Austraalia osariigid ja territooriumid — täielik ülevaade ja statistika

Austraalia osariigid ja territooriumid – täielik ülevaade, värske statistika, kaardid ja võrdlused. Kõik faktid ja andmed ühes põhjalikus juhendis.

Austraalia osariigid ja territooriumid — ülevaade

Austraalia on föderaalne riik, kuhu kuulub kuus osariiki (states) ja kaks peamist mandriosa territooriumi (territories), lisaks mitu ülemereterritooriumi. Osariikidel on põhiseaduslikult kindlustatud autonoomia, territooriumid aga on enamasti otsesemalt föderaalvalitsuse kontrolli all või on neil piiratud enesekorraldusõigus.

1. Riigid

• Uus-Lõuna-Wales (New South Wales, NSW) — pealinn Sydney. Pindala umbes 809 444 km². Rahvaarv umbes 8,2 miljonit. Majanduslik keskpunkt, suured sadamad ja teenindussektor.
• Viktoria (Victoria) — pealinn Melbourne. Pindala umbes 227 444 km². Rahvaarv umbes 6,7 miljonit. Tihedalt asustatud lõuna-idas, tugev tööstus- ja teenindussektor.
• Queensland — pealinn Brisbane. Pindala umbes 1 852 642 km². Rahvaarv umbes 5,3–5,4 miljonit. Suur pindala, troopiline ja sub‑tropiline kliima, turism (Suure Vallriba) ja maavarad.
• Lõuna-Austraalia (South Australia) — pealinn Adelaide. Pindala umbes 983 482 km². Rahvaarv umbes 1,8 miljonit. Tuntuim põllumajanduse, kaevanduste ja tehnoloogia poolest.
• Lääne-Austraalia (Western Australia) — pealinn Perth. Pindala umbes 2 529 875 km². Rahvaarv umbes 2,7 miljonit. Rikas loodusvarade (raud, gaas, nafta) poolest; suur ja harvaasustatud.
• Tasmaania (Tasmania) — pealinn Hobart. Pindala umbes 68 401 km². Rahvaarv umbes 540 000. Saareriik kaguosas, tuntud looduse ja toiduainetööstuse poolest.

2. Territooriumid

Mandriosa territooriumid erinevad osariikidest: neil ei ole sama põhiseaduslikku staatust ja nende enesekorraldus sõltub föderaalparlamendist.

Mandriosa

• Austraalia pealinna territoorium (Australian Capital Territory, ACT) — pealinn Canberra asub siin. Pindala umbes 2 358 km². Rahvaarv umbes 430 000. ACT-l on enesekorraldusõigus (territorial parliament) ja see on riigivalitsuse asukoht.
• Põhja‑Territoorium (Northern Territory, NT) — pealinn Darwin. Pindala umbes 1 420 970 km². Rahvaarv umbes 250 000. Suur pindala, hõredalt asustatud, märkimisväärne põlisrahvaste elanikkond ja ainulaadne loodus.

Ülemereterritooriumid

• Norfolk Island — Vaikse ookeani saarestik, pindala ~35 km², rahvaarv umbes 1 600. Omab eripärast haldusajalugu ja 2015. aasta järel tugevama kontrolli all föderaalvalitsuse poolt.
• Christmas Island — Indoneesia lähedal, pindala ~135 km², rahvaarv ~2 000. Kuulus fosfaadi kaevanduse ja unikaalse looduse poolest.
• Cocos (Keeling) Islands — kaks peamist atolli India ookeanis, pindala kokku ~14 km², rahvaarv ~600.
• Coral Sea Islands Territory — enamasti väikesaared ja rihtsad, peamiselt kaitsealad, püsiasustust ei ole.
• Heard Island and McDonald Islands — kauged, külmad ja asustamata saared Indian Oceani lõunaosas, teadus- ja looduskaitseala.
• Ashmore and Cartier Islands — madalad saared Põhja‑Territooriumi rannikule lähemal, asustamata, mere- ja lindukaitsealadega.
• Austraalia Antarktika territoorium — suur jääga kaetud nõue Antarktikas; selle staatus on piiratud Antarktilaevandusega (Antarctic Treaty System), mis peatab nõude täitmise rahvusvaheliste kokkulepetega.

Endine

• Enamik tänaseid ülemereterritooriume on olnud ajalooliselt erineva staatuses; mõned alad olid kunagi mandaadid või haldusalad, mis on hiljem iseseisvunud. Näiteks Papua Uus‑Guinea (Territory of Papua and New Guinea) oli Austraalia haldusalas kuni iseseisvumiseni 1975. aastal.
• Nauru oli pärast II maailmasõda rahvusliku mandaadi all, kuni iseseisvus 1968; Austraalia osales selle haldamises koos Ühendkuningriigi ja Uus‑Meremaaga.
• Norfolk Island — oli pikka aega suurema autonoomiaga, kuid 2015. aastal viidi sisse muutused ja tänaseks on saare õigused tihedamalt seotud Austraalia föderaalsete ja New South Walesi seadustega.

Taust ja ülevaade

Austraalia liitus föderatsioonina 1. jaanuaril 1901. aastal, mil kuus Briti kolooniat saanud osariiki moodustasid Austraalia Ühenduse (Commonwealth of Australia). Föderaalne põhiseadus jagab võimu riigi ja osariikide vahel — näiteks rahvuslik välis‑ ja kaitsepoliitika on föderatsiooni pädevuses, samas kui paljud sotsiaalsed ja haldusasjad jäävad osariikide otsustada. Canberra valiti riigi pealinnaks kompromissina Sydney ja Melbourne'i vahel ning on asutatud eraldi pealinna territooriumile (ACT).

Rahvastik on koondunud peamiselt rannikualadele, eriti lõuna‑sh ida‑rannikule (Sydney, Melbourne, Brisbane) ning suur osa elanikest elab linnades. Sisemaa on harva asustatud ja sisaldab ulatuslikke kõrbealasid (Outback).

Statistika (peamised näitajad, ligikaudsed)

• Kogu pindala: umbes 7 692 024 km² (kuivamaa ja saared kokku).
• Kogu rahvaarv: ligikaudu 26 miljonit (2023–2024 hinnangud).
• Suured linnad: Sydney (~5 miljonit piirkondlikult), Melbourne (~5 miljonit), Brisbane (~2,5), Perth (~2,1), Adelaide (~1,4).
• Majandus: Australia on kõrge sissetulekuga tööstus‑ ja teenindusmajandusega riik; olulised sektorid on toitlustus ja teenused, kaevandused, põllumajandus ja turism.
• Demograafia: suur linnastumine; mitmekesine immigratsiooni ajalugu; märkimisväärne põlisrahvaste (Aboriginaalide ja Torres Strait Islander'ite) elanikkond, kelle õigused ja olukord on jätkuv ühiskondlik ja poliitiline fookus.

Muud veebisaidid ja allikad

• Australian Bureau of Statistics (ABS) — ametlikad rahvaarvu, majanduse ja muude statistiliste andmete andmebaasid.
• Australia.gov.au — ametlik valitsuse portaal, mis viitab föderaalsetele teenustele ja teabele.
• Geoscience Australia — geograafilised andmed, kaardid ja pindalainfo.
• National Archives of Australia — ajaloolised dokumendid ja arkiviressursid Austraalia haldusajaloo kohta.

Kui soovite, võin lisada detailsema statistilise tabeli iga osariigi ja territooriumi kohta (täpsed pindalad, viimase rahvaloenduse andmed, SKT jms) või koostada kaardipõhise ülevaate — andke teada, millist vormingut eelistate.

Austraalia osariigid ja territooriumid

Ühendriigid

Valdkonnad	Lühend	Capital
Uus Lõuna-Wales	NSW	Sydney
Queensland	QLD	Brisbane
Lõuna-Austraalia	SA	Adelaide
Tasmaania	TAS	Hobart
Victoria	VIC	Melbourne
Lääne-Austraalia	WA	Perth

Territooriumid

Mainland

Territoorium	Lühend	Capital
Austraalia pealinnaterritoorium	ACT	Canberra
Jervis Bay territoorium	JBT
Põhja-Territoorium	NT	Darwin

Aastatel 1926-1931 eksisteeris Kesk-Austraalia eraldi territooriumina 20. ja 26. laiuskraadi vahel, enne kui see taas Põhja-Territooriumi osaks sai.

Ülemereterritooriumid

• Ashmore'i ja Cartier'i saared
• Austraalia Antarktika territoorium
• Norfolki saar
• Jõulusaar
• Kookose (Keelingi) saared
• