Esimese maailmasõja ajal Saksamaa vastu võidelnud liitlaste ja Saksamaa vaheline vaherahuleping allkirjastati 11. novembril 1918 Compiègne'i metsas asuvas raudteevagunis ja tähistas Esimese maailmasõja lõppu läänerindel. Allakirjutajateks olid liitlaste ülemjuhataja marssal Ferdinand Foch ja Saksamaa esindaja Matthias Erzberger. Lepingu allkiri lõpetas lahingutegevuse läänerindel, ent ei tähistanud veel sõja lõplikku rahuläbirääkimiste teel lõpetamist – selleks sai hiljem 1919. aasta Versaillesi rahuleping.

Taust ja eelnevad sündmused

Vaherahu lepiti kokku 11. novembril kell 5 hommikul, et see jõustuks kell 11 hommikul Pariisi aja järgi. Saksamaa sõjaväeline ja poliitiline juhtkond oli varasematel päevadel langenud sisepoliitilise surve alla: Saksamaa kohusetäitja Paul von Hindenburg oli 7. novembril telegrammiga palunud Ferdinand Fochilt kohtumise korraldamist. Ta oli Berliinis, Münchenis ja mujal Saksamaal eelseisva revolutsiooni ja sisekriisi surve all ning Saksamaa olukord rindel oli sõja lõpuks nii keeruline, et edasine võitlus oli välistatud.

Allkirjastamine Compiègne'is

Vaherahu lepingu allkirjastamine toimus Compiègne'i metsa lähedal asuvas raudteevagunis Rethondes'i juures. Saksa delegatsioon saabus liitlaste ette ja peale lühikest kõnelust ning tingimuste esitamist allkirjastati dokument varahommikul. Lepingu jõustumise täpne kellaaeg – kell 11:00 – kandus kiiresti laia avalikkuse teadvusse ja 11. november jääb selle põhjusel paljude riikide mälestuspäevaks.

Vaherahu tähtsamad tingimused

Vaherahu oli üksikasjalik ja rangete tingimustega; peamised punktid olulisemast lühidalt:

  • vaenutegevuse kohene lõpetamine läänerindel ning relvajõudude liikumise peatamine;
  • Saksamaa sõjaväe taganemine vallutatud aladelt ja demarkatsioonijoonte loomiseks vajalikud liigutused;
  • sõjalise materjali, lennukite ja allveelaevade loovutamine liitlastele ning rünnakute lõpetamine mereväes (eelkõige allveelaevade tegevus);
  • sõjavangide ja tsiviilisikute vabastamise ja kojutoomise korraldamine;
  • liitlaste õigused läbiotsimiseks ja okupatsiooniks teatud strateegilistes punktides, et tagada lepingu täitmine.

Tagajärjed ja tähendus

Allkirjastamine lõpetas verise lahinguteepooki Läänerindel ja andis võimaluse hakata sõja järgset poliitilist ning territoriaalset korda üles ehitama. Kuid vaherahu ei olnud rahuleping: sõja ametlik lõpp ning kõigi rahvusvaheliste ja territoriaalsete küsimuste lahendamine toimus kuni Versaillesi lepingu sõlmimiseni 28. juunil 1919. Ajalooliselt on 11. november jäänud rahvuspäevaks ja mälestuspäevaks – Prantsusmaal kui Jour de l'Armistice, Ühendkuningriigis kui Armistice Day ja mitmes riigis kui mälestus- või veteranide päev (Sõltuvalt riigist nimetused erinevad).

Hiljem tekkivad mälutavad sündmused

Compiègne'i raudteevagunist ja sellele allkirja andmise sümboolikast sai ajalooallikas ja propagandaobjekt. Aastatel 1940–1944 kasutati seda sümbolit ka teises maailmasõjas – Saksamaa okupeeris Prantsusmaa ja Adolf Hitler kasutas allkirjastamiseks sama kohta ja vagunit kui osalist sümboolset vastulööki 1918. aasta sündmustele. Hiljem sai vagun Teise maailmasõja lõpus kannatada ning selle saatus oli osaliselt hävingu ja fragmentatsiooni tekitatud.

Compiègne'i vaherahu on jäänud tähtsaks piiriks 20. sajandi ajaloos: see lõpetas suure ulatusega massihävituse läänerindel ja tähistas sõjas toimunud suure poliitilise ja ühiskondliku muutuse algust Euroopas.