Bakalaureusekraad (BA/BSc) — mis see on, kestus ja riigiti erinevused

Bakalaureusekraad (BA/BSc): mis see on, kui kaua kestab eri riikides, millised on erisused, õppevaldkonnad ning kuidas eristuvad au‑ ja üldkraadi vormid.

Bakalaureusekraad on tunnistus, mis antakse üliõpilasele pärast seda, kui ta on edukalt sooritanud kursuse lõpueksami. Inglismaal ja Walesis on selleks vaja kolm aastat õppimist; Põhja-Ameerikas ja mõnes teises riigis on vaja neli aastat.

Paljudes riikides on pärast koolimineku lõppemist olemas muud kvalifikatsioonid. Enamik neist on madalamal tasemel ja põhinevad praktilistel oskustel, kuid üksikasjad on riigiti erinevad.

Briti traditsioonis eristatakse üldisi kraade ja aukraadide või erikraade. Näiteks Šotimaal kestab üldine kraad kolm aastat, samas kui auastme kraad kestab neli aastat.

Bakalaureusekraadi sisu sõltub teaduskonnast ehk ülikooli osast, mis õpetab. Kunstide või humanitaarteaduste teaduskonnas õpib üliõpilane bakalaureusekraadi saamiseks. Teised traditsioonilised teaduskonnad on loodusteaduste, matemaatika, inseneriteaduste jne teaduskonnad. Auhinnatud kraadi tähistatakse alati sisu järgi, nii et BSc on bakalaureusekraad, BA on bakalaureusekraad jne. Meditsiinilised kraadid on tähistatud erinevalt. Londoni ülikool annab põhikraadina MB, ChB (bachelor of medicine and surgery); Edinburghi ülikool annab põhikraadina MD.

Võimalikud on ka kõrgemad kraadid kui bakalaureuseõpe. Jällegi on eeskirjad erinevad, kuid sageli on järgmised kaks astet tavaliselt magistrikraad ja doktorikraad.

Mis on bakalaureusekraad täpsemalt?

Bakalaureusekraad on esimese taseme kõrghariduse kraad, mida omandatakse tavaliselt pärast keskhariduse järgset ülikoolikoolitust. Eesmärk on anda üliõpilasele nii teoreetilised teadmised kui ka praktilised oskused valitud erialal, et ta oleks valmis tööturule sisenemiseks või jätkama õpinguid magistri- ja doktoritasemel.

Kestus ja õpistruktuur

• Euroopa (Bologna süsteem): tavaliselt 3–4 aastat; vastab 180–240 ECTS ainepunktile.
• Ameerika Ühendriigid ja Kanada: enamasti 4 aastat, mille jooksul kogutakse ~120 semesterikrediti; õppekavad sisaldavad põhiteemasid ja valikkursusi.
• Muud variatsioonid: mõnes riigis on erialadel (näiteks inseneri- või meditsiinivaldkondades) eripikkused õppekavad või kombinatsioonid, mis võivad võtta kauem aega.

Õpe koosneb tavaliselt loengutest, seminaridest, laboritöödest, praktikast ja iseseisvast tööst (koos võimaliku bakalaurusetöö ehk lõputöö kaitsmisega). Mõned programmid sisaldavad ka välisõppe- või praktikavõimalusi ettevõtetes.

Riigiti erinevused — olulisemad näited

• Suurbritannia: enamasti 3-aastane BA või BSc; Šotimaal on eripära, kus tavaline aukraadi (honours) programm kestab 4 aastat (viide Šotimaale). Kraadi klassifikatsioonid (First, Upper Second jms) on tavapärased.
• Ameerika Põhja: neli aastat, liberal arts-põhine struktuur, võimalus kombineerida põhiala kõrvalainetega; meditsiini- ja õigusteadus on sageli magistrijärgsed erialad.
• Euroopa Mandriosa: Bologna protsessi tulemusena enamasti 3 aastat (180 ECTS) bakalaureuseks; erialad nagu inseneriteadused võivad nõuda 4 aastat.
• Meditsiin ja professionaalsed kraadid: meditsiinilised erialad (MBChB, MB, ChB, MD jms) ning õigusteaduse (LLB või JD) ja inseneriõppe spetsiifika varieerub märgatavalt riigiti ja ülikooliti.

Tüübid ja tähistused

• BA (Bachelor of Arts) – humanitaar-, sotsiaal- või mõned kunstialad.
• BSc (Bachelor of Science) – loodusteadused, matemaatika ja tehnoloogia.
• Erialased bakalaureused – nt BEng (insener), BEd (õpetaja), BBA (ärijuhtimine) jms.
• Aukraadid / honours – mõnes süsteemis (peamiselt Suurbritannia ja endised kolooniad) antakse esimese astme lõpuks aukraad koos eristatava lõpetamise klassifikatsiooniga.

Sisseastumine ja lõpetamine

Sisseastumistingimused sõltuvad riigist ja õppekavast: tavaliselt nõutakse keskhariduse lõputunnistust, mõnel juhul sisseastumiskatset või varasemat eeldatavat ainealast ettevalmistust. Lõpetamiseks tuleb läbida kõik nõutud kursused, sooritada eksamid ning mõnel õppekaval kaitsta bakalaureusetööd või läbida praktikaperiood.

Tunnustamine ja edasised võimalused

Bakalaureusekraad annab õiguse töötada põhilistel vastavates erialastes ametikohtadel ning loob aluse magistriõppele ja doktorantuuri astumiseks. Rahvusvaheline ülekantavus sõltub riikide õigusaktidest ja akrediteerimissüsteemidest; sageli nõutakse kraadi tunnustamist või konverteerimist töötamiseks teistes riikides.

Mida bakalaureuseõpe annab praktikas?

• Teoreetilised alused ja erialased oskused.
• Probleemilahendus-, uurimis- ja kommunikatsioonivõimed.
• Praktikakogemus ja kutsealane ettevalmistus (sõltuvalt õppekavast).
• Võimalus jätkata magistri- või doktorõppes ning spetsiifilistel kutsealadel (nt meditsiin, õigusteadus) omandada täiendavad kvalifikatsioonid.

Kokkuvõte

Bakalaureusekraad on esimese taseme kõrghariduse kvalifikatsioon, mille pikkus ja sisu varieeruvad riigiti ja erialiti. Kõige levinumad vormid on BA ja BSc, kestus on tavaliselt 3–4 aastat ning kraad avab nii tööturuvõimalused kui ka tee edasi magistri- ja doktoritasemele. Konkreetseid nõudeid ja tähistusi tasub vaadata iga riigi ja ülikooli kaupa.

Küsimused ja vastused

K: Mis on bakalaureusekraad?

K: Kui kaua kulub Inglismaal ja Walesis bakalaureusekraadi omandamiseks?

K: Kas pärast koolimineku lõppu on võimalik omandada ka muid kvalifikatsioone?

K: Kas on erinevus üld- ja aukraadide või erikraadide vahel?

K: Mida tähendavad märgised BSc, BA, MB ja ChB?

K: Kas bakalaureuseastmest kõrgemad kraadid on võimalikud?

K: Millised ülikoolid annavad MB/ChB põhikvalifikatsiooni arstiteaduse erialal?

Otsing