Prantsusmaa kampaania 1940: Saksamaa sissetung, Dunkerque ja Vichy

Prantsusmaa kampaania 1940: ülevaade Saksamaa sissetungist, Dunkerque'i evakuatsioonist ja Vichy-režiimi tekkest — dramaatiline pöördepunkt Teises maailmasõjas.

Teises maailmasõjas oli Prantsusmaa lahing, mida nimetatakse ka Prantsusmaa langemiseks, Saksamaa sissetung Prantsusmaale ja Madalamaadele alates 10. maist 1940 ja mis lõpetas varssõja. Lahing koosnes kahest osast. Esimeses, mida saksa keeles kutsuti Fall Gelb (inglise keeles Case Yellow), tungisid Saksa tankiüksused läbi Ardennide, et piirata Belgiasse liikunud liitlaste üksusi. Suurem osa Briti ekspeditsiooniväest ja paljud Prantsuse sõdurid põgenesid Dunkerque'ist Inglismaale operatsiooni Dynamo käigus.

Lahingute taust ja Saksa strateegia

1939.–1940. aasta talvel ja kevadel oli Prantsusmaa sõjaväepoliitika suuresti keskendunud Maginot' liinile ja staattisele kaitsele. Saksa kõrgem juhtkond töötas välja uue, ründava lähenemise — kiiret ja koondatud tanki- ning õhulööki toetav taktika, mida hiljem nimetati Blitzkriegi’ks. 10. mail 1940 alguse saanud kampaania põhines sellel ideel: vältida otsest rünnakut tugevalt kaitstud Maginot' liini vastu ja selle asemel lüüa ründega läbi nõrgemalt kaitstud Ardennide piirkonnas, lõikamata liitlaste ülejäänud vägede ühendusi ja sundides neid lõksu.

Fall Gelb: Ardennide läbimurd ja kiire edasiminek

Saksa operatsioon Fall Gelb algas 10. mail 1940. Õhutöö (Luftwaffe) püüdis kiiresti saavutada õhuhävituse üleoleku, samal ajal kui kiiluna suunatud tankid ja mootorsõidukitega üksused tungisid Ardennide kaudu Meuse'i jõeni ja sellest üle, et lõigata ära liitlaste taganemisteed. Üks tähtsamaid episoodid oli Sedan'i ületamine, mille järel sakslased murdsid Prantsuse kaitseliinid ja liitlaste positsioonid Belgias ja Põhja-Prantsusmaal muutusid haavatavaks.

Encirclement Belgias ja Dunkerque'i evakuatsioon

Edasine sakslaste rünnak lõikas läbi liitlaste positsioonid, sundides Briti ekspeditsiooniväge (BEF) ning paljusid Belgia ja prantsuse väeosi pealetungivate sakslaste poolt ümbritsetuks. Selle tulemusena organiseeriti hädaevakuatsioon — operatsioon Dynamo — mille käigus varematest planeeritud paatidest kuni tsiviillaeva päästjate ja väikelaevadeni osalesid sadade tuhandete sõdurite päästmises. Operatsiooni ajal (26. mai–4. juuni 1940) õnnestus evakueerida hinnanguliselt umbes 338 000 liitlasväelast, kuid jäeti maha suur osa varustusest ja raskerelvastusest, mis vähendas liitlaste sõjalist võimekust mandril.

Fall Rot ja Pariisi langemine

Esimese etapi järel alustasid Saksa väed 5. juunil järjekordset lahinguetappi, Fall Rot (Case Red), mille eesmärk oli alustada laialdasemat pealetungi ülejäänud Prantsusmaa vastu. Saksa jõud ründasid üle Maginot' liini ja purustasid prantsuse reservstruktuurid. Itaalia omhäkkas ja alustas 10. juunil oma sissetungi Kagu-Prantsusmaale, mis lisas survet juba pingesolevale prantsuse armeele. Prantsuse valitsus lahkus Pariisist ja kolis ajutiselt Bordeaux'sse. Pariis langes sakslaste kätte 14. juunil 1940.

Armistitsium ja riigi jagunemine

Pärast teise armeegrupi allaandmist sõlmiti relvarahu vormis vaherahuleping: armistitsium allkirjastati 22. juunil 1940 (allkiri toimus sama lahinguajaloolise rongivaguni kupee juures nagu 1918. aastal) ning selle tingimused hakkasid oluliselt mõjutama Prantsusmaa territoriaalset ja poliitilist paigutust. Juunis–juulis 1940 tekkis uus valitsus, mida juhtis marsal Philippe Pétain, ja selle peakorteri aluseks sai Vichy Prantsusmaa — ametlikult iseseisev, kuid tegelikult tugevalt sakslaste mõjul tegutsev riigikeha.

Prantsusmaa jagunes Saksa okupatsioonitsooniks põhjas ja läänes, väikeseks Itaalia okupeeritud piirkonnaks kagus ja lõunarannikul paiknevaks iseseisvamaks, ent faktuaalselt sakslaste mõju all olnud satelliitriigiks — satelliidiriigi osaks, mida nimetati Vichy Prantsusmaaks. Lõuna-Prantsusmaa täielik okupeerimine järgnes 10. novembril 1942 (Operatsioon Anton) ning Saksamaa jätkas Prantsusmaa kontrolli kuni liitlaste tagasipöördumiseni 1944. aastal; Madalamaad vabastati 1944. ja 1945. aastal.

Tagajärjed ja pärand

Prantsusmaa 1940. aasta õnnestunud ja kiire vallutus Saksamaa jaoks tähendas suurt poliitilist-militaarset võitu. Kuid see tulemus kaasas ka pikaajalisi tagajärgi: militariseeritud okupatsioon, tsiviilregulatsioonide ja majanduslike ressursside ärajaotamine, juutide tagakiusamine ja hiljem massilised deportatsioonid, samuti Vichy valitsuse koostöö Saksa okupatsioonivõimudega. Samas oli languse järel algus ka Prantsuse vastupanuorganisatsioonide kujunemisele, mis mängisid oluliselt rolli hilisemas liitlaste dessantides ja vabastamises.

Olulised numbrid ja hinnangud

• Operatsiooni Dynamo käigus evakueeriti ligikaudu 338 000 liitlasväelast.
• Lahing põhjustas suured kaotused mõlema poole jaoks — juhitavad väed kaotasid palju varustust, sõjatehnikat ja lahinguvõimet, eriti Prantsuse poolel.
• Poliitiliselt tekitas 1940. aasta langus Prantsusmaal püsivaid mõjusid kogu sõja vältel ja ka pärast seda: kollaboratsioon, mäss ja lõpuks riigi vabastamine 1944. aastal ning hilisem mälestus ning analüüs sõjalisest ja poliitilisest läbikukkumisest.

See kampaania näitas kiirete mobiilsete jõudude ja õhurõhu kombinatsiooni efektiivsust ning kujunes üheks klassikaliseks näiteks moodsa kiire sõjapidamise (Blitzkrieg) taktikast, mille õppetunnid mõjutasid sõjalisi doktriine kogu maailmas.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Prantsusmaa lahing?

K: Kuidas nimetati lahingu kahte osa?

K: Millal alustas Itaalia oma invasiooni?

Küsimus: Millal Saksamaa võttis Pariisi?

K: Millal Prantsusmaa alistus?

K: Mis juhtus Prantsusmaaga pärast kapituleerumist?

Küsimus: Kuidas pääses enamik Briti ekspeditsiooniväe sõdureid Dunkerque'ist?

Otsing