Saksamaa Liitvabariigi sisesuhete ministeerium (1949–1991): Lääne–Ida suhted
Saksamaa Liitvabariigi sisesuhete ministeerium (1949–1991) — ajalugu, Lääne–Ida suhted, Oder–Neisse leping ja ministeeriumi roll Saksamaa taasühinemisel.
Saksamaa Liitvabariigi sisesuhete ministeerium (saksa keeles Bundesministerium für innerdeutsche Beziehungen) oli Saksamaa Liitvabariigi föderaalministeerium, mis vastutas kõigi suhete eest Ida-Saksamaa valitsuse ja elanikkonnaga. Ministeeriumi põhitoetus seisnes selles, et Lääne-Saksamaa poliitika väitis: peab olema ainult üks Saksamaa. Seetõttu ei kasutatud selle suhtlemiseks välisministeeriumi kanalit — ametlikult ei tunnustatud Ida-Saksamaad eraldi välisriigina.
Ajalooline taust
Ministeerium loodi 1949. aastal algselt nime all Saksamaa Liitvabariigi asjade ministeerium (saksa keeles Bundesministerium für Gesamtdeutsche Fragen). Selle moodustamise taust oli Teise maailmasõja järgne Saksamaa jagunemine ja vajadus koordineerida Lääne-Saksamaa poliitikat ning suhteid sakslastega ida pool kummaski riigis. Ministeeriumi töö tuli asetada eraldi väljaspool tavalist välissuhtlusstruktuuri, sest Lääne-Saksamaa hoiak rõhutas riigi ühtsust ning ei soovinud anda tunnustust Ida-Saksamaa suveräänsusele.
Tööülesanded ja tegevusvaldkonnad
Ministeeriumi ülesanded olid mitmekesised ning hõlmasid nii poliitilisi kui humanitaarseid küsimusi. Peamised valdkonnad olid:
- Ida–Lääne suhtlus: diplomaatiliste suhete asemel vahendati kontakti ja läbirääkimisi erikanalite kaudu, tegeleti kultuurivahetuse, info- ja pereside küsimustega.
- Põgenike ja ümberasustatud isikute teemad: käsitleti sõjajärgseid tagajärgi, tagakiusamist, vara- ja kodukaotusega seotud küsimusi ning püüti koordineerida abistamist ja nõudmisi kodumaalt ida poolt pärit inimestele.
- Territoriaalsete küsimuste käsitlemine: ministeerium tegi ettepanekuid ja hoidis teemat päevakorras seoses Oder–Neisse jõe idapoolsete aladega, mis pärast sõda läksid Poola haldusse.
- Praktilised kitsaskohad: küsimused nagu perede taasühendamine, külastuslubade andmine, teabevahetus ning humanitaarküsimuste lahendamine Ida-Saksamaaga piirdusid sageli ministeeriumi pädevusega.
Nimi, muutused ja poliitiline kontekst
Ministeeriumi nimi ja ülesanded muutusid ajas. 1969. aastal, kui võimule tuli Saksamaa Liitvabariigi uus valitsus ja alustati laiemalt tuntud Ida-poliitika (Ostpolitik) suunamuutust, muudeti ministeeriumi nimetus ja rõhku asuti suunama enam otsekontaktide ja sisemiste suhete hallamisele. 1970. aastal allkirjastas kantsler Willy Brandt Poolaga Varssavi lepingu (Treaty of Warsaw), milles Lääne-Saksamaa tunnistas de facto Poola läänepiiri Oderi ja Neisse'i jõe joone järgi. Kuna Lääne-Saksamaa ei soovinud ametlikult sõlmida lepingut kahe eraldi Saksamaa vahel, formuleeriti lepingus piirid kui \"Poola läänepiir\", mitte \"Saksamaa ja Poola vaheline piir\".
Lõpetamine ja pärand
Ministeerium kaotati ametlikult 1991. aastal, umbkaudu aasta pärast Saksamaa taasühinemist (3. oktoober 1990). Ühinemine muutis senise eripädevuse üleliigseks — varasemad \"Saksamaa-sisesed\" küsimused integreeriti teiste valitsusasutuste töövaldkondadesse. Peamised ülesanded liikusid siseministeeriumi alla, kus hakkas tegutsema eraldi kohtutav volinik ja büroo, mis keskendus uute liidumaade (endiste Ida-Saksamaa osade) ühtlustamisele ja sotsiaalmajanduslikule üleminekule.
Ministeeriumi pärand on mitmetahuline: see aitas hoida avatud kanaleid läänepoolse ja idapoolse Saksa ühiskonna vahel, koordineeris humanitaarseid ja kodakondsuslikke küsimusi ning oli vahendiks Lääne-Saksamaa poliitilise identiteedi ja ühtsuse hoidmisel jagunemise tingimustes. Pärast 1991. aastat jätkus töö riigi ühtsuse taastamisel ja uute liidumaade integreerimisel peamiselt siseministeeriumi ja eraldi voliniku kaudu, mis rõhutab, et ühtse riigi toimimisse lõplik üleminek oli pikk protsess.

"Föderaalne kotkas"
Ministrid
| Minister | Termstart | Termend | Partei |
| Jakob Kaiser | 1949 | 1957 | CDU |
| Ernst Lemmer | 1957 | 1962 | CDU |
| Rainer Barzel | 1962 | 1963 | CDU |
| 1963 | 1966 | ||
| Johann Baptist Gradl | 1966 | CDU | |
| Herbert Wehner | 1966 | 1969 | SPD |
| Egon Franke | 1969 | 1982 | SPD |
| Rainer Barzel | 1982 | 1983 | CDU |
| Heinrich Windelen | 1983 | 1987 | CDU |
| Dorothee Wilms | 1987 | 1991 | CDU |
Väljaanded
- BMgF (Hrsg.): SBZ von A-Z, Deutscher Bundes-Verlag, Bonn, 1. bis 10. Aufl., 1953 bis 1966, ca. 500 Seiten.
- BMgF (Hrsg.): Sowjetische Auffassungen zur Deutschlandfrage 1945 - 1954. Dargestellt nach amtlichen Dokumenten, Deutscher Bundes-Verlag, Bonn, 1954.
- BMgF (Hrsg.): Wer ist wer in der SBZ? Ein biographisches Handbuch, Verlag für Internationalen Kulturaustausch, Berliin, 1958.
- BMgF (Hrsg.): Die Situation der Jugend im kommunistischen Herrschaftssystem der SBZ Deutschlands in Bonner Berichte aus Mittel- und Ostdeutschland, Bonn - Berlin, 1960.
- BMgF (Hrsg.): Die Bemühungen der Bundesrepublik um Wiederherstellung der Einheit Deutschlands durch gesamtdeutsche Wahlen. Dokumente und Akten. I. osa, oktoober 1949 - oktoober 1953, Deutscher Bundes-Verlag, Bonn, 1958.
Küsimused ja vastused
K: Mille eest vastutas Saksamaa-siseste suhete föderaalministeerium?
V: Saksamaa-siseste suhete föderaalministeerium vastutas kõigi suhete eest Ida-Saksamaa valitsusega.
K: Miks ei saanud Lääne-Saksamaa valitsus kasutada Ida-Saksamaaga suhtlemiseks välisministeeriumi?
V: Lääne-Saksamaa valitsus ei saanud kasutada välisministeeriumi Ida-Saksamaaga suhtlemiseks, sest nad ei saanud tunnistada, et Ida-Saksamaa oli välisriik.
K: Mida tegi Willy Brandt 1969. aastal seoses Ida poliitikaga?
V: 1969. aastal sõlmis Willy Brandt oma Ostpolitik'i ideede raames Poolaga lepingu, milles öeldi, et Poola läänepiir kulgeb mööda Oderi ja Neisse'i jõge.
K: Miks viidati selles lepingus ainult "Poola läänepiirile", mitte "Saksamaa ja Poola vahelisele piirile"?
V: Selles lepingus viidati ainult "Poola läänepiirile", mitte "Saksamaa ja Poola vahelisele piirile", sest tol ajal oli Poola kommunistliku valitsuse all ja nad ei saanud lubada Lääne-Saksamaal allkirjastada lepingut Ida-Saksamaa piiride kohta.
K: Millal ministeerium kaotati?
V: Ministeerium kaotati 1991. aastal, umbes aasta pärast Saksamaa taasühinemist.
K: Mis vastutab nüüd Saksamaa-siseste asjade eest?
V: Kõik Saksamaa-sisesed asjad on nüüd siseministeeriumi ülesanne.
K: Kuidas siseminister näitab, et on veel tööd, et kõik riigid oleksid võrdsed?
V: Siseminister on nüüd ka uute liidumaade volinik, et näidata, et kõigi liidumaade võrdseks muutmisel on veel tööd.
Otsige