Saksamaa Liitvabariigi sisesuhete ministeerium

Saksamaa Liitvabariigi sisesuhete ministeerium (saksa keeles Bundesministium für innerdeutsche Beziehungen) oli Saksamaa Liitvabariigi föderaalministeerium. See vastutas kõigi suhete eest Ida-Saksamaa valitsusega. Seda seetõttu, et Lääne-Saksamaa valitsus ütles, et peaks olema ainult üks Saksamaa. See tähendas, et nad ei saanud kasutada välisministeeriumi, sest nad ei saanud tunnistada, et Ida-Saksamaa oli välisriik.

Ministeerium loodi 1949. aastal kui Saksamaa Liitvabariigi asjade ministeerium (saksa keeles Bundesministerium für Gesamtdeutsche Fragen). See ministeerium tegeles ka Oder-Neisse-joone ida poolel asuvate Saksa maade küsimustega, mis olid muutunud Poola osaks. Ministeeriumi nimi muudeti 1969. aastal, kui Willy Brandt allkirjastas lepingu Poolaga, mille kohaselt Poola läänepiir kulgeb mööda Oderi ja Neisse'i jõge. See oli osa Willy Brandti Ida-poliitika ideedest. Tol ajal oli Poola kommunistliku valitsuse all. Nad ei saanud lubada Lääne-Saksamaal allkirjastada lepingut Ida-Saksamaa piiride kohta, mistõttu lepingus on kirjas "Poola läänepiir", mitte "Saksamaa ja Poola vaheline piir".

Ministeerium kaotati 1991. aastal, umbes aasta pärast Saksamaa taasühinemist, olles aidanud kaasa üleminekule ühele riigile. Kõik "Saksamaa-sisesed asjad" on nüüd siseministeeriumi tööülesanded. Siseminister on nüüd ka uute liidumaade volinik, et näidata, et kõigi liidumaade võrdsuse saavutamiseks on veel tööd.

"Föderaalne kotkas"Zoom
"Föderaalne kotkas"

Ministrid

Minister

Termstart

Termend

Partei

Jakob Kaiser

1949

1957

CDU

Ernst Lemmer

1957

1962

CDU

Rainer Barzel

1962

1963

CDU

Erich Mende

1963

1966

FDP

Johann Baptist Gradl

1966

CDU

Herbert Wehner

1966

1969

SPD

Egon Franke

1969

1982

SPD

Rainer Barzel

1982

1983

CDU

Heinrich Windelen

1983

1987

CDU

Dorothee Wilms

1987

1991

CDU

Väljaanded

  • BMgF (Hrsg.): SBZ von A-Z, Deutscher Bundes-Verlag, Bonn, 1. bis 10. Aufl., 1953 bis 1966, ca. 500 Seiten.
  • BMgF (Hrsg.): Sowjetische Auffassungen zur Deutschlandfrage 1945 - 1954. Dargestellt nach amtlichen Dokumenten, Deutscher Bundes-Verlag, Bonn, 1954.
  • BMgF (Hrsg.): Wer ist wer in der SBZ? Ein biographisches Handbuch, Verlag für Internationalen Kulturaustausch, Berliin, 1958.
  • BMgF (Hrsg.): Die Situation der Jugend im kommunistischen Herrschaftssystem der SBZ Deutschlands in Bonner Berichte aus Mittel- und Ostdeutschland, Bonn - Berlin, 1960.
  • BMgF (Hrsg.): Die Bemühungen der Bundesrepublik um Wiederherstellung der Einheit Deutschlands durch gesamtdeutsche Wahlen. Dokumente und Akten. I. osa, oktoober 1949 - oktoober 1953, Deutscher Bundes-Verlag, Bonn, 1958.

Küsimused ja vastused

K: Mille eest vastutas Saksamaa-siseste suhete föderaalministeerium?


V: Saksamaa-siseste suhete föderaalministeerium vastutas kõigi suhete eest Ida-Saksamaa valitsusega.

K: Miks ei saanud Lääne-Saksamaa valitsus kasutada Ida-Saksamaaga suhtlemiseks välisministeeriumi?


V: Lääne-Saksamaa valitsus ei saanud kasutada välisministeeriumi Ida-Saksamaaga suhtlemiseks, sest nad ei saanud tunnistada, et Ida-Saksamaa oli välisriik.

K: Mida tegi Willy Brandt 1969. aastal seoses Ida poliitikaga?


V: 1969. aastal sõlmis Willy Brandt oma Ostpolitik'i ideede raames Poolaga lepingu, milles öeldi, et Poola läänepiir kulgeb mööda Oderi ja Neisse'i jõge.

K: Miks viidati selles lepingus ainult "Poola läänepiirile", mitte "Saksamaa ja Poola vahelisele piirile"?


V: Selles lepingus viidati ainult "Poola läänepiirile", mitte "Saksamaa ja Poola vahelisele piirile", sest tol ajal oli Poola kommunistliku valitsuse all ja nad ei saanud lubada Lääne-Saksamaal allkirjastada lepingut Ida-Saksamaa piiride kohta.

K: Millal ministeerium kaotati?


V: Ministeerium kaotati 1991. aastal, umbes aasta pärast Saksamaa taasühinemist.

K: Mis vastutab nüüd Saksamaa-siseste asjade eest?


V: Kõik Saksamaa-sisesed asjad on nüüd siseministeeriumi ülesanne.

K: Kuidas siseminister näitab, et on veel tööd, et kõik riigid oleksid võrdsed?



V: Siseminister on nüüd ka uute liidumaade volinik, et näidata, et kõigi liidumaade võrdseks muutmisel on veel tööd.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3