Sarajevo Ülikool (asutatud 1949) — Bosnia ja Hertsegoviina suurim ülikool
Sarajevo Ülikool (asut. 1949) — Bosnia ja Hertsegoviina suurim ja prestiižseim ülikool: 20 teaduskonda, 30k+ tudengit, tugev teadus- ja rahvusvaheline maine.
Sarajevo Ülikool (bosnia keeles Univerzitet u Sarajevu / Универзитет у Сарајеву) on avalik-õiguslik ülikool Sarajevos, Bosnias ja Hertsegoviinas. See on riigi suurim ja vanim ülikool. Ülikooli ametlik asutamisaasta on 1949, kuid tema juured ulatuvad kaugemale — Bosnia ja Hertsegoviina haridus- ja teaduselus on pikaajaline traditsioon (sh keskajast pärit õppeasutused nagu Gazi Husrev-begi medresa), mis on mõjutanud tänapäevase ülikooli arengut. Sarajevo Ülikoolil on tähtis roll riigi hariduse, teaduse ja kultuuri kujundamisel.
20 teaduskonna, kolme akadeemia ja kolme teoloogiateaduskonnaga ning 2014. aasta seisuga 30 866 üliõpilasega kuulub see üliõpilaste arvu poolest Balkani riikide suurimate ülikoolide hulka. Alates ülikooli avamisest 1949. aastal on bakalaureuse kraadi saanud 122 000 üliõpilast, magistrikraadi 3891 üliõpilast ja doktorikraadi 2284 üliõpilast 45 erineval erialal. Praegu peetakse seda laialdaselt Bosnia ja Hertsegoviina kõige prestiižsemaks ülikooliks, kus töötab üle tuhande õppejõu.
Ajalugu ja areng
Sarajevo Ülikool loodi ametlikult pärast Teist maailmasõda kui osa Jugoslaavia haridussüsteemi ümberkorraldamisest. Aastakümnete jooksul on ülikool kasvatanud nii õppe-, teadus- kui ka kultuuristruktuure ning kohanenud mitmete poliitiliste ja ühiskondlike muutustega. 1990ndate alguses, eelkõige Sarajevo piiramise ajal, kannatas ülikool enamike teiste institutsioonidega sarnaselt rängalt, kuid pärast sõda on järgnenud taastumine, renoveerimine ja internatsionaliseerumine.
Õppe- ja teadustegevus
- Õppevaldkonnad hõlmavad humanitaar- ja sotsiaalteadusi, loodusteadusi, meditsiini, inseneriteadusi, õigusteadust, majandust ja kunstialasid.
- Õppekeeled peamiselt bosnia, horvaadi ja serbia, kuid paljud teadus- ja magistriprogrammid ning mõningad kursused toimuvad ka inglise keeles, eriti rahvusvahelise koostöö ja vahetusprogrammide raames.
- Ülikoolis tegutsevad mitmed teaduskeskused, uurimisgrupid ja laborid, mis tegelevad nii baas- kui rakendusuuringutega kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Ressursid ja asutuslik struktuur
Ülikoolil on mitmeid hooneid ja kampuseid Sarajevos, kaasa arvatud peahoone (rektoraat), teadus- ja õppehooned, laborid ning ühised raamatukoguteenused. Lisaks funktsioneerivad erinevate teaduskondade juures eraldi raamatukogud ja infosüsteemid, mis toetavad õppetööd ning teadustööd.
Rahvusvaheline koostöö ja vahetusprogrammide võimalused
Sarajevo Ülikool teeb aktiivselt koostööd teiste Euroopa ja maailma ülikoolidega, osaledes programmis Erasmus+ ning muudes teadus- ja haridusprojektides. See võimaldab üliõpilastel ja õppejõududel osaleda vahetusprogrammides, ühisuuringutes ja konverentsidel.
