Saratoga lahingud (1777): Ameerika revolutsiooni pöördepunkt
Saratoga lahingut peetakse Ameerika revolutsiooni pöördepunktiks. Lahing toimus 1777. aasta lõpus. Tegelikult oli see kaks lahingut: Freeman's Farmi lahing (19. september) ja Bemis Heights'i lahing (7. oktoober). Ameeriklasi juhtis kindral Horatio Gates. Britid olid kindral John Burgoyne'i juhtimisel. 17. oktoobril andis Burgoyne oma ligi 6000 briti sõdurist koosneva armee alla. Ameerika võit aitas veenda Prantsusmaad tulema mandriarmeele appi. See aitas neil ka Ameerika Ühendriike tunnustada.
Taust ja eesmärgid
Burgoyne'i kampaania algtasandil oli Briti strateegia lõigata revolutsionääride kontroll kaheks, haarates Ülemjõe (Hudsoni jõe) oru ja ühendades jõud lõuna- ja põhjaarmee. Selle plaani keskmes oli John Burgoynei juhtimisel lõuna poole liikuv väegrupp Kanadast. Britid lootsid võita filosoofilist ja territoriaalset eelist USA keskosas, kuid plaan ebaõnnestus mitmel põhjusel: planeerimine, halvad tarneühendused, raskesti ligipääsetav maastik ja kohalik vastupanu.
Kampaania kulg
- Suvel 1777 vallutas Burgoyne mitmeid kaitsestaape, sealhulgas Fort Ticonderoga, ja liikus lõuna suunas.
- Ameeriklased kasutasid kohalike väeosade ja militsiooni kombinatsiooni, et rünnata Burgoyne'i varustusahelat ja pidurdada tema edasiliikumist.
- Britid ootasid teiste Briti väejuhtide, eriti mereväe ja New Yorgi lähedal paiknevate vägede abi, mis aga ei saabunud plaanipäraselt. See isoleeris Burgoyne'i ja vähendas tema manöövervõimet.
Lahingud: Freeman's Farm ja Bemis Heights
19. septembril toimunud Freeman's Farmi lahingus tekkis tihe lahingutegevus, kus Britid saavutasid paikseid positsioonilisi võite, kuid kandsid suuri kaotusi ning ei suutnud murda ameeriklaste vastupanu. 7. oktoobril Bemis Heights'i lahingus korraldasid ameeriklased jõulise rünnaku, kuhu oluline osa langes ka ilma ametliku käsuta aktiivselt tegutsenud sõjaväelasele Benedict Arnoldile (kes oli tol hetkel vastuoluline, kuid otsustav juht tegevusväljal). See rünnak murdis Briti vastupanu ja sundis Burgoyne'i haiguse, puuduse ja ümbritsetuse tingimustes allakirjutama.
Kaotused ja kapituleerumine
Burgoyne'i armee oli pärast rasket kampaaniat kurnatud ja nappis tal varusid. 17. oktoobril toimunud kapituleerumine andis ameeriklaste kätte ligi 5 700–6 000 vangis langenud briti ja liitlaste sõdurit. Kaotused mõlemal poolel olid märkimisväärsed: kokkuvõtlikult kannatasid britid ja sakslased märkimisväärseid hukkunuid ja haavatuid ning ameeriklased tegid ka märkimisväärseid ohvreid — täpsed numbrid sõltuvad allikatest, kuid mõlema poole laviinmärgid olid silmapaistvad.
Tähtsus ja tagajärjed
Saratoga võit oli strateegiliselt ja diplomaatiliselt murranguline. See tõestas, et Ameerika väed suudavad söakalt ja efektiivselt suurte Briti väeosade vastu tegutseda. Kõige olulisem tulemus oli see, et Prantsusmaa otsustas astuda USA poolele — see algatas ametliku sõjalise ja rahalise abi, mis muutis sõja tasakaalu. Prantsusmaa tunnustas ja toetas Ameerikat ning läks sõtta Briti vastu; see omakorda tõi hiljem kaasa ka Hispaania ja Hollandi suurema huvi Briti positsioonide vastu maailmas.
Poliitilised ja sõjalised mõjuvaldkonnad
- Rahvusvaheline tunnustus: Saratoga võit oli oluline samm USA diplomaatilises tunnustamises ja sõjalises liidus Prantsusmaaga (178 alliance formaliseerumine 1778. aastal).
- Moraal ja rekruteerimine: võit tõstis kolonistide meeleolu ja aitas uuel riigil meelitada ja säilitada sõjalist toetust.
- Briti strateegia muutus: pärast Saratogat muutis Suurbritannia oma lähenemist ja rõhus hiljem rohkem mereväelisele survele ja lõunapoolsetele operatsioonidele.
Järeldus
Saratoga lahingud 1777. aasta sügisel olid Ameerika revolutsiooni pöördepunktiks nii sõjaliselt kui diplomaatiliselt. Kapituleerumine andis revolutsionääridele vajaliku usalduse ja rahvusvahelise toe, mis aitas lõpuks kaasa Ameerika iseseisvuse tunnustamisele ja edasisele sõjalisele edu saavutamisele.
Maal kindral Burgoyne'i kapitulatsioonist
Prelüüdi
1777. aasta alguses palus kindral William Howe Londonilt heakskiitu oma Philadelphia ründamise plaanile. See hävitaks mässumeelse Ameerika valitsuse. Kanadas esitas kindral John Burgoyne plaani liikuda läbi New Yorgi ja kohtuda kindral Howe'iga Albanys. See jagaks kolooniad. London kiitis mõlemad plaanid heaks. Burgoyne hakkas Kanadast alla Hudsoni jõe orgu liikuma. Ta jagas oma väed kahte kolonni. Üks kolonel Barry St. Legeri juhtimisel liikus Ontario järvest ida poole mööda Mohawki orgu. Nad ründasid ameeriklasi Fort Stanwixi juures. Ameeriklased saatsid kaks rühma kindluse vabastamiseks. Teine, Benedict Arnoldi juhtimisel, tõrjus britid kindlusest eemale. St. Legeri kolonn taganes tagasi Ontario järve äärde. Burgoyne jätkas oma umbes 7000 briti ja hessi sõdurist koosneva kolonniga lõuna poole. Temaga ühines umbes 500 brittidega liitunud põlisameeriklast.
Burgoyne andis oma indiaanlastele välja kuulutuse, et nad läheksid välja ja ründaksid vaenlast. Ta lisas, et naisi ja lapsi või neid, kes neile vastu ei ole, ei tohi tappa. Kuid mehed, naised ja lapsed tapeti. Üks kuulus vahejuhtum ärritas kõiki koloniste. Noor naine nimega Jane McCrea oli kihlatud ühe Burgoyne'i noore tory ohvitseri naiseks. Teda Burgoyne'i juurde toovad indiaanlased kaklesid tema pärast, tapsid ja skalpisid ta. Burgoyne ei karistanud teda tapnud indiaanlast. See tõestas, et ta ei suutnud kaitsta isegi sõbralikke koloniste. Kolooniate ajalehed levitasid seda lugu. Selle tulemusel haarasid paljud ameeriklased, kes olid olnud neutraalsed, relva brittide vastu. Lugu jõudis isegi Inglismaale. Edmund Burke võttis alamkojas sõna Briti poliitika vastu, mis kasutas Ameerika indiaanlaste liitlasi.
Freeman's Farmi lahing
Howe oli vallutanud Philadelphia. Kuid see võttis nii kaua aega, et ta ei saatnud Burgoyne'i toetuseks vägesid põhja poole. 19. septembril ründas Burgoyne Saratoga lähedal Bemis Heights'i kõrgendikul kindlustatud ameeriklasi. Ta võitles taas ameeriklaste vastu Freeman's Farmi juures. Seekord oli tegemist Daniel Morgani juhitud ameerika laskuritega. Ameerika laskemoonamehed tapsid suure hulga briti ja hessi ohvitsere. Selle eesmärk oli tekitada Briti vägedes segadust. Burgoyne kaotas umbes 600 ohvrit. Ta pretendeeris võidule, kuigi ameeriklased hoidsid teda endiselt paigal.
Bemis Heights'i lahing
Burgoyne üritas 7. oktoobril uuesti ameeriklasi rünnata, kuid ebaõnnestus. Kuid ameeriklased pidasid talle vastu. Benedict Arnoldi juhitud vasturünnak surus britid edasi tagasi, kuni nad lõpuks Saratogasse tagasi tõmbusid. See lahing läks Burgoyne'ile maksma veel 600 kaotust. Ameeriklaste kaotused olid alla 150. Burgoyne'i armee oli nüüd ümbritsetud palju suurema ja kasvava Ameerika armee poolt. 13. oktoobril 1777 palus Burgoyne relvarahu. Ameerika väejuhataja Horatio Gates palus Burgoyne'i alistumist. Kuid Burgoyne viivitas ja ei andnud vastust. Gatesi antud tingimused olid karmid. Lõpuks pakkus Gates paremaid tingimusi. 17. oktoobril alistus Burgoyne.
Briti kapitulatsioon
Burgoyne alistas kogu oma 5752-liikmelise armee. Ta loovutas 42 suurtükki, 7000 musketti ja kõik oma varud. Ohvitserid eraldati oma meestest ja pandi tingimisi vangi. Erinevalt oma meestest said nad oma püstolid endale jätta. Gates kutsus Burgoyne'i enda juurde õhtusöögile. Need kaks meest olid sõbralikud. Mõlemad tõstsid teise juhile toosti. Briti ja hessi sõdurid marssisid Bostonisse. Kokkuleppe kohaselt pidid nad naasma Inglismaale, kui nad lubasid mitte enam sõdida. Kuigi osa neist naasis Inglismaale, muutis kongress tingimusi. Paljud saadeti kolooniates asuvatesse vanglatesse, et oodata sõja lõppu.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Saratoga lahing?
V: Saratoga lahingut peetakse Ameerika revolutsiooni pöördepunktiks.
K: Millal toimus Saratoga lahing?
V: Saratoga lahing toimus 1777. aasta lõpus.
K: Millised olid Saratoga lahingu kaks lahingut?
V: Saratoga lahing oli tegelikult kaks lahingut: Freeman's Farmi lahing (19. september) ja Bemis Heights'i lahing (7. oktoober).
K: Kes juhtis Ameerika armeed Saratoga lahingus?
V: Ameeriklasi juhtis kindral Horatio Gates.
Küsimus: Kes juhtis Briti armeed Saratoga lahingus?
V: Brittide eesotsas oli kindral John Burgoyne.
K: Mis juhtus 17. oktoobril Saratoga lahingus?
V: 17. oktoobril andis Burgoyne oma ligi 6000 briti sõdurist koosneva armee alla.
K: Millised olid Ameerika Ühendriikide võidu tagajärjed Saratoga lahingus?
V: Ameerika võit aitas veenda Prantsusmaad tulema mandriarmeele appi. Samuti aitas see neil Ameerika Ühendriike tunnustada.
