Austraalia osariigid ja territooriumid

·         1 Austraalia osariigid ja territooriumid

o    1.1 Riigid

o    1.2 Territooriumid

§  1.2.1 Mandriosa

§  1.2.2 Ülemereterritooriumid

§  1.2.3 Endine

·         2 Taust ja ülevaade

·         3 Statistika

·         4 Muud veebisaidid

Austraalia osariigid ja territooriumid

Ühendriigid

Valdkonnad	Lühend	Capital
Uus Lõuna-Wales	NSW	Sydney
Queensland	QLD	Brisbane
Lõuna-Austraalia	SA	Adelaide
Tasmaania	TAS	Hobart
Victoria	VIC	Melbourne
Lääne-Austraalia	WA	Perth

Territooriumid

Mainland

Territoorium	Lühend	Capital
Austraalia pealinnaterritoorium	ACT	Canberra
Jervis Bay territoorium	JBT
Põhja-Territoorium	NT	Darwin

Aastatel 1926-1931 eksisteeris Kesk-Austraalia eraldi territooriumina 20. ja 26. laiuskraadi vahel, enne kui see taas Põhja-Territooriumi osaks sai.

Ülemereterritooriumid

• Ashmore'i ja Cartier'i saared
• Austraalia Antarktika territoorium
• Norfolki saar
• Jõulusaar
• Kookose (Keelingi) saared
• Korallisaarte territoorium
• Heard ja McDonald'i saared

Endine

• Põhja-Austraalia territoorium (1927-31)
• Kesk-Austraalia territoorium (1927-31)
• Paapua territoorium (1902-49)
• Uus-Guinea territoorium (1920-49)
• Paapua ja Uus-Guinea territoorium (1949-72)

Austraalia ülemereterritooriumid

Taust ja ülevaade

Osariigid alustasid enne föderatsiooni (1901. aastal) eraldi Briti kolooniatena. Nende volitused on kaitstud Austraalia põhiseadusega. Territooriumid on Commonwealthi valitsuse kontrolli all. Austraalia parlamendil on territooriumidel õigus luua seadusi, mida ta osariikides ei oma.

Enamikku territooriumidest haldab otse Rahvaste Ühenduse valitsus. Kolm territooriumi (Põhjaterritoorium, Austraalia pealinnaterritoorium ja Norfolki saar) haldavad end ise. Territooriumidel, mis valitsevad end ise, on valitsemisõigus Austraalia parlamendil, kes võib tühistada territoriaalvalitsuste poolt vastuvõetud seadused. Ta on seda aeg-ajalt teinud, kuid seda juhtub harva. Põhjaterritooriumi ja Austraalia pealinnaterritooriumi käsitletakse tavaliselt osariikidena.

Igal osariigil on kuberner. Selle kuberneri valib kuninganna, kuid ta valib selle isiku riigi peaministri soovitusel. Põhjaterritooriumi ja Norfolki saare administraatorid valib kindralkuberner. Austraalia pealinnaterritooriumi valitseb kindralkuberner.

Iga riigi valitsusjuhti nimetatakse peaministriks. Selle isiku valib riigi kuberner. Tavaliselt valib kuberner peaministriks selle, kes juhib osariigi parlamendi alamkoda. Siiski võib kuberner valida peaministriks ka kellegi teise. Iseseisvate mandripiirkondade valitsusjuhti nimetatakse peaministriks. Põhja-territooriumi peaministriks on tavaliselt see, kes juhib seadusandlikku assambleed, ja selle nimetab ametisse administraator.

Statistika

Riik/territoorium	Maa-ala (km²)	Koht	Rahvastik (2004)	Koht	Rahvastikutihedus (/km²)	Koht	% elanikkonnast pealinnas	Koht
Austraalia pealinnaterritoorium	2358	8.	324300	7.	137.53	1.	100%	1.
Uus Lõuna-Wales	800642	5.	6760000	1.	8.44	Kolmas	63%	5.
Victoria	227416	6.	5002300	2.	22	2.	71%	Neljas
Queensland	1730648	2.	3919500	Kolmas	2.26	5.	46%	7.
Lõuna-Austraalia	983482	Neljas	1537900	5.	1.56	6.	73.5%	2.
Lääne-Austraalia	2529875	1.	1998400	Neljas	0.79	7.	73.4%	Kolmas
Tasmaania	68401	7.	484000	6.	7.08	Neljas	41%	8.
Põhja-Territoorium	1349129	Kolmas	200800	8.	0.15	8.	54%	6.