Ülikooli roll sõja ajal ja taastumine
1992–1995 kestnud Sarajevo piiramine jättis sügava jälje nii linnale kui ka ülikoolile. Siiski jätkus õppetöö sageli raskustes ja kohapealsete ressursside puuduses, mis on paljude praeguste professurite ja vilistlaste kogemuste lahutamatu osa. Pärast sõda on toimunud akadeemiline taastumine, hoonete ja laborite renoveerimine ning õppekorralduse moderniseerimine.
Tuntud vilistlased ja mõju ühiskonnale
Ülikooli vilistlased on mänginud märkimisväärset rolli Bosnia ja Hertsegoviina poliitikas, teaduses, meditsiinis, õiguses ja kultuuris. Paljud riigi juhtivad eksperdid ja avaliku elu tegelased on ülikoolist tugev akadeemiline taust saanud.
Vastuvõtt ja elukestv õpe
Vastuvõtutingimused sõltuvad teaduskonnast ja erialast: osa õppekohtadele pääseb sisseastumiseksamite, sisseastumispunktide või varasema hariduse alusel. Ülikool pakub ka täiend- ja täiskohaga õppevorme ning eriastme kraadiõppe võimalusi.
Lisainfo: huvilised leiavad täpsema teabe konkreetsete teaduskondade, vastuvõtutingimuste ja õppekavade kohta ülikooli ametlikest allikatest või vastavatest teaduskondadest.
Eesmärk
Kõigi ülikooli praeguste tegevuste peamine eesmärk on tõsta õpingute kvaliteeti, luua Euroopa päritolu kaasaegne ülikool, mis esindab Bosnia ja Hertsegoviina rahvusvahelisel tasandil ning edendab riigi ja Kagu-Euroopa traditsioonilisi, ajaloolisi, kultuurilisi, teaduslikke ja kunstilisi väärtusi.
Organisatsioon
Ülikool koosneb 32 teaduskonnast, akadeemiast ja kolledžist, mis on omakorda jaotatud 6 akadeemiliseks rühmaks, ning täiendavast arvust muudest programmidest:
- Sarajevo majandus- ja ärikool
- Sarajevo kunstiakadeemia
- Etenduskunstide akadeemia Sarajevos
- Arhitektuuriteaduskond
- Elektrotehnika teaduskond
- Kriminaalteaduskond
- Sarajevo politoloogiateaduskond
- Spordi- ja kehakultuuriteaduskond
- Liiklustehnika ja kommunikatsiooniteaduskond
- Farmaatsiateaduskond
- Filosoofiateaduskond
- Ehitusteaduskond
- Mehaanikateaduskond
- Arstiteaduskond
- Sarajevo Muusikaakadeemia
- Õpetajakoolitus
- Põllumajandusteaduskond
- Sarajevo Law School
- Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
- Loodusteaduskond ja matemaatika
- Hambaarstiteaduskond
- Metsandusteaduskond
- Veterinaarmeditsiini teaduskond
- Tervishoiuteaduskond
Liituge liikmetega
- Ülikooli islami uuringute
- Katoliku teoloogia teaduskond
- Avaliku halduse teaduskond
Instituudid
- Ajaloo Instituut
- Inimsusevastaste kuritegude ja rahvusvahelise õiguse uurimisinstituut
- Geenitehnoloogia ja biotehnoloogia instituut
- Oriental Institute
- Sarajevo üliõpilaskeskus
- Sotsiaaluuringute Instituut
Veterinaaria teaduskond
Loodusteaduskond ja matemaatika
Filosoofiateaduskond
Kaunite Kunstide Akadeemia
Rektorid
- Vaso Butozan 1949-1950, 1952-1956
- Drago Krndija 1950-1952
- Edhem Čamo 1956-1960
- Aleksandar Trumić 1960-1965
- Fazli Alikalfić 1965-1969
- Hamdija Čemerlić 1969-1972
- Zdravko Besarović 1972-1977
- Arif Tanović 1977-1981
- Božidar Matić 1981-1985
- Ljubomir Berberović 1985-1988
- Nenad Kecmanović 1988-1991
- Jusuf Mulić 1991-1993
- Faruk Selesković 1993-1995
- Nedžad Mulabegović 1995-2000
- Boris Tihi 2000-2004
- Hasan Muratović 2004-2006
- Faruk Čaklovica 2006-2012
- Muharem Avdispahić 2012-2016
- Rifat Škrijelj 2016 - praegu
Sarajevo Ülikooli õigusteaduskonna hoone, ehitatud 1850. aastatel.
Märkimisväärsed vilistlased
- Abdulah Sidran, Bosnia kirjanik ja luuletaja
- Ademir Kenović, Bosnia filmirežissöör, produtsent ja kinematograafiaprofessor
- Aleksandar Hemon, Bosnia kirjanik
- Alija Behmen, Sarajevo endine linnapea
- Alija Izetbegović, Bosnia ja Hertsegoviina esimene president
- Amila Glamočak, Bosnia poplaulja
- Bakir Izetbegovic, Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri liige
- Boris Nemšić, Venemaa telekommunikatsiooniettevõtte VimpelCom endine tegevjuht, Telekom Austria Groupi endine tegevjuht.
- Branko Đurić, Bosnia näitleja
- Deen, Bosnia poplaulja
- Dejan Milošević, Bosnia teoreetiline füüsik.
- Edvin Kanka Ćudić, Bosnia inimõiguste aktivist
- Elvidin Krilić, Bosnia sevdalinka laulja
- Goran Žugić, Montenegro politseiülem ja julgeolekuametnik
- Haris Cizmić, kitarrist ja laulukirjutaja
- Ivica Osim, Jugoslaavia jalgpallikoondise ja Jaapani jalgpallikoondise endine peatreener
- Jasmila Žbanić, Bosnia filmirežissöör
- Jasmin Geljo, Bosnia näitleja
- Kornelije Kovač, serbia helilooja
- Srđan Gino Jevđević, Kultur Shocki asutaja ja esirinnasaatja
- MayaSar, Bosnia laulja
- Miljenko Jergović, Bosnia ja Horvaatia kirjanik
- Neda Ukraden, rahvalaulik
- Nedžad Branković, endine Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni peaminister
- Nikola Špirić, Bosnia ja Hertsegoviina peaminister
- Nino Pršeš, Bosnia poplaulja
- Omer Halilhodžić, autodisainer
- Predrag Finci, filosoof ja esseist
- Rasim Ljajić, Serbia asepeaminister
- Rifat Hadžiselimović, geneetik, INGEB
- Safet Isović, silmapaistev Bosnia sevdalinka laulja
- Saša Skenderija, Bosnia luuletaja
- Selmo Cikotić, Bosnia ja Hertsegoviina kaitseminister
- Semiha Borovac, Sarajevo endine linnapea
- Senad Bašić, Bosnia näitleja
- Sulejman Tihić, Bosnia ja Hertsegoviina president
- Bosnia ja Hertsegoviina välisminister Sven Alkalaj
- Vojislav Šešelj, bosnia-serbia poliitik
- Vlado Pravdić, Bosnia organist
- Zdravko Čolić, Bosnia serbia poplaulja
- Željko Komšić, Bosnia ja Hertsegoviina president
- Živko Radišić, Bosnia ja Hertsegoviina endine president
- Zlatko Lagumdžija, endine Bosnia ja Hertsegoviina peaminister
- Zlatko Topčić, kuulus Bosnia kirjanik ja stsenarist.
- Elvira Abdić-Jelenović, Bosnia poliitik
- Sulejman Ugljanin, serbia poliitik
- Muharem Serbezovski, Bosnia romi laulja
- Adela Jusic, kaasaegne kunstnik
Seotud leheküljed
- Balkani ülikoolide võrgustik
- Bosnia ja Hertsegoviina ülikoolide loetelu
- Haridus Bosnias ja Hertsegoviinas
- Kolledžite ja ülikoolide loetelu
Otsige