John Malcolm Fraser AC, CH, GCL, PC (21. mai 1930 - 20. märts 2015) oli Austraalia poliitik. Ta oli Austraalia 22. peaminister 11. novembrist 1975 kuni 11. märtsini 1983. Ta oli ka Liberaalpartei juht aastatel 1975-1983.
Enne peaministriks saamist oli Fraser aastatel 1955-1983 Austraalia parlamendi liige. Ta oli kaitseminister aastatel 1966-1968 ja 1969-1971 ning haridus- ja teadusminister aastatel 1968-1969 ja 1971-1972.
Varajane elu ja taust
Fraser sündis 21. mail 1930 Toorakis, Melbourne'i eeslinna piirkonnas. Enne poliitikasse suundumist töötas ta mitmetes ametites ja oli aktiivne noortepoliitikas. Tema varasem karjäär parlamendis algas 1955. Fraser oli tuntud kui konservatiivse kallakuga liberaal, kellel oli tugev pühendumus rahvuslikule julgeolekule ja riigi juhtimisele.
Peaministriuks saamine ja 1975. aasta kriis
Malcolm Fraser sai peaministriks erakorralistes ja vastuolulistes oludes: 11. novembril 1975 vallandas Austraalia kuvernöör Sir John Kerr sotsiaaldemokraatliku peaministri Gough Whitlami valitsuse, põhjendades seda parlamendi rahalise toetuse peatamisega. Kuigi see samm tekitas laialdast vaidlust ja on jäänud Austraalia poliitilisse mälu kui põhiseaduslik kriis, määrati Fraser valitsuse ajutiseks juhiks ning tema juhtimisel võitis koalitsioon hiljem 1975. aasta erakorralised valimised. Ta juhtis maad kolm järjestikust parlamendiperioodi, võites ka 1977. ja 1980. aasta valimised, kuni tema valitsus kaotas 1983. aastal Bob Hawke’i juhitud Töölisparteile.
Poliitika ja valitsuse prioriteedid
Fraseri valitsus keskendus eelkõige majanduse korrastamisele, eelarvidistsipliinile ja konservatiivsele majanduspoliitikale. Tema valitsus astus samme riigi rahanduse stabiliseerimiseks perioodil, mida iseloomustasid ülemaailmsed majandusraskused, inflatsioon ja tööpuuduse tõus. Samas oli Fraser tuntud ka humanitaarsema poole eest: tema valitsus suurendas Austraalia humanitaarset pagulasvastuvõttu, eriti pärast Indohiina sõdade lõppu, aktsepteerides suuri arve Vietnami, Laose ja Kambodža põgenikke.
Välispoliitiliselt pidas Fraser oluliseks tugevate liitlassuhete säilitamist, eriti seoses ANZUS-liiduga ja lähedaste suhetega Ühendkuningriigi ning Ameerika Ühendriikidega. Ta rõhutas ka regionaalseid suhted Aasia ja Vaikse ookeani riikidega, kuigi tema valitsuse lähenemine arhitektuurile ja majandusteemadele oli konservatiivsem kui mõnel tema ees- või järglasel.
Kriitika ja raskused
Fraseri valitsust kritiseeriti mõnede otsuste eest nii vasakult kui paremalt: kriitikud pidasid tema majanduspoliitikat mõnikord ebapiisavaks majandusliku stagnatsiooni ja struktuursete probleemide lahendamiseks, samas kui liberaalsema tiiva poliitikud pidasid teda liiga konservatiivseks mõnes sotsiaal- ja majanduspoliitikas. Ka 1975. aasta valitsuse vahetus jäi poliitiliselt väga polariseerivaks ja mõjutas tugevalt tema mainet nii eluajal kui järel.
Pärast peaministri ametiaega
Pärast lahkumist parlamendist 1983. aastal muutus Fraser avaliku elu tegelaseks, kes esines sageli nii kohalike kui rahvusvaheliste teemadega. Ta sai kuulsaks oma hilisematest liberaalsemat laadi seisukohtadest mitmetes küsimustes: oli kriitiline teatud suundumustele oma endises parteis, kaitses inimõigusi ning oli aktiivne pagulaste ja sisserändajate toetamisel. Fraser osales mitmetes rahvusvahelistes humanitaar- ja arenguorganisatsioonides ning avaldas seisukohti, mis mõnikord erinesid tema varasematest konservatiivsetest väärtustest.
Isiklik elu, tunnustused ja pärand
Fraserile anti tiitlid ja auhinnad nii Austraalias kui välismaal (AC, CH, GCL, PC). Ta suri 20. märtsil 2015, vanuses 84. Fraserit mäletatakse vastuolulise, ent mõjuka riigimehena: tema valitsus ja eriti 1975. aasta sündmused on jäänud tähtsaks osaks Austraalia poliitilisest ajaloost. Tema pärand hõlmab nii konservatiivset valitsemist kui ka hilisemat pühendumust humanitaar- ja inimõiguste küsimustele, mis on mõjutanud avalikku diskussiooni Austraalias veel aastakümneid.