Melbourne'i Ülikool (University of Melbourne): ülevaade, ajalugu ja teadus

Melbourne'i Ülikool: põhjalik ülevaade — ajalugu, tipptasemel teadusuuringud, õppetöö ja rahvusvaheline mõju. Tutvu Victorias asuva maailma tippülikooliga.

Melbourne'i Ülikool asub Melbourne'is, Victoria osariigis. Ülikool asutati 1853. aastal ning on Austraalia teine vanim ülikool (pärast Sydney ülikooli) ja vanim ülikool Victorias. Peamine ülikoolilinnak asub Parkville'is, Melbourne'i kesklinnast põhja pool. Lisaks Parkville'ile on ülikoolil mitu teist ülikoolilinnakut üle Victoria osariigi ning partnerasutusi mujal Austraalias ja välismaal. 2008. aasta seisuga oli ülikoolil üks suuremaid finantsvarasid Austraalia ülikoolide hulgas — umbes 1,105 miljardit Austraalia dollarit.

Ajalugu ja areng

Melbourne'i Ülikool loodi 1853. aastal, vastuseks kasvavale nõudlusele kõrghariduse järele kiiresti arenevas kolonialistlikus Victorias. Parkville'i peahoone ja osa vanematest rajatistest on ehitusstiilis, mis peegeldab 19. sajandi arhitektuuri mõjutusi. Aja jooksul on ülikool laienenud, lisades uusi teadus- ja õppehooneid, kliinikuid ning koostööprojekte nii era- kui avaliku sektoriga.

Õppevaldkonnad ja struktuur

Melbourne on tuntud paljude teadus- ja õppevaldkondade poolest ning on tugev nii humanitaar-, ühiskonna- kui loodusteadustes. Ülikoolil on ka juhtiv roll äri, hariduse, tehnika, kunsti, õiguse ja meditsiini valdkonnas. Põhistruktuuri moodustavad mitmed koolid, teaduskonnad ja professionaalsed institutsioonid (näiteks meditsiinikõrgharidus, õigusteadus, ärikool), samuti iseseisvad uurimisinstituudid ja partnerkeskused.

Teadus ja rahastus

Melbourne on Austraalia suurimate teadusasutuste hulgas ja on riiklikus kontekstis pärast CSIRO üks mahukamaid teadustegevuse koondajaid. 2008. aastal kulutas ülikool teadusuuringutele ligikaudu 653,7 miljonit Austraalia dollarit. Uurimistöö keskendub nii põhiteadusele kui ka rakendusuuringutele meditsiini, inseneeria, IT, keskkonna ja sotsiaalteaduste valdkondades ning tihti tehakse koostööd tööstuse, valitsuse ja rahvusvaheliste partneritega.

Õpilased, töötajad ja rahvusvahelisus

Ülikoolis õpib ja töötab suur hulk inimesi: ülikoolis on ajalooliste andmete järgi olnud üle 35 000 üliõpilase ja peaaegu 7 200 töötajat (numbrid võivad aastate lõikes muutuda ja varieeruvad sõltuvalt statistikast ning aruandlusperioodist). Melbourne on ka rahvusvaheline õppe- ja teaduskeskus, meelitades välisüliõpilasi paljudest riikidest ning osaledes üleilmsetes akadeemilistes võrgustikes ja vahetusprogrammides.

Melbourne Model ja õppekorralduse muutused

2008. aastal viis ülikool sisse ulatuslikumaid õppekorraga seotud muudatusi, mida sageli nimetatakse Melbourne Modeliks. See mudel vähendas traditsiooniliste spetsialiseeritud bakalaureuseõppekavade arvu ja propageeris laiapõhjalisi aluseid (generali põhikraad), millele järgnesid professionaal- ja magistriprogrammid. Eesmärk oli sarnaneda rahvusvaheliste kõrgharidusstandarditega (sealhulgas läheneda Bologna protsessi põhimõtetele Euroopas) ning muuta kraadid rahvusvaheliselt tunnustatumaks. Muudatused tekitasid arutelusid ja vastuseisu nii töötajate kui ka tudengite hulgas — kriitikud väljendasid muret spetsialiseerumise, õppekavade paksuse ja erialase ettevalmistuse pärast, toetajad rõhutasid interdisciplinary lähenemist ja rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Organisatsioon ja juhtimine

Ülikooli juhtimises osalevad nõukogu, rektor (Vice‑Chancellor), dekaanid ja erinevate üksuste juhid. Ajalooliselt on selle juures olnud mõjukaid akadeemikuid ja avaliku elu tegelasi, kes on kujundanud ülikooli strateegiat ja laiemat poliitikat. Näiteks juhtis Glyn Davis AC ülikooli rektorina (Vice‑Chancellor) ja tema ametiajal käivitusid mitmed olulised ümberkorraldused ja strateegilised algatused.

Maine, akrediteerimine ja koostöö

Melbourne on regulaarselt kõrgel kohal nii Austraalia kui ka maailma ülikoolide edetabelites ning teda hinnatakse tugeva õppe- ja teadustöö ning viljakate rahvusvaheliste sidemete eest. Ülikool teeb koostööd teiste ülikoolide, teadusasutuste ja erasektori partneritega teadustöö, üliõpilasvahetuse ja innovatsiooni vallas.

Tuntud vilistlased ja panus ühiskonda

Melbourne'i vilistlaste hulka kuulub mitmeid silmapaistvaid teadlasi, poliitikuid, ettevõtjaid ja kultuuritegelasi. Ülikooli panus avalikku elu väljendub nii hariduslikes algatustes, kliinilises praktikas, avalikus poliitikas kui ka majanduslikus ja sotsiaalses innovatsioonis.

Märkus: Artiklis mainitud rahalised ja personaliga seotud näitajad viitavad osadele andmetele aastast 2008 ning viitavad ajaloolisele seisule; tänased numbrid ja juhtimisstruktuur võivad olla muutunud. Kõige värskema ja täpsema info saamiseks soovitatakse pöörduda otse ülikooli ametlikele allikatele.

Ajalugu

Melbourne'i ülikooli asutas Viktoriaani parlament 1853. aastal. Õppetöö algas 1855. aastal kolme professori ja 16 üliõpilasega. Hooned avas ametlikult 3. oktoobril 1855 Victoria koloonia leitnant-kuberner Sir Charles Hotham. Esimene kantsler Redmond Barry (hiljem Sir Redmond) oli ametis kuni oma surmani 1880. aastal.

Alguses olid kõik hooned ehitatud gooti stiilis. 1950. aastatel hakati uue "majastiilina" kasutama modernistlikku stiili, mille tulemuseks on tänapäeval näha ülikoolihoonete segu.

Ülikooli avamine sai võimalikuks tänu viktoriaanlikust kullapalavikust tulenevale rikkusele. Ülikool pidi olema "tsiviliseeriv mõju" kiire asustuse ja kaubandusliku kasvu ajal (Selleck, 2003). See ei olnud religioosne ülikool ja ei tohtinud pakkuda jumalateenistuse kraade. Kirikud võisid ehitada kolledžid ainult põhjaservale. Kohalik elanikkond soovis "kasulikke" õppeaineid nagu õigus, mitte "kasutuid" õppeaineid nagu klassika. Melbourne'i rahvas võitis selle vaidluse ja 1857. aastal võeti kasutusele õigus ning 1860. aastatel meditsiin ja inseneriteadus. Naised lubati kursustele 1881. aastal.

1902. aastal läks ülikool pankrotti, kui selgus, et ülikooli raha eest vastutav mees Frederick Dickson oli varastanud ₤24,000. Ülikooli aastaeelarve oli 15 000 naelsterlingit. Dickson mõisteti seitsmeks aastaks vangi. Selle tulemusel moodustati kuninglik komisjon, mis pakkus välja uued rahastamisviisid ja uued kursused, sealhulgas põllumajandus ja haridus.

Pärast Teist maailmasõda oli rohkem üliõpilasi, kes soovisid ülikooli minna, ning Melbourne'i ülikool muutus palju suuremaks ja kaasavamaks.

150. aastapäeva tähistati 2003. aastal.

Cussonia Court, kus asuvad klassikalise ja filosoofia koolid.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Melbourne'i ülikool?

K: Millal Melbourne'i ülikool asutati?

K: Kas Melbourne'i ülikool on Austraalia vanim ülikool?

K: Milline on Melbourne'i ülikooli peamine ülikoolilinnak?

K: Kas ülikoolil on lisaks peamisele ülikoolilinnakule ka teisi ülikoolilinnakuid?

K: Kui palju raha on ülikoolil sihtkapitalina?

Otsing