Saratoga lahing

Prelüüdi

1777. aasta alguses palus kindral William Howe Londonilt heakskiitu oma Philadelphia ründamise plaanile. See hävitaks mässumeelse Ameerika valitsuse. Kanadas esitas kindral John Burgoyne plaani liikuda läbi New Yorgi ja kohtuda kindral Howe'iga Albanys. See jagaks kolooniad. London kiitis mõlemad plaanid heaks. Burgoyne hakkas Kanadast alla Hudsoni jõe orgu liikuma. Ta jagas oma väed kahte kolonni. Üks kolonel Barry St. Legeri juhtimisel liikus Ontario järvest ida poole mööda Mohawki orgu. Nad ründasid ameeriklasi Fort Stanwixi juures. Ameeriklased saatsid kaks rühma kindluse vabastamiseks. Teine, Benedict Arnoldi juhtimisel, tõrjus britid kindlusest eemale. St. Legeri kolonn taganes tagasi Ontario järve äärde. Burgoyne jätkas oma umbes 7000 briti ja hessi sõdurist koosneva kolonniga lõuna poole. Temaga ühines umbes 500 brittidega liitunud põlisameeriklast.

Burgoyne andis oma indiaanlastele välja kuulutuse, et nad läheksid välja ja ründaksid vaenlast. Ta lisas, et naisi ja lapsi või neid, kes neile vastu ei ole, ei tohi tappa. Kuid mehed, naised ja lapsed tapeti. Üks kuulus vahejuhtum ärritas kõiki koloniste. Noor naine nimega Jane McCrea oli kihlatud ühe Burgoyne'i noore tory ohvitseri naiseks. Teda Burgoyne'i juurde toovad indiaanlased kaklesid tema pärast, tapsid ja skalpisid ta. Burgoyne ei karistanud teda tapnud indiaanlast. See tõestas, et ta ei suutnud kaitsta isegi sõbralikke koloniste. Kolooniate ajalehed levitasid seda lugu. Selle tulemusel haarasid paljud ameeriklased, kes olid olnud neutraalsed, relva brittide vastu. Lugu jõudis isegi Inglismaale. Edmund Burke võttis alamkojas sõna Briti poliitika vastu, mis kasutas Ameerika indiaanlaste liitlasi.

Freeman's Farmi lahing

Howe oli vallutanud Philadelphia. Kuid see võttis nii kaua aega, et ta ei saatnud Burgoyne'i toetuseks vägesid põhja poole. 19. septembril ründas Burgoyne Saratoga lähedal Bemis Heights'i kõrgendikul kindlustatud ameeriklasi. Ta võitles taas ameeriklaste vastu Freeman's Farmi juures. Seekord oli tegemist Daniel Morgani juhitud ameerika laskuritega. Ameerika laskemoonamehed tapsid suure hulga briti ja hessi ohvitsere. Selle eesmärk oli tekitada Briti vägedes segadust. Burgoyne kaotas umbes 600 ohvrit. Ta pretendeeris võidule, kuigi ameeriklased hoidsid teda endiselt paigal.

Bemis Heights'i lahing

Burgoyne üritas 7. oktoobril uuesti ameeriklasi rünnata, kuid ebaõnnestus. Kuid ameeriklased pidasid talle vastu. Benedict Arnoldi juhitud vasturünnak surus britid edasi tagasi, kuni nad lõpuks Saratogasse tagasi tõmbusid. See lahing läks Burgoyne'ile maksma veel 600 kaotust. Ameeriklaste kaotused olid alla 150. Burgoyne'i armee oli nüüd ümbritsetud palju suurema ja kasvava Ameerika armee poolt. 13. oktoobril 1777 palus Burgoyne relvarahu. Ameerika väejuhataja Horatio Gates palus Burgoyne'i alistumist. Kuid Burgoyne viivitas ja ei andnud vastust. Gatesi antud tingimused olid karmid. Lõpuks pakkus Gates paremaid tingimusi. 17. oktoobril alistus Burgoyne.

Briti kapitulatsioon

Burgoyne alistas kogu oma 5752-liikmelise armee. Ta loovutas 42 suurtükki, 7000 musketti ja kõik oma varud. Ohvitserid eraldati oma meestest ja pandi tingimisi vangi. Erinevalt oma meestest said nad oma püstolid endale jätta. Gates kutsus Burgoyne'i enda juurde õhtusöögile. Need kaks meest olid sõbralikud. Mõlemad tõstsid teise juhile toosti. Briti ja hessi sõdurid marssisid Bostonisse. Kokkuleppe kohaselt pidid nad naasma Inglismaale, kui nad lubasid mitte enam sõdida. Kuigi osa neist naasis Inglismaale, muutis kongress tingimusi. Paljud saadeti kolooniates asuvatesse vanglatesse, et oodata sõja lõppu.