Segaharidus (ühiskasvatus) – määratlus, ajalugu ja argumendid

Segaharidus (ühiskasvatus) – määratlus, ajalugu ja argumendid: ülevaade eri riikide praktikatest, ajaloolisest arengust ning toetajatest ja vastastest.

Ühiskasvatus tähendab, et poisid ja tüdrukud saavad koos haridust. See on olnud eri riikides ja eri aegadel erinev praktika. Ühikasvatus võib tähendada nii alg- kui ka keskharidust, aga mõnel juhul ka kõrg- või kutsehariduse tasandil ühes koolikeskkonnas õppimist.

Määratlus ja ulatus

Ühiskasvatus (inglise keeles coeducation) hõlmab olukordi, kus õpilased mõlemast soost õpivad samades õpperuumides, osalevad samades tundides ja jagavad kooli igapäevast elukorraldust. See erineb soolise eraldatuse põhimõttest, kus poisid ja tüdrukud õpetatakse eraldi kas eri koolides või eri klassides. Alg- ja põhihariduses on ühikasvatus tavapärane, kuid keskhariduses ja erialahariduses varieerub praktika suurel määral vastavalt kultuurile, religioonile ja poliitilistele valikutele.

Ajalooline ülevaade

Enamik algkoole on juba pikka aega olnud koolidevahelised. Enne puberteediea ei ole tavaliselt põhjust loobuda ühiskasvatusest, sest õppekava algkoolides on üldjoontes ühine — rõhutatakse lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning elementaarseid teadmisi geograafiast ja ajaloost. Mõnes riigis sisaldab see ka religiooni- ja kultuuriharidust.

Kuid enne 19. sajandi keskpaika said tüdrukud tihti haridust kodus või ei saanud üldse formaalset õpetust; selles osas olid maailma eri paigus suured erinevused. Inglismaal ja Walesis kehtestati 1870. aasta Elementaarhariduse seadusega üldine algharidus ning koolikohustus oli kehtestatud alates 5. eluaastast kuni 10. eluaastani; seda laiendati 1880. aasta seadusega. Alates sellest ajast on peaaegu kogu algharidus Ühendkuningriigis olnud kaasõppes, ning sarnane trend on kujunenud paljudes teistes riikides.

Keskhariduse tasandil läbivad õpilased puberteedi protsessi ja tekib küsimus, kas mõlemad sugupooled peaksid jätkama koos õppimist. Selle üle ei ole alati ühest vastust: on nii pooldajaid kui ka vastaseid. Näiteks on ühelt poolt Ameerika Ühendriigid, kus paljudes paigus õpetatakse mõlemaid sugupooli koos kõigil etappidel; teiselt poolt esinevad traditsioonilised ühiskonnad, kus tüdrukutel ei pruugi olla ligipääsu keskharidusele. Üldine trend viimastel aastakümnetel on olnud liiguda ühikasvatuse suunas, mis on paljudes kohtades saanud hariduse standardiks.

Argumendid ühikasvatuse poolt

• Sotsiaalne areng: koosõppimine aitab lastel arendada suhtlemisoskusi ja sõprussuhteid vastassugupooltega, õppida koostööd ning suhtlusnorme, mis on tähtsad täiskasvanuelus.
• Võrdne ligipääs: ühikasvatus toetab soolist võrdsust ja vähendab hariduse aluselises eraldamises tekkida võivaid stereotüüpe.
• Praktilisus ja ressursid: üheskoos toimivad koolid võimaldavad paremini kasutada õpetajaid, laborivarustust ja muid õppimisvahendeid, eriti väiksemates kogukondades.
• Reaalsuse peegeldamine: paljud töökohad ja ühiskondlikud olukorrad on segased, seega aitab ühikasvatus ette valmistada õpilasi mitmesugusteks koostööolukordadeks.
• Vastastikune eeskuju: õpilased võivad vastassugupoolt motiveerida või pakkuda erinevaid õppimisstrateegiaid ja huvisid, mis rikastavad õpikeskkonda.

Argumendid ühikasvatuse vastu ja eraldi õpetuse toetajad

• Ainestikuline keskendumine: mõned väidavad, et sooline eraldatus võimaldab kohandada õpetamist vastavalt soolistele õpistiilidele, vähendada häirivaid faktoreid ja parandada akadeemilist tulemust.
• Isiklik turvalisus ja privaatsus: puberteedieas võivad õpilased eelistada intiimsete teemade arutamist eraldi grupis; see võib aidata enesekindluse kujunemisel ja kehaõppe läbiviimisel.
• Kultuurilised ja usulised argumendid: teatud traditsioonides ja religioonides eelistatakse soolist lahusõpetust väärtuste, normide või usuliste põhjuste tõttu.
• Vähem kiusamist või seksuaalset ahistamist: mõnedes olukordades väidetakse, et eraldi klassid vähendavad ebamugavust ja võimalikke piiranguid õpilaste käitumisel; tõendid selle kohta on siiski segased ja sõltuvad rakendusest.

Uuringud ja tulemused

Poliitika ja õpitulemuste uurimused näitavad, et ühikasvatuse või soolise eraldatuse mõju akadeemilisele saavutusele sõltub paljudest teguritest: õpetamise kvaliteet, kooli ressursid, sotsiaalmajanduslik taust ja konkreetne rakendus. Mõned uuringud leiavad väikseid kasulikke mõjusid eraldi õpetusel teatud ainetes või olukordades, teised näitavad, et erinevused kaovad, kui kvaliteetne õpetamine ja toetus on tagatud mõlemas mudelis. Seetõttu ei ole maailmas laialdaselt aktsepteeritud ühtset teaduslikku konsensust, mis lükkaks kummagi mudeli täielikult ette või tagasi.

Võimalikud puudused ja kriitika

• Sooliste stereotüüpide kinnistamine: eraldav õpe võib tugevdada eeldusi, mis piiravad õpilaste huvisid ja karjäärivalikuid.
• Piiratud sotsiaalsed kogemused: kui noored ei õpi koos vastassugupooltega, võivad neil puududa vajalikud oskused koostööks mitmesugustes täiskasvanuelu olukordades.
• Ressursside ja võimaluste ebavõrdsus: eraldi koolid või programmid võivad tekitada ebavõrdsust, kui ühe sugupoole koolid saavad rohkem ressursse või paremaid õpetajaid.

Praktilised kaalutlused ja poliitika

Kooli tasandil mõjutavad otsuseid ühikasvatuse või eraldi õpetuse kasuks mitmed tegurid: seadusandlus, kohaliku kogukonna väärtused, vanemate eelistused, kooli füüsiline keskkond (nt tualetid, riietusruumid), õpetajate ettevalmistus ja ohutusmeetmed. Hea praktika hõlmab selget poliitikat kiusamise ja ahistamise ennetamiseks, õpetajate koolitust soolise teadlikkuse osas ning vanemate ja õpilaste kaasamist otsustusprotsessidesse.

Kokkuvõte

Segaharidus on levinud ja paljudes kohtades standardne haridusmudel, eriti alg- ja põhihariduses. Keskhariduses sõltuvad valikud mitmetest sotsiaalsetest, kultuurilistest ja praktilistest kaalutlustest. Mõlemal lähenemisel — nii ühikasvatuse kui ka soolise eraldi õpetuse korral — on omad tugevused ja puudused. Tähtis on, et otsuseid tehtaks põhjaliku kaalutluse ja teaduspõhiste tõendite alusel, arvestades õpilaste heaolu, ligipääsu kvaliteetsele haridusele ning sotsiaalseid ja kultuurilisi eripärasid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on koopiakujundus?

K: Millal muutus enamik põhikoole kaaskooliliseks?

K: Mida sisaldab algkooli õppekava tavaliselt?

K: Kuidas õpetati tüdrukuid enne 19. sajandi keskpaika?

K: Millal kehtestati Inglismaal ja Walesis üldine algharidus?

K: Kas on erandeid, kui riigid lähevad igal haridustasemel standardina üle ühisõppele?

K: Milline on arvatavasti vanim säilinud segakool maailmas?

Otsing