Compiègne'i vaherahu (11. november 1918) — Esimese maailmasõja lõpp

Esimese maailmasõja ajal Saksamaa vastu võidelnud liitlaste ja Saksamaa vaheline vaherahuleping allkirjastati 11. novembril 1918 Compiègne'i metsas asuvas raudteevagunis ja tähistas Esimese maailmasõja lõppu läänerindel. Allakirjutajateks olid liitlaste ülemjuhataja marssal Ferdinand Foch ja Saksamaa esindaja Matthias Erzberger. Lepingu allkiri lõpetas lahingutegevuse läänerindel, ent ei tähistanud veel sõja lõplikku rahuläbirääkimiste teel lõpetamist – selleks sai hiljem 1919. aasta Versaillesi rahuleping.

Taust ja eelnevad sündmused

Vaherahu lepiti kokku 11. novembril kell 5 hommikul, et see jõustuks kell 11 hommikul Pariisi aja järgi. Saksamaa sõjaväeline ja poliitiline juhtkond oli varasematel päevadel langenud sisepoliitilise surve alla: Saksamaa kohusetäitja Paul von Hindenburg oli 7. novembril telegrammiga palunud Ferdinand Fochilt kohtumise korraldamist. Ta oli Berliinis, Münchenis ja mujal Saksamaal eelseisva revolutsiooni ja sisekriisi surve all ning Saksamaa olukord rindel oli sõja lõpuks nii keeruline, et edasine võitlus oli välistatud.

Allkirjastamine Compiègne'is

Vaherahu lepingu allkirjastamine toimus Compiègne'i metsa lähedal asuvas raudteevagunis Rethondes'i juures. Saksa delegatsioon saabus liitlaste ette ja peale lühikest kõnelust ning tingimuste esitamist allkirjastati dokument varahommikul. Lepingu jõustumise täpne kellaaeg – kell 11:00 – kandus kiiresti laia avalikkuse teadvusse ja 11. november jääb selle põhjusel paljude riikide mälestuspäevaks.

Vaherahu tähtsamad tingimused

Vaherahu oli üksikasjalik ja rangete tingimustega; peamised punktid olulisemast lühidalt:

vaenutegevuse kohene lõpetamine läänerindel ning relvajõudude liikumise peatamine;
Saksamaa sõjaväe taganemine vallutatud aladelt ja demarkatsioonijoonte loomiseks vajalikud liigutused;
sõjalise materjali, lennukite ja allveelaevade loovutamine liitlastele ning rünnakute lõpetamine mereväes (eelkõige allveelaevade tegevus);
sõjavangide ja tsiviilisikute vabastamise ja kojutoomise korraldamine;
liitlaste õigused läbiotsimiseks ja okupatsiooniks teatud strateegilistes punktides, et tagada lepingu täitmine.

Tagajärjed ja tähendus

Allkirjastamine lõpetas verise lahinguteepooki Läänerindel ja andis võimaluse hakata sõja järgset poliitilist ning territoriaalset korda üles ehitama. Kuid vaherahu ei olnud rahuleping: sõja ametlik lõpp ning kõigi rahvusvaheliste ja territoriaalsete küsimuste lahendamine toimus kuni Versaillesi lepingu sõlmimiseni 28. juunil 1919. Ajalooliselt on 11. november jäänud rahvuspäevaks ja mälestuspäevaks – Prantsusmaal kui Jour de l'Armistice, Ühendkuningriigis kui Armistice Day ja mitmes riigis kui mälestus- või veteranide päev (Sõltuvalt riigist nimetused erinevad).

Hiljem tekkivad mälutavad sündmused

Compiègne'i raudteevagunist ja sellele allkirja andmise sümboolikast sai ajalooallikas ja propagandaobjekt. Aastatel 1940–1944 kasutati seda sümbolit ka teises maailmasõjas – Saksamaa okupeeris Prantsusmaa ja Adolf Hitler kasutas allkirjastamiseks sama kohta ja vagunit kui osalist sümboolset vastulööki 1918. aasta sündmustele. Hiljem sai vagun Teise maailmasõja lõpus kannatada ning selle saatus oli osaliselt hävingu ja fragmentatsiooni tekitatud.

Compiègne'i vaherahu on jäänud tähtsaks piiriks 20. sajandi ajaloos: see lõpetas suure ulatusega massihävituse läänerindel ja tähistas sõjas toimunud suure poliitilise ja ühiskondliku muutuse algust Euroopas.

See foto on tehtud pärast I maailmasõja lõpetanud vaherahu kokkuleppe sõlmimist. See on Ferdinand Fochi enda raudteevagun ja asukoht on Compiègne'i metsas. Foch on paremalt teine.

New York Timesi esikülg vaherahu päeval, 11. novembril 1918.

Peamised isikud

Liitlaste puhul oli tegemist täielikult sõjalise personaliga:

Prantsusmaa marssal Ferdinand Foch, liitlasvägede ülemjuhataja
Esimene merelord admiral Rosslyn Wemyss, Briti esindaja
Kindral Maxime Weygand, Fochi staabiülem.

Saksamaa puhul:

Matthias Erzberger, tsiviilpoliitik;
Krahv Alfred von Oberndorff välisministeeriumist;
Kindralmajor Detlev von Winterfeldt, armee;
Kapten Ernst Vanselow, merevägi.

Kindral Weygandit ja kindral von Gruennelit ei ole (prantsuse keeles) dokumendis mainitud.

Sellele vaherahule järgnenud rahu liitlaste ja Saksamaa vahel oli 1919. aasta Versailles' leping.

Seotud leheküljed

Mälestuspäev
Versailles' leping (1919)

Koordinaadid: 49°25′38″N 2°54′23″E / 49.427361°N 2.906420°E / 49.427361; 2.906420

Küsimused ja vastused

K: Mis oli vaherahu?

V: Vaherahu oli kokkulepe liitlaste ja Saksamaa vahel, millega lõpetati lahingud läänerindel I maailmasõja ajal.

K: Millal see jõustus?

V: Vaherahu jõustus 11. novembril 1918 kell 11 hommikul Pariisi aja järgi.

K: Kes olid tähtsamad isikud, kes sellele alla kirjutasid?

V: Marssal Ferdinand Foch, liitlaste ülemjuhataja, ja Matthias Erzberger, Saksamaa esindaja, olid kõige tähtsamad isikud, kes sellele alla kirjutasid.

K: Kus see allkirjastati?

V: See kirjutati alla ühes raudteevagunis Compiègne'i metsas.

K: Millised olid mõned selle tingimused?

V: Selle tingimused hõlmasid sõjategevuse lõpetamist, Saksa vägede tagasitõmbamist Reini taha, liitlaste okupatsiooni Reinimaal ja sillapeade okupeerimist ida pool, lennukite, sõjalaevade ja sõjavarustuse loovutamist, liitlaste sõjavangide ja interneeritud tsiviilisikute vabastamist, Saksamaa võimalikku hüvitise maksmist liitlasriikidele Esimese maailmasõja põhjustatud kahjude eest, Saksa vangide vabastamata jätmist ja Saksamaa vastu suunatud mereblokaadi leevendamist.

K: Kui kaua võttis täieliku kokkuleppe saavutamine aega?

V: Täieliku kokkuleppe saavutamine pärast vaherahu sõlmimist võttis palju kauem aega.

K: Millal jõustus Versailles' leping?

V: Versailles' leping jõustus 10. jaanuaril 1920.