Lahing Prantsusmaal
Teises maailmasõjas oli Prantsusmaa lahing, mida nimetatakse ka Prantsusmaa langemiseks, Saksamaa sissetung Prantsusmaale ja Madalamaadele alates 10. maist 1940 ja mis lõpetas varssõja. Lahing koosnes kahest osast. Esimeses, mida saksa keeles kutsuti Fall Gelb (inglise keeles Case Yellow), tungisid Saksa tankiüksused läbi Ardennide, et piirata Belgiasse liikunud liitlaste üksusi. Suurem osa Briti ekspeditsiooniväest ja paljud Prantsuse sõdurid põgenesid Dunkerque'ist Inglismaale operatsiooni Dynamo käigus.
Lahingu teises osas, mida saksa keeles kutsuti Fall Rot (inglise keeles Case Red), alates 5. juunist piirasid Saksa relvajõud Maginot' liini, et rünnata ülejäänud Prantsusmaad. Itaalia alustas 10. juunil oma sissetungi Kagu-Prantsusmaale. Prantsuse valitsus lahkus Pariisist Bordeaux'sse ja sakslased vallutasid Pariisi 14. juunil. Pärast Prantsusmaa teise armeegrupi kapituleerumist 22. juunil andis Prantsusmaa 25. juunil riigina alla. Teljeriikide jaoks oli Prantsusmaa lahing suur võit.
Prantsusmaa jagunes Saksa okupeeritud osaks põhjas ja läänes, väikeseks Itaalia okupeeritud osaks kagus ja satelliidiriigi osaks lõunas, mida nimetati Vichy Prantsusmaaks. Lõuna-Prantsusmaa võeti üle 10. novembril 1942 ja Prantsusmaad juhtis Saksamaa kuni liitlaste tagasipöördumiseni 1944. aastal; Madalamaad vabastati 1944. ja 1945. aastal.
Rohkem lugemist
- Alexander, Martin. Republic in Danger, General Maurice Gamelin and the Politics of French Defence, 1933-1940, Cambridge: Cambridge University Press, 1992. Uurimus Gamelini karjäärist ja Prantsusmaa sõjalistest ettevalmistustest 1930. aastatel. Väga tunnustav teos, milles rõhutatakse Prantsusmaa ratsionaalseid ettevalmistusi sõjaks.
- Blaxland, Gregory (1973). Sihtkoht Dunkerque. Military Book Society. pp. 436pp. See oli esimene üksikasjalik kirjeldus B.E.F. Prantsusmaal. Võitlus ellujäämise eest lõppes tagasipöördumisega Prantsusmaalt väikestel laevadel
- Bloch, Marc. Strange Defeat, A Statement of Evidence Written in 1940, Hopkins, New York: W.W. Norton & Co., 1968. Kirjutatud 1940. aastal kampaania veterani poolt. Peetakse üheks varaseks võtmeteoseks, mis aitab mõista, kuidas prantslased seda kaotust nägid. Kirjutaja tapeti 1943. aastal Gestapo poolt vastupanuliikumise tõttu.
- Cornwell, Peter D. (2008). The Battle Of France Then And Now. Battle of Britain International Ltd. Kuus riiki õhuvõitluses - september 1939 kuni juuni 1940.
- Doughty, Robert Allan. Katastroofi seemned: The Development of French Army Doctrine, 1919-1939, Archon, 1986. Sõdadevahelisel ajal prantslaste sõjalises doktriinis tehtud vigade uurimine ja kuidas see, mitte defetism või kvaliteetse varustuse puudumine, viis 1940. aasta lüüasaamiseni.
- Doughty, Robert Allan. Murdepunkt: Sedan and the Fall of France, 1940. Archon, 1990. Klassikaline uurimus 13. ja 14. mai sündmuste kohta.
- Gerard, leitnant Robert M. Tankhävitajate meeskond, 1943
- Horne, Alistair. To Lose a Battle, 1940, Boston: Brown and Co., 1969. Jutustav kirjeldus Prantsusmaa langemisest 1940. aastal. Väga loetav, kuid ka aegunud, sest selles võetakse mittekriitiliselt vastu defetismi argument.
- Keisling, Eugenia C. Relvastumine Hitleri vastu: Prantsusmaa ja sõjalise planeerimise piirid. UP of Kansas, 1996. Uurimus, milles rõhutatakse Prantsusmaa reservi, mobilisatsiooni ja väljaõppesüsteemi nõrkusi. Lükkab tagasi defetismi tõlgenduse.
- Maier, Klaus A. Saksamaa ja teine maailmasõda: Saksamaa esimesed vallutused Euroopas. Oxford UP, 1991. Põhjaliku saksa akadeemilise kollektiivse uurimuse ingliskeelne tõlge, mis annab üksikasjaliku ülevaate kõigist sündmustest.
- May, Ernest R. Strange Victory: Hitleri Prantsusmaa vallutamine. Hill & Wang, 2001. Kaasaegne ülevaade üldsusele, mis keskendub poliitikale, strateegiale ja luurele.
- Mosier, John. Blitzkrieg-müüt: kuidas Hitler ja liitlased tõlgendasid valesti II maailmasõja strateegilist tegelikkust. HarperCollins, 2003. Tugevalt revisionistlik tõlgendus, mis eitab, et välksõja mõistet saab selle kampaania suhtes üldse kohaldada.
- Shepperd, Alan. France 1940, Blitzkrieg in the West; Osprey Campaign Series #3, Osprey Publishing, 1990.
- Shirer, William L.. Berliini päevik: Väliskorrespondendi päevik, 1934-1941. Johns Hopkins UP, 2002. Vahetult enne kapitulatsiooni töötas Shirer Edward R. Murrow' alluvuses CBS News'ile, liikudes mööda Euroopat vastavalt sündmustele. See on tema kirjalik aruanne sellest perioodist.
- Young, Robert J. Prantsusmaad juhtides: Prantsuse välispoliitika ja sõjaline planeerimine, 1933-1940, Cambridge: Harvard University Press, 1978.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Prantsusmaa lahing?
V: Prantsusmaa lahing, mida tuntakse ka Prantsusmaa langemise nime all, oli Saksamaa sissetung Prantsusmaale ja Madalamaadele, mis algas 10. mail 1940 ja lõppes 25. juunil sõlmitud vaherahuga.
K: Kuidas nimetati lahingu kahte osa?
V: Esimest osa nimetati saksa keeles Fall Gelb (inglise keeles Case Yellow), teist osa aga saksa keeles Fall Rot (inglise keeles Case Red).
K: Millal alustas Itaalia oma invasiooni?
V: Itaalia alustas oma invasiooni Kagu-Prantsusmaale 10. juunil.
Küsimus: Millal Saksamaa võttis Pariisi?
V: Saksamaa vallutas Pariisi 14. juunil.
K: Millal Prantsusmaa alistus?
V: Prantsusmaa teine armeegrupp alistus 22. juunil.
K: Mis juhtus Prantsusmaaga pärast kapituleerumist?
V: Pärast kapituleerumist jagunes Prantsusmaa sakslaste poolt okupeeritud osaks põhjas ja läänes, väikeseks itaalia poolt okupeeritud osaks kagus ja satelliidiriigi osaks lõunas, mida nimetati Vichy Prantsusmaaks. Lõuna-Prantsusmaa jäi Saksamaa kätte kuni liitlasvägede tagasipöördumiseni 1944. aastal. Madalamaad vabastati 1944. ja 1945. aasta jooksul.
Küsimus: Kuidas pääses enamik Briti ekspeditsiooniväe sõdureid Dunkerque'ist?
V: Enamik Briti ekspeditsiooniväe sõdureid põgenes Dunkerque'ist operatsiooni "Dynamo" ajal.
