Chicago linnapea ametiaeg on aja jooksul mitu korda muutunud. Algusest (1837) kuni 1863. aastani oli ametiaeg üks aasta; 1863. aastal pikendati see kaheks aastaks; seejärel (1907) muudeti ametiaeg taas neljaks aastaks, mis on ka praegune kestus. Muudatused polnud ainult ametiaja pikkuses, vaid ka valimiste ajastuses: kuni 1861. aastani peetud kohalikud valimised toimusid tavaliselt märtsis, siis õigusaktidega viidi need aprilli; 1869. aastal nihutati valimised novembrisse ja samal aastal aprillis lõppevaid ametiaegu pikendati, kuni 1875. aastal otsustati uuesti toimida 1872. aasta linnade ja külade seaduse alusel ning viia valimispäev tagasi aprilli.

Ajaloolised erandjuhtumid ja vaidlused

Mõned linnapeaks saamise ja asendamise juhtumid on Chicago ajaloos olnud erandlikud või vastuolulised. Näiteks Lester L. Bond tegutses linnapea kohusetäitjana siis, kui Joseph Medill lahkus ajutiselt Euroopa ringreisile. Teine tuntud juhtum on Thomas Hoyne, kes võitis linnapea valimise, kuid ei saanud ametisse astuda: valimiskuupäevade ja linnaseaduse muudatuste tõttu kuulutati need valimised tühiseks ja tema ametisse asumine ei toimunud.

Valimissüsteem ja parteilisus

Alates 1995. aastast peetakse Chicago linnapeavalimisi formaalselt mitteparteilisteks: kandidaadid ei ilmu valimistel ametlikult ühegi erakonna nimekirjas, st parteilist tähist (näiteks D või R) ei trükita hääletussedelile. See ei tähenda aga, et parteilised ühendused ja parteiline toetuse otsimine oleksid kadunud – praktilises poliitikas on piirkondlikud parteid, liidrid ja huvigruppide toetus endiselt olulised ning sageli määravad kampaaniate ressursid ja võrgustikud.

Praegune tava: kui ühel valimiskorral ükski kandidaat ei saa absoluutset enamust häältest, korraldatakse teise vooru ehk runoff, kus kaks kõige enam hääli saanud kandidaati selgitavad välja lõpliku võitja. Runoff aitab tagada, et valitud linnapea on saanud üle poole antud häältest.

Linnapea roll ja praktika

Chicago linnapea on linna täidesaatev juht: tema vastutada on eelarve ettevalmistamine, ametkondade juhtimine, linnapoliitika elluviimine ja esindamine nii kohalikel kui ka riiklikel tasanditel. Kuigi ametlik süsteem on mitteparteiline, mõjutavad otsuseid ja koalitsioone sageli poliitilised liidud, ametnikud ja linnaosade huvid. Juhul kui linnapea ametikoht jääb vabaks (erakorraline lahkumine, surm vms), kehtivad täpsemad järjekorrad ja ajutise juhtimise sätted vastavalt linna ja osariigi seadustele ning linna juhtkond määrab ajutise lahenduse kuni uue valimiseni või ametisse nimetamiseni.

Kokkuvõte

  • 1837–1863: linnapea ametiaeg 1 aasta;
  • 1863.–1907.: ametiaeg 2 aastat (sõltuvalt seadusandlusest ja ajastust esines mitmeid muudatusi valimiskuupäevades);
  • 1907–praegu: ametiaeg 4 aastat;
  • alates 1995: valimised formaalselt mitteparteilised (kandidaatidelt ei nõuta erakondlikku märget sildil), kuid parteiline mõju on endiselt märgatav;
  • kui ükski kandidaat ei saa absoluutset enamust, korraldatakse teise vooru runoff.

Ülaltoodud ajaloolised vihjed, nagu Lester L. Bond ja Thomas Hoyne, illustreerivad, kuidas seadusandlikud muudatused ja erakorralised asjaolud on mõjutanud Chicago linnapea ametisseastumist ja valimiste korrektsust läbi linna ajaloo.