Austraalia monarhia: pärilik monarh, põhiseadus ja kindralkuberner

Austraalia monarhia: ülevaade pärilisest monarhist, põhiseaduslikest rollidest ja kindralkuberneri ülesannetest riigi tseremoonia- ja valitsemissüsteemis.

Austraalia monarhia on valitsemisvorm, mille puhul Austraalia valitsejaks on Austraalia põhiseaduse reeglite kohaselt pärilik monarh. See tähendab, et riigi ametlikuks riigipeaks on kuningas või kuninganna, kes on troonipärimise kaudu seotud sama kuningliku perekonnaga, kellel on ajaloolised sidemed Ühendkuningriigiga. Monarhi roll Austraalias on suuresti konstitutsiooniline ja tseremoniaalne: monarh on formaalne riigipea, kuid igapäevane riigijuhtimine toimub demokraatlikult valitud valitsuse kaudu.

Monarhi roll ja volitused

Monarh on Austraalia riigipea, kuid tema volitusi kasutatakse peamiselt nõuandlikult ja tseremoniaalselt. Põhiseadus määrab monarhiid kui osakest valitsemissüsteemist: paljud põhiseaduslikud toimingud — näiteks seaduste vastuvõtmine riigikogust ehk royal assent — tehakse monarhi nimel, kuid tavapäraselt teostatakse neid toiminguid monarhi nõuandel ja valitsuse soovitusel.

Kindralkuberner: monarhi esindaja Austraalias

Austraalia kindralkuberner on monarhi ametlik esindaja liiduriigi tasandil. Kindralkuberner määratakse ametisse monarhi poolt peaministri soovitusel ja täidab mitmeid olulisi funktsioone:

• annab kirjaliku nõusoleku seadustele (royal assent);
• avab ja lõpetab parlamendi istungjärgu (prorogue ja dissolve) konsultatsioonides valitsusega;
• nimetab peaministri ja ministrid vastavalt poliitilisele olukorrale; tavaliselt nimetatakse peaminister, kellel on parlamendis enamusus;
• esindab Austraaliat riigipeana ametlikel ja tseremoniaalsetel üritustel;
• on sõjaväe ülemjuhataja (titulaarselt) ja täidab muid konstitutsioonilisi volitusi.

Kuigi need volitused on suures osas formaalsed ja teostatakse valitsuse nõuandel, omab kindralkuberner ka nn reservvõimu (reserve powers) — õigust tegutseda ilma valitsuse nõuannet omamata teatud erakorralistes olukordades. Need volitused on harva kasutusel ja nende kasutamine võib olla poliitiliselt vastuoluline, nagu juhtus 1975. aasta poliitilises kriisis, mil kindralkuberner vallandas valitsuse.

Osariikide kubernerid ja nende roll

Austraalia liidust koosneb kuuest osariigist, millest igaühel on oma kuberner, kes täidab monarhi volitusi osariigi tasandil. Nende kubernerite nimetamine toimub tavaliselt monarhi kaudu osariigi parlamendi või peaministri (premieri) soovitusel ning nende funktsioonid peegeldavad liidutasandi kindralkuberneri ülesandeid, kuid kehtivad osariigi õiguses ja poliitilises kontekstis.

Troonipärimine ja seadusandlus

Monarhi ametikoht on pärilik: troonipärimise järjekord määratakse valitavate krooniga seotud õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepetega, mida Austraalia ning teised Commonwealthi riigid on eraldi tunnustanud. Ajalooliselt olid olulised dokumendid nagu Act of Settlement, kuid 21. sajandil on kroonipärimise reeglid muutunud pärast Commonwealthi riikidevahelisi kokkuleppeid. Praktikas tähendab see, et troonipärimine ei toimu valimiste teel, vaid perekondlike ja õiguslike reeglite alusel.

Päevapoliitika ja demokraatia

Kuigi monarh ja tema esindajad omavad konstitutsioonilisi volitusi, on Austraalia demokraatlik riik: igapäevane poliitika ja valitsuse juhtimine on demokraatlikult valitud parlamendi ning peaministri käes. Monarhia roll on säilitada riigi stabiilsust, õiguslikku järjekorda ja kasutada formaalseid volitusi vastavalt konstitutsioonile ning konventsioonidele.

Vaidlused ja arutelu vabariiklikkuse üle

Austraalias on pikaajaline avalik ja poliitiline arutelu selle üle, kas säilitada monarhia või minna üle vabariiklikule süsteemile, kus riigipea valitaks Austraalia kodanike poolt. 1999. aastal toimunud referendum, milles kaaluti Austraalia üleminekut vabariigiks, lõppes monarhia säilitamise poolt hääletamisega. Teema püsib päevakorras ja aeg-ajalt esile kerkib uusi ettepanekuid põhiseaduslike muudatuste saavutamiseks.

Kokkuvõtvalt: Austraalia monarhia on konstitutsiooniline ja pärilik institutsioon, kus monarh on formaalne riigipea, kuid enamik igapäevaseid riigiasju juhib demokraatlikult valitud valitsus. Monarhi tavaliste toimingute eest vastutavad Austraalias kindralkuberner ja osariikide kubernerid, kes tegutsevad vastavalt põhiseadusele, tavadele ja valitsuse nõuannetele.

Ajalugu

Briti esimene vangilaevade laevastik saabus Sydneysse 1788. aastal ja Uus-Lõuna-Walesist sai kroonikakoloonia, mille kuningaks oli Inglismaa kuningas George III. Britid rajasid üle kogu Austraalia ka teisi kolooniaid, mille võimsad koloniaalvalitsejad valis Suurbritannia. Alates 1820. aastatest hakkasid need kolooniad saama üha rohkem omavalitsust ja alates 1850. aastatest hakkasid nad muutuma parlamentaarseteks demokraatiateks, mille riigipeadeks jäid Ühendkuningriigi kuningad ja kuningannad, kusjuures kuninglikke ülesandeid täitsid koloniaalkubernerid, kellel oli üha vähem tegelikku võimu.

1901. aastal otsustasid Austraalia Briti kolooniad pärast hääletust saada üheks riigiks, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia, mille monarhiks on kuninganna Victoria. Cornwalli ja Yorgi hertsog (hilisem kuningas George V) avas 1901. aastal Austraalia esimese parlamendi ning Yorki hertsog ja hertsoginna (hilisem kuningas George VI ja kuninganna Elizabeth kuninganna-ema) avasid 1927. aastal Canberras esimese parlamendi.

1926. aasta Balfouri deklaratsioon muutis olukorda Briti impeeriumis nii, et Ühendkuningriiki ja dominiineerijaid (nagu Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa) hakati pidama võrdseteks ja sõltumatuteks, kuid "ühendas ühine truudus kroonile". Selline iseseisvate monarhiate olukord kinnitati Westminsteri statuudiga. Curtini töölisvalitsus valis Teise maailmasõja ajal kindralkuberneriks Gloucesteri hertsogi prints Henry (kuningas George VI vend).

Kuninganna Elizabeth II sai esimeseks valitsevaks monarhiks, kes külastas Austraaliat 1954. aastal, mida tervitasid tohutud rahvahulgad kogu riigis. Tema poeg prints Charles käis 1967. aastal Austraalias koolis. Tema pojapoeg prints Harry elas Austraalias osa oma vaheaastast 2003. aastal.

Kuninglik perekond oli väga populaarne suurema osa 20. sajandist, kuid 1990ndatel soovisid mõned poliitikud ja paljud inimesed, et Austraaliast saaks vabariik. 1999. aastal korraldati riigis rahvahääletus, et saada vabariigiks, kuid rahvas otsustas vabariigiks muutmise asemel säilitada Austraalia monarhia.

Austraalia esimese parlamendi avamine 1901. aastal Cornwalli ja Yorgi hertsogi (hiljem kuningas George V) poolt.

Otsing