Austraalia Monarhia
Austraalia monarhia on valitsemisvorm, mille puhul Austraalia valitsejaks on Austraalia põhiseaduse reeglite kohaselt pärilik monarh.
See tähendab, et Austraalia kuninga või kuninganna ametikoht läheb kuningliku perekonna kaudu edasi. Kui kuningas või kuninganna sureb, läheb amet üle nende pojale, tütrele või järgmisele troonipärijale. Austraalia monarhina on neil siis tseremoniaalsed ja põhiseaduslikud kohustused Austraalia valitsuse osana. Austraalia kindralkuberner teeb monarhi tööd riigi valitsuse jaoks. Osariikide kubernerid teevad monarhi tööd Austraalia osariikide valitsuste jaoks.
Ajalugu
Briti esimene vangilaevade laevastik saabus Sydneysse 1788. aastal ja Uus-Lõuna-Walesist sai kroonikakoloonia, mille kuningaks oli Inglismaa kuningas George III. Britid rajasid üle kogu Austraalia ka teisi kolooniaid, mille võimsad koloniaalvalitsejad valis Suurbritannia. Alates 1820. aastatest hakkasid need kolooniad saama üha rohkem omavalitsust ja alates 1850. aastatest hakkasid nad muutuma parlamentaarseteks demokraatiateks, mille riigipeadeks jäid Ühendkuningriigi kuningad ja kuningannad, kusjuures kuninglikke ülesandeid täitsid koloniaalkubernerid, kellel oli üha vähem tegelikku võimu.
1901. aastal otsustasid Austraalia Briti kolooniad pärast hääletust saada üheks riigiks, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia, mille monarhiks on kuninganna Victoria. Cornwalli ja Yorgi hertsog (hilisem kuningas George V) avas 1901. aastal Austraalia esimese parlamendi ning Yorki hertsog ja hertsoginna (hilisem kuningas George VI ja kuninganna Elizabeth kuninganna-ema) avasid 1927. aastal Canberras esimese parlamendi.
1926. aasta Balfouri deklaratsioon muutis olukorda Briti impeeriumis nii, et Ühendkuningriiki ja dominiineerijaid (nagu Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa) hakati pidama võrdseteks ja sõltumatuteks, kuid "ühendas ühine truudus kroonile". Selline iseseisvate monarhiate olukord kinnitati Westminsteri statuudiga. Curtini töölisvalitsus valis Teise maailmasõja ajal kindralkuberneriks Gloucesteri hertsogi prints Henry (kuningas George VI vend).
Kuninganna Elizabeth II sai esimeseks valitsevaks monarhiks, kes külastas Austraaliat 1954. aastal, mida tervitasid tohutud rahvahulgad kogu riigis. Tema poeg prints Charles käis 1967. aastal Austraalias koolis. Tema pojapoeg prints Harry elas Austraalias osa oma vaheaastast 2003. aastal.
Kuninglik perekond oli väga populaarne suurema osa 20. sajandist, kuid 1990ndatel soovisid mõned poliitikud ja paljud inimesed, et Austraaliast saaks vabariik. 1999. aastal korraldati riigis rahvahääletus, et saada vabariigiks, kuid rahvas otsustas vabariigiks muutmise asemel säilitada Austraalia monarhia.
Austraalia esimese parlamendi avamine 1901. aastal Cornwalli ja Yorgi hertsogi (hiljem kuningas George V) poolt.
Monarh
Praegu on Austraalia monarh kuninganna Elizabeth II. Ta kannab Austraalia kuninganna tiitlit ja on valitsenud alates 6. veebruarist 1952. Austraalias esindab teda kindralkuberner. Kindralkuberner teeb Austraalias kuninganna tööd ja järgib Austraalia põhiseaduse reegleid. Tema valib peaminister ja nimetab monarh.
Igas Austraalia osariigis esindab monarhi kuberner. Kuninganna nimetab kubernerid ametisse pärast seda, kui osariikide peaministrid on talle oma valiku teatanud.
Austraalia monarh on ka viieteistkümne teise Rahvaste Ühenduse riigi monarh, mida nimetatakse Rahvaste Ühenduse kuningriikideks: sealhulgas Suurbritannia, Uus-Meremaa, Kanada ja Paapua Uus-Guinea.
Kindralkuberner
Kindralkuberneri valib peaminister ja monarh nimetab ta riigipeaks. Kindralkuberner ei tohi käituda nagu poliitik või erakonna liige, vaid peab Austraalias tegema monarhi tööd. Kindralkuberner teeb selliseid asju nagu parlamendi avamine ja autasude jagamine Austraalia päeval. Pärast valimisi või kui valitsus kaotab või võidab Austraalia esindajatekojas enamuse, on kindralkuberner see isik, kes otsustab seaduslikult, et peaministril on valitsuse juhtimiseks vajalik arv.
Mõned kindralkubernerid kuulusid kuninglikku perekonda ja pikka aega olid nad kõik pärit Suurbritanniast, kuid juba aastaid on kõik kindralkubernerid olnud austraallased.
Austraalia monarhide nimekiri
| Ei. | Portree | Regnal nimi |
| Täielik nimi | Consort | |
| 1 |
| Victoria | 1. jaanuar 1901 | 22. jaanuar 1901 | Austraalia Alexandrina Victoria | Austraalia valitsemise ajal mitte ühtegi |
| Kindralkubernerid: John Hope, 7. Hopetouni krahv | ||||||
| 2 |
| Edward VII | 22. jaanuar 1901 | 6. mai 1910 | Albert Edward Austraaliast | Alexandra Taani |
| Peakubernerid: John Hope, 7. Hopetouni krahv, Hallam Tennyson, 2. parun Tennyson, Henry Northcote, 1. parun Northcote, William Ward, 2. Dudley krahv. | ||||||
| 3 |
| George V | 6. mai 1910 | 20. jaanuar 1936 | George Frederick Ernest Albert, Austraalia | |
| Kindralkubernerid: William Ward, 2. Dudley krahv, Thomas Denman, 3. parun Denman, Sir Ronald Ferguson, Henry Forster, 1. parun Forster, John Baird, 1. parun Stonehaven. Sir Isaac Isaacs | ||||||
| 4 |
| Edward VIII | 20. jaanuar 1936 | 11. detsember 1936 | Edward Albert Christian George Andrew Patrick David Austraalia | ei ole |
| Kindlustusjuhid: Sir Isaac Alfred Isaacs, Alexander Hore-Ruthven, 1. Gowrie'i krahv. | ||||||
| 5 |
| George VI | 11. detsember 1936 | 6. veebruar 1952 | Albert Frederick Arthur George, Austraalia | |
| Kindlustusjuhid: Alexander Hore-Ruthven, 1. Gowrie krahv, Gloucesteri hertsog prints Henry, Sir William McKell. | ||||||
| 6 |
| Elizabeth II | 6. veebruar 1952 | Praegune | Elizabeth Alexandra Mary Austraalia | Edinburghi hertsog prints Philip |
| Kindraljuhid: Sir William McKell, Sir William Slim, William Morrison, 1. vikont Dunrossil, William Sidney, 1. vikont De L'Isle, Richard Casey, parun Casey, Sir Paul Hasluck, Sir John Kerr, Sir Zelman Cowen, Sir Ninian Stephen, William Hayden, Sir William Deane, Peter Hollingworth, Michael Jeffery, Quentin Bryce. | ||||||
.jpg)
.jpg)
