Julia Eileen Gillard AC (sündinud 29. septembril 1961 Barrys, Walesis) on Austraalia poliitik, kes oli Austraalia 27. peaminister. Temast sai Austraalia esimene naissoost peaminister ning ka esimene vallaline peaminister. Gillard oli esimene peaminister, kes ei olnud sündinud Austraalias pärast Billy Hughesi, kes oli ametis aastatel 1915–1923. Pere kolis Austraaliasse 1966. aastal ning Gillard kasvas üles ja õppis peamiselt Adelaide'i ja Melbourne'i ümbruses.
Poliitiline tõus ja varasem karjäär
Enne riiklikku parlamendikarjääri töötas Gillard juristi ja ametiühingute nõunikuna ning oli aktiivne Austraalia Tööpartei liige. Ta valiti esindajatekotta 1998. aastal ning esindas Melbourne'i läänepoolses eeslinnas asuvat Lalori linnaosa. Parlamendis tõusis ta eri positsioonidele ja 2007. aastal määrati ta peaminister Kevin Ruddi valitsuses asepeaministriks ning haridus- ja tööhõiveministriks.
Peaministriks saamine ja juhtimine
24. juunil 2010 sai Gillardist Austraalia Tööpartei juht, kui Kevin Rudd tagasi astus ja partei juhtimise üle andis. Pärast 2010. aasta föderaalseid valimisi kujunes Austraalias välja ühehäälne valitsuseta parlament (hung parliament) ning Gillard juhtis vähemusvalitsust, toetudes sõltumatute saadikute ja eraparteide kokkulepetele. Ta oli peaminister kuni 27. juunini 2013, mil sisepoliitiliste pingete ja juhatusevahetuse järel asus ameti juurde taas Kevin Rudd.
Peamised poliitilised algatused ja vaidlused
Gillard’i valitsusaeg iseloomustus mitmete suuremate reformialgatustega ja ka teravate poliitiliste vaidlustega. Tema valitsus edendas hariduse rahastuse reforme (tuntud kui "Gonski" ettepanekud) ning algatas ja toetas töid riikliku töövõimemeetme ja sotsiaalpoliitika vallas. Üks Gillardi valitsuse kõige laialdasemalt vastuolulisi samme oli süsinikuhinna mehhanismi kehtestamine (nn "süsinikumaks" või hinnasüsteem) kliimamuutuste vastu võitlemiseks — see tekitas tugevat poliitilist diskussiooni opositsiooni ja avalikkuse seas.
Gillard tõusis laiemas avalikkuses ka Euroopa- ja rahvusvahelise tasandi aruteludes ning tal tuli juhtida valitsust rasketes majanduslikes ja looduskatastroofidega seotud olukordades. 9. oktoobril 2012 pidas ta parlamendis kuulsaks saanud kõne, milles kritiseeris opositsiooni juhtkonda ja käsitles naistevastaseid ning sugupõhiselt suunatud rünnakuid — kõne, mida sageli kirjeldatakse kui olulist avalikku väljendust seksismi ja poliitilise kultuuri teemal.
Valimisvõitlused, lahkumine ja järelkarjäär
Gillard kaotas 2013. aasta juunis parteijuhina toimuvas sisehäälthääletuses Kevin Ruddile ning loobus ametist peaministrina. Ta lahkus föderaalsest parlamendist 2013. aastal ega kandideerinud edaspidi uuel valimiskampaanial. Pärast poliitikast tagasipöördumist on Gillard töötanud rahvusvahelise hariduse ja heategevusvaldkonna algatustes, avaldanud mälestusi ("My Story") ning osalenud avalikes esinemistes maailmapoliitika ja soolise võrdsuse teemadel. Ta on saanud tunnustust ka riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja on tihti viidatud Austraalia kaasaegse poliitika mõjukamate naiste hulgas.
Mõned olulisemad faktid kokku:
- Sündinud 29. septembril 1961 (Barry, Wales).
- Esimene naissoost Austraalia peaminister; ametis 24. juunist 2010 kuni 27. juunini 2013.
- Oli Austraalia Tööpartei juht ja varem asepeaminister.
- Esindas parlamendis Lalori linnaosa (1998–2013).
- Pärast poliitikat tegutses rahvusvaheliste haridus- ja arendusalgatustega ning avaldas mälestusi.
