Talibani mässumeelsus
Pärast Afganistani sõja algust 2001. aastal alustas Taliban mässu, mida tuntakse Talibani mässu nime all. Taliban hakkas ründama ISAFi ja NATO vägesid Afganistanis ning sooritas mitmeid terrorirünnakuid. Konflikti käigus võitlesid Taliban Afganistani valitsuse ja selle liitlaste vastu. Al-Qaeda on seotud Talibaniga. Sellega laienes piirkonna konflikt ka Pakistani. Sellega seotud konflikt Pakistanis on mässud Khyber Pakhtunkhwas.
Kuna Afganistanis on viimastel aastakümnetel toimunud mitmeid konflikte ja sõdu, on selle majandus muutunud ja paljud inimesed sõltuvad rahaliste põllukultuuride, näiteks mooniseemnete kasvatamisest, mida kasutatakse selliste ebaseaduslike uimastite nagu oopiumi või heroiini tootmiseks. Paljud Afganistani elanikud ei usu, et probleeme põhjustavad Taliban. Probleemi lahendamine nõuab seega tõenäoliselt rohkem pingutusi kui võitmine Talibani vastu. See tähendab ka seda, et majanduses ja riigi juhtimises tuleb teha muudatusi.
Afganistani väed ründavad Talibani, Helmandi provintsis.
Oopiumikaubandus
Praegu on Afganistan üks suurimaid oopiumitootjaid. Kuigi oopiumi kasutatakse ka tavalise narkootikumina, kasutatakse seda peamiselt ebaseadusliku narkootikumina. Kui 2001. aastal tootis Afganistan vaid 11% maailma oopiumist, siis praegu toodab ta üle üheksakümne protsendi. 2007. aastal pärines 93% maailmaturul olevatest mittefarmatseutilistest oopiumidest Afganistanist. See moodustab umbes 4 miljardi dollari suuruse ekspordi väärtuse; sellest summast teenivad oopiumikasvatajad umbes veerandi, ülejäänud osa läheb ringkonnaametnikele, mässulistele, sõjapealikutele ja uimastikaubitsejatele. Narkokaubandus moodustab poole Afganistani SKPst. ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) 2006. aasta hinnangul moodustab narkokaubandus 52% riigi SKPst ehk 2,7 miljardit dollarit aastas.
Piirkonnad, kus julgeolekuolukord on halvem, toodavad rohkem oopiumi; stabiilsemad piirkonnad toodavad vähem. Paljud maapiirkondade põllumajandustootjad sõltuvad mooniseemnete müügist. Oopium on kasumlikum kui nisu ja oopiumipõldude hävitamine võib põhjustada rahulolematust või rahutusi mõjutatud elanikkonna hulgas. Umbes 3,3 miljonit afgaani on seotud oopiumi tootmisega. Seetõttu ütlevad mõned inimesed, et moonikasvatuse hävitamine ei ole elujõuline variant. Mõned moonitõrjeprogrammid on siiski osutunud tõhusaks, eriti Afganistani põhjaosas. Balkhi kuberneri Ustad Atta Mohammad Noori oopiumimooni likvideerimise programm aastatel 2005-2007 vähendas Balkhi provintsis moonikasvatust edukalt 7200 hektarilt 2005. aastal 2007. aastaks nullini.
ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastase võitluse büroo koostatud Afganistani oopiumiriski hinnang 2013 näitab, et Taliban on alates 2008. aastast toetanud mooni kasvatavaid talunikke, mis on mässuliste sissetulekuallikaks.
Afganistani oopiumimooni kasvatamine, 1994-2016 (hektarites)
Korjatud moonikapslid
Oopium on Talibani peamine sissetulekuallikas: Oopiumimagunipõld Gostani orus, Nimruzi provintsis, Afganistanis.
Talibani ei peeta probleemi põhjuseks
Afganistanis on olnud sõdu ja konflikte juba üle kolmekümne aasta. Selle tulemusel on see riik üks maailma vaeseimaid ja kõige vähem arenenud riike. Samuti on see üks kõige korrumpeeritumaid. Kolmkümmend viis protsenti elanikkonnast on töötud ja üle poole inimestest elab allpool vaesuspiiri.
