Rühma automaatrelv (SAW, tuntud ka kui sektsiooni automaatrelv või kerge tugirelv) on relv, mida kasutatakse jalaväeüksuste või sektsioonide automaatse tulejõu andmiseks, mida saab hõlpsasti liigutada. Selleks kasutatavad relvad on valikulise tulega vintpüssid. Tavaliselt on neil kahejalgne ja raskem toru, nii et neid saab kasutada kergekuulipildujatena. SAW-d tulistavad tavaliselt sama padruniga kui ründepüssid või lahingupüssid, mida kasutavad teised rühma/sektsiooni liikmed. See lihtsustab logistikat, sest üksusele tuleb anda ainult ühte tüüpi laskemoona. SAW-d on piisavalt kerged, et neid saaks kasutada üks mees. Rasked kuulipildujad, nagu Browning M2, on aga võimsamad, kuid vajavad meeskonda, et olla võimalikult tõhusad.

Roll ja taktika

Rühma automaatrelva peamine ülesanne on tagada rühmale pidev ja koordineeritud tulekate – see tähendab vaenlase suunatud liikumise, vaatepiirkonna või rünnakute maha surumist, et anda oma rühmale liikumis- ja ründevõimalus. SAW-i operaator (tavaliselt nimetatakse teda kuulipildujaks või SAW-gunneriks) paikneb rühma keskmes ning teeb koostööd täiendava laskemoonaveoga, et hoida relv pidevalt tulireas.

Ehitus ja omadused

  • Toiteviis: SAW-id võivad olla vöötoitelised (disintegreeruvad vööd) või ajutiselt ajamiga ajutiselt ajamiga ajavat tüüpi; mõned variandid kasutavad ajamiga või karbiga ajamist nagu tavalised ründepüssid.
  • Barrel ja jahutamine: paljudel mudelitel on raskem ja soojushoidvam toru ning võimalus kiireks vahetuseks, et vältida kuumenemist pika automaatse tule ajal.
  • Kahejalgne ja tugiseadmed: sisseehitatud kahejalgne võimaldab stabiilset tuleasendit; mõnikord kasutatakse ka statiivi või kuulipilduja statiivi kruviga kinnitamiseks.
  • Ambitsioonid kandevõimele: SAW-id on disainitud selleks, et üks sõdur saaks neid kanda ja kasutada – seetõttu on kompromissid kaalu, vastupidavuse ja kuumuskindluse vahel.
  • Sihtimissüsteemid: kaasaegsed SAW-id võivad olla varustatud optika, punase täpiga sihiku, öövaatluse või lasersihikuga ning raudsihikud on endiselt kasutusel lühikestel distantsidel.

Laadurid ja laskemoon

SAW-id kasutavad tavaliselt sama tüüpi padrunit kui rühma ründepüssid või lahingupüssid (nt 5.56×45 mm NATO, 7.62×51 mm NATO või teised riigipõhised standardpadrunid), mis lihtsustab logistikat. Mõned tüübid on ajutiselt ajamu (magaziinist toituv), teised aga vöötoitelised – vöötoitelised versioonid annavad pikema pidevma tulirea, kuid nõuavad rohkem laskemoonakandjat.

Erinevus SAW-i ja teist tüüpi kuulipildujate vahel

  • SAW vs kerge kuulipilduja (LSW): mõlema eesmärk on rühmale automaatne tuli anda, kuid LSW-id võivad olla üles ehitatud pigem vintpüssipõhiselt; SAW rõhutab sageli suuremat tulivõimet ja kestvust.
  • SAW vs raske või üldotstarbeline kuulipilduja (GPMG): GPMG-id (nt Browning M2, suuremate kaliibrite masinad) on võimsamad ja mõeldud pikaajalise, kaugrealise tule katmiseks ning sageli meeskonnaga opereeritavad; SAW on kergem, parem liikumiseks ja rühma põhikasutuseks.

Taktikaline kasutus ja koolitus

SAW-gunneri koolitus hõlmab täpsust tulistamist, kiiret padrunivahetust, kuumenenud toru vahetamist, vöö- või karbi haldamist ja rühmataktikat (mis suunab, kus ja millal tulekat kasutada). Tavaliselt töötab SAW-gunner koos ammo-kandja või abioperaatoriga, kes toob täiendava laskemoonapaki ja aitab relva kiirelt taas tööle saada.

Tüüpilised mudelid ja näited

  • FN Minimi / M249 SAW (laialt levinud NATO riikides)
  • RPK (Nõukogude/Juhitud variandina ajutine magaziinitoitel kerge kuulipilduja)
  • HK MG4 (moodne 5.56 mm SAW)
  • L86 LSW (Briti lahendus, mis põhineb lahingupüssi konstruktsioonil)

Plussid ja miinused

  • Plussid: suur rühma tulejõud, lihtsam logistik kui eri kaliibriga relvade puhul, hea liikuvus ja paindlikkus taktikalises kasutuses.
  • Miinused: piiratum pideva tule võime võrreldes tõeliselt raskete kuulipildujatega, suurenenud kuumenemisprobleem massiivse tulirea korral ning sõltuvus täiendava laskemoonakandjast pika tegevuse ajal.

Kokkuvõtlikult: rühma automaatrelv (SAW) on kompromiss kaalu, tulekatvuse ja taktikalise mobiilsuse vahel – see annab sektsioonile või rühmale olulise tulivõimsuse, mida on lihtsam kanda ja varustada kui raskemaid kuulipildujaid, säilitades samal ajal piisava tulekontakti ja katvuse lahinguolukordades.