Snaiperrelv
Snaiperpüss on relva tüüp, mida kasutatakse sihtmärkide täpseks tulistamiseks kaugelt. Isikut, kes kasutab sõjaväes snaiperpüssi, nimetatakse snaiperiks.
Snaiperpüss on palju täpsem kui tavaline püss. Peaaegu kõik snaiperpüssid kasutavad snaiperkaugurit, mis on spetsiaalne teleskoop, mis võimaldab neil näha sihtmärke väga kaugelt. On olemas kahte liiki snaiperpüsse: poltpüssid, mis teevad ühe lasu ja seejärel peab kasutaja valmistama järgmise lasu ette, ja poolautomaatsed ("poolautomaatsed") püssid, mis teevad iga kord, kui päästikule vajutatakse, ühe lasu ja valmistavad järgmise lasu laskmiseks automaatselt ette. Täisautomaatsed vintpüssid, mis tulistavad pidevalt, kui päästikut vajutatakse, niikaua kui laskemoona on olemas, ei ole üldiselt kasutusel, kuigi harvadel juhtudel saab neid muuta snaiperpüssiks. Ühel sellisel juhul püstitas raskekuulipilduja koos teleskoobiga, mis ei ole küll tõeline snaiperpüss, aastaid snaipri pikima tapmise rekordi, kuni püssitehnoloogia ja snaiprite väljaõppe areng võimaldas seda rekordit ületada snaiperil, kellel oli tõeline snaiperpüss.
Tavaliselt on poltpüssidel pikem laskekaugus ja täpsemad kui poolautomaatsetel püssidel, kuid kuna iga laskemoona tuleb käsitsi sisse lasta, on laskekiirus aeglasem kui poolautomaatsel püssil, mis tulistab nii kiiresti, kui laskja suudab päästikule vajutada. Lähedal asuvatel lasketiirudel või olukordades, kus laskur peab tegema kiire järellöögi, võib snaiper eelistada poolautomaatse vintpüssi kasutamist. Näited poltpüssidest on M40, R700 ja M24. Poolautomaatide näited on M21, Dragunov ja M82 Barret .50 kaliibriga.
Snaiperpüsside kaliiber (laskekuuli läbimõõt või laius tolli murdosades) ulatub 5,59 mm (0,22 tolli) suurusest (.22 LR) kuuliga, mida kasutatakse paljudes väikestes püstolites, kuni 12,7 mm (0,5 tolli) suurusest (.50 Browning Machine Gun (BMG) kuuliga, mida kasutatakse sõidukitele paigaldatud raskekuulipildujates). Väiksemaid padruneid, nagu .22 LR, kasutatakse sageli väga lähedalt koos helisummutiga (mida tavaliselt nimetatakse summutiks), et kiiresti ja vaikselt lõhkuda tänavavalgustusi või tappa kahjureid ja väikseid loomi. Pikema laskekaugusega tööks või inimese suurusega sihtmärkide pihta laskmiseks on see padrun üldiselt liiga nõrk ja liiga lühikese laskekaugusega. Seevastu suuri mürske, nagu .50 BMG, tulistatakse väga suurtest ja rasketest snaiperpüssidest, mida kasutatakse sageli kergete sõidukite ja varustuse hävitamiseks. Need võivad tulistada äärmuslikel, üle miili ulatuvatel laskekaugustel, kuid on üldjuhul liiga mahukad, lühikestel laskekaugustel ebatäpsed ja kallid üldotstarbeliseks tööks.
Snaiperpüsside torusid tuleb iga päev puhastada, et vabaneda igasugusest vedelikust. Toru puhastamata jätmine võib põhjustada katastroofilisi olukordi või isegi lasta torul tulistamisel plahvatada.
Browning kuulipilduja
Sako TRG 42 snaiperpüss Sako TRG 42 Snaiperpüss
Ajaloo snaiperpüssid
7. oktoobril 1777, Saratoga lahingu ajal, tulistas Timothy Murphy, Morgani Kentucky püssimees, Briti armee kindral Simon Fraseri ja tappis ta. Murphy olevat lasknud umbes 500 meetri kauguselt. Ta kasutas tuntud Kentucky pikki püsse. Fraser juhtis New Yorgis Bemis Heightsis mässuliste kolonistide vastu suunatud luuret. Fraseri surma tagajärjel luuramine ebaõnnestus. Sellel oli otsene mõju kogu lahingule, mis viis brittide lüüasaamiseni. Saratoga lahingut peetakse üheks Vabadussõja pöördepunktiks.
Martin Luther King, Jr. lasti maha Remingtoni .30-06 püssist pärit kuuliga. Teine näide on John F. Kennedy mõrvamine. Ta löödi maha Carcano-tüüpi püssist Model 91-38.
Küsimused ja vastused
K: Mis on snaiperpüss?
V: Snaiperpüss on relvaliik, mida kasutatakse sihtmärkide täpseks tulistamiseks kaugelt. See on palju täpsem kui tavaline vintpüss ja peaaegu kõik neist kasutavad spetsiaalset teleskoopi, mida nimetatakse snaiprite teleskoobiks ja mis võimaldab neil näha sihtmärke väga kaugelt.
K: Millised on kaks erinevat liiki snaiperpüsse?
V: Snaiperpüsside kaks erinevat liiki on poltpüssid, mis teevad ühe lasu korraga ja nõuavad, et kasutaja valmistaks järgmise lasu ette, ning poolautomaatsed ("poolautomaatsed") püssid, mis teevad iga kord, kui päästikule vajutatakse, ühe lasu ja valmistavad järgmise lasu laskmiseks automaatselt ette.
K: Kas täisautomaatset vintpüssi kasutatakse kunagi snaiperpüssina?
V: Harvadel juhtudel saab täisautomaatsed vintpüssid ümber ehitada snaipripüssideks, kuid üldiselt ei kasutata neid nende ebatäpsuse tõttu lühikestel laskekaugustel ja kulude tõttu.
K: Millised on mõned näited polt- ja poolautomaatsetest snaiperpüssidest?
V: Näited poltpüssidest on M40, R700 ja M24, poolautomaatsetest aga M21, Dragunov ja M82 Barret .50 kaliibriga.
K: Millises vahemikus on snaiperpüsside kuulid?
V: Snaiperpüsside kuulide kaliiber (läbimõõt või laius) varieerub nii väikesest kui .22 tolli (5,59 mm), mida kasutatakse paljude väikeste püstolkuulipildujate poolt tulistatava .22 LR (long rifle) kuuliga, kuni suurest kui .50 Browning Machine Gun (BMG) kuuliga, mida tulistatakse sõidukitele paigaldatud raskekuulipildujatega, kuni .5 tolli (12,7 mm).
K: Kui tihti peaksite puhastama oma snaiperpüssi toru?
V: Te peaksite oma snaiperpüssi barrelit iga päev puhastama, et vabaneda kõikidest vedeliku kogunemistest, mis võivad põhjustada katastroofilisi olukordi või isegi lasta sellel laskmisel plahvatada.
K: Millal peaks keegi kasutama väiksemat laskemoona, näiteks .22 LR, koos helisummutiga?
V: Väiksemaid padruneid, nagu .22 LR koos helisummutiga, võib kasutada väga lähedalt kiiresti ja vaikselt tänavavalgustuse lõhkumiseks või kahjurite või väikeste loomade tapmiseks, kuna nende võimsus on liiga nõrk pikema laskekaugusega tööks või inimese suuruste sihtmärkide pihta tulistamiseks.