Lääne abiorganisatsioon Oxfam avaldas 2010. aastal Afganistanis läbi viidud arvamusküsitluse. Selle küsitluse kohaselt ei pea 83 protsenti Afganistani elanikkonnast Talibani võitlejateks. Peamisteks sõja põhjusteks nende riigis peetakse vaesust, tööpuudust ja valitsuse korruptsiooni. Kui USA toetatud Afganistani väed tõrjusid 2001. aasta lõpus Talibani, kasvas vägivalla tase. Peaaegu pooled küsitletutest ütlesid, et korruptsioon ja halb valitsus on jätkuva sõja peamised põhjused. Kaksteist protsenti ütles, et süüdi on Talibani mässulised. Pärast Talibani võitlust nimetas enamik inimesi sõdade jätkumise põhjuseks välisriikide sekkumist, kusjuures kakskümmend viis protsenti vastanutest ütles, et süüdi on teised riigid.
2006 eskalatsioon
Alates 2006. aasta algusest on Afganistani tabanud improviseeritud lõhkeseadeldiste ja enesetaputerroristide rünnakute laine, eriti pärast seda, kui NATO võttis 2006. aasta kevadel üle mässuliste vastase võitluse juhtimise.
Afganistani president Hamid Karzai mõistis avalikult hukka lääneriikide kasutatud meetodid. Juunis 2006 ütles ta:
| “ | Ja ma olen kaks aastat süstemaatiliselt, järjekindlalt ja igapäevaselt hoiatanud rahvusvahelist üldsust selle eest, mis on Afganistanis arenemas ja et selles osas on vaja muuta lähenemist... Rahvusvaheline üldsus [peab] ümber hindama viisi, kuidas seda sõda terrorismi vastu peetakse. | ” |
Ka mässuliste käitumist kritiseeriti. Human Rights Watchi andmetel on Talibani (ja vähemal määral ka Hezb-e-Islami Gulbuddin) pommirünnakud ja muud rünnakud Afganistani tsiviilisikute vastu 2006. aastal "järsult suurenenud": "vähemalt 669 Afganistani tsiviilisikut hukkus vähemalt 350 relvastatud rünnakus, millest enamik näib olevat suunatud tahtlikult tsiviilisikute või tsiviilobjektide vastu". 131 mässuliste rünnakutest olid enesetapurünnakud, mille käigus hukkus 212 tsiviilisikut (732 haavatut), 46 Afganistani sõjaväelast ja politseinikku (101 haavatut) ning 12 välissõdurit (63 haavatut).
ÜRO hinnangul kasvas 2011. aasta esimesel poolel tsiviilisikute hukkunute arv 15% ja jõudis 1462 inimohvrini, mis on halvim hukkunute arv alates sõja algusest, hoolimata välisriikide vägede arvu suurenemisest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Talibani mässumeelsus?
V: Talibani mässu on mässu, mille Taliban alustas Afganistanis pärast sõja algust 2001. aastal.
K: Keda Taliban mässu ajal ründas?
V: Taliban ründas ISAFi ja NATO vägesid Afganistanis.
K: Kelle vastu Taliban konflikti käigus võitleb?
V: Taliban võitleb Afganistani valitsuse ja selle liitlaste vastu.
K: Milline on mässumeelsus Khyber Pakhtunkhwas?
V: Khyber Pakhtunkhwa mäss on seotud konflikt Talibani mässuga, mis on levinud Pakistani.
K: Mis on Afganistani peamine sularahakasvataja?
V: Afganistani peamine sularahasaak on mooniseemned, mida kasutatakse selliste ebaseaduslike uimastite nagu oopiumi või heroiini tootmiseks.
K: Mida arvavad paljud inimesed Afganistanis riigi probleemidest?
V: Paljud inimesed Afganistanis ei arva, et riigi probleeme põhjustavad Taliban.
K: Mida tähendab Afganistani probleemi lahendamine?
V: Afganistani probleemi lahendamine nõuab tõenäoliselt rohkem pingutusi kui võitmine Talibani vastu. See tähendab ka seda, et majanduses ja riigi juhtimises tuleb teha muudatusi.
