Iirimaa lordleitnant (mitmuses: Lords Lieutenant) on poliitilise ameti (ametikoha) nimetus. Ta oli kuninga esindaja ja Iirimaa täidesaatva võimu (valitsuse) juht aastatel 1171–1922. Terminit hääldatakse alati kui "Iirimaa lord-leitnant" (Lord Lef-tenant of Ireland).

Ajalooline taust ja nimetused

Ametikohale on ajaloos kasutatud erinevaid nimetusi. Teised sõnad, mida selle ameti kohta kasutati, olid Judiciar varauusajal ja Lord Deputy alles 17. sajandil. Selle ametikoha inimesi nimetati sageli ka viceroy'ks, mis tuleneb prantsuse vice roi ehk kuninga asetäitja sõnast. Aja jooksul muutus ametinimetus ja roll sõltuvalt Inglismaa/Suurbritannia poliitilisest olukorrast ja Iirimaa staatustest (nt keskaja feodaalsed suhted, Tudorite keskne kontroll, Acts of Union 1801 jt reformid).

Ametikohustused ja väljakutsed

Lordleitnandi põhilised ülesanded olid kuninga huvide esindamine Iirimaal, seaduste jõustamise tagamine, Ühendkuningriigi/Iirimaa kaitse juhtimine ja valitsusasutuste ning valuta nõukogude kokkukutsumine. Ta:

  • juhtis Iirimaa valitsust ja oli sõjaväe kõrgeim tsiviiljuht;
  • esindas monarhi parlamendis ja ametlike tseremooniate ajal;
  • koondas omavahel administratiivse, õigusliku ja regulatiivse võimu (eriti enne keskset bürokraatiat);
  • töötas tihedalt koos kohaliku eliidi, Inglise/Suurbritannia saatkondade ja hiljem ka Chief Secretary for Ireland'iga, kes 19. sajandist sai sageli valitsuse igapäevase töö tegelikuks juhiks.

Koosseis ja taust

Keskajal võisid ametis olla nii anglo-normani kui ka mõned iiri aadlikud, kes olid lojaalsed kuningale. Pärast Tudorite ja Stuartite aega ning eelkõige alates 17. sajandist täitsid seda ametit valdavalt Suurbritannia aadlikud ning kõrged riigitegelased. Paljude jaoks oli see kõrge prestiižiga koht, mida sageli kasutati ka diplomaatilise ja administratiivse karjääri edendamiseks.

Asukoht ja sümboolika

Lordleitnandi ametlikuks residentsiks ja valitsemiskeskuseks oli pikkade sajandite vältel Dublin Castle, kus asusid valitsusametid, relvastatud garnison ja nõukogud. Ameti juurde kuulusid sageli ka ceremoniaalne roll ja kujundlik võimunäitus — lipud, väed ja vastuvõtud rõhutasid kuningliku esindaja staatust.

Ametikoha muutumine ja lõpp

18. ja 19. sajandil muutusid Iirimaa valitsuse struktuurid: poliitiline võim nihkus järjest enam parlamendi, ametkondade ja Suurbritannia ministrite suunas ning igapäevase halduse praktiliseks juhiks sai tihti Chief Secretary. Pärast Iiri iseseisvusliikumist, Anglo-Iiri kokkulepet (1921) ja Iiri Vabariigi (Iiri Vabadriigi) loomist 1922. aastal lõpetati lordleitnandi amet lõplikult. Ameti kaotusega lõppes ka üks pikaajalisi sümboleid, mis sidus Iirimaad otseselt Briti monarhi esindusega; samal ajal loodi Põhja-Iirimaal eraldi valitsusamet (nt Governor of Northern Ireland), mis püsis kauem.

Pärand

Lordleitnandi amet jääb Iirimaa ja Ühendkuningriigi ajaloos oluliseks institutsiooniks, mis peegeldab sajanditepikkust suhet Londoni ja Dublini vahel — nii poliitiliste, sõjaliste kui ka sotsiaalsete muutuste katalüsaatorina. Ametikoha kirjeldamine aitab mõista, kuidas valitsus- ja võimustruktuurid Iirimaal arenesid kuni 20. sajandi keskpaigani.