegevust Liibanonis (osalemine valimistel, ministrikohtade ja parlamendikohtade taotlemine ning sotsiaalteenuste pakkumine) ning relvastatud tiiba, mis viib läbi sõjalisi operatsioone ja vastupanu Iisraeli vastu. Organisatsioon on tuntud laiaulatusliku sotsiaalprogrammi poolest — haiglad, koolid, heategevuslikud organisatsioonid ja ühiskondlikud teenused — mis suurendavad tema toetajate hulka Liibanonis.
Konfliktid ja konfliktikäitumine
Hezbollahi relvastatud üksused on aastakümnete jooksul pidanud konflikte Iisraeli armeega, eriti Lõuna-Liibanoni rindel; korduma kippunud episoodide hulka kuuluvad sissisõjad ja piirirünnakud. Organisatsioon tulistas korduvalt rakette üle Iisraeli põhjapiiri ning osales suuremas, laialdasemas relvastatud vastasseisus 2006. aastal (tavakeeles tuntud kui Liibanoni sõda 2006). 2000. aastal lahkusid Iisraeli väed suurtest Liibanonile kuulunud aladest, kuid viimane olukord on jäänud pingeliseks ja konfliktid on aeg-ajalt taas puhkenud.
Rahvusvahelised suhted ja sekkumised
Hezbollahi peamiseks välisrahastajaks ja varustajaks on olnud Iraan, mis on pakkunud relvastust, rahalist toetust ja väljaõpet. Samuti on organisatsioonil olnud tihedad suhted Süüria valitsusega. Venemaa ning teistel piirkondlikel tegijatel on olnud aeg-ajalt koostöösuhted või diplomaatilised kontakte Hezbollahiga. Hezbollahi tegevus keskendub peamiselt Liibanonis, kuid tal on liitlasi ja kaasamõjusid ka teistes araabia riikides, sealhulgas teatud poliitilised suunad Iraakis.
Osalemine Süüria konfliktis ja rahvusvaheline staatus
Alates Süüria kodusõja algusest 2011–2012 on Hezbollah pataljonid ja vabatahtlikud osalenud Süüria valitsusvägede poolsel rindel, toetades presidendi režiimi. See sekkumine suurendas organisatsiooni geograafilist ulatust, ent tõi kaasa ka rahvusvahelist kriitikat. Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on Hezbollahi relvastatud tiiba määratlenud terroriorganisatsioonina või kehtestanud selle suhtes sanktsioone; teistel juhtudel on piiritletud eristusi poliitilise ja sõjalise tiiva vahel.
Kriitika ja vastuolud
Hezbollahi tegevus on olnud vastuoluline: toetajad näevad organisatsioonis vastupanuvõimet ja sotsiaalset toetajat, vastased süüdistavad teda terrorismis, relvastatud rünnakutes ning piirkondlikus destabiliseerimises. Organisatsioon on osalenud mitmetes rahvusvahelist laadi skandaalides ja on sihikule võetud sanktsioonide ja piirangutega, mida rakendavad mitmed riigid.
Kokkuvõtvalt on Hezbollah Liibanonis tugev ja pikaajaline poliitiline ning relvastatud jõud, mille roll ulatub kohalikest sotsiaalteenustest kuni rahvusvahelise geopoliitikani. Selle tegevus ja mõju jäävad oluliseks teguriks Lähis-Ida julgeoleku- ja poliitilises dünaamikas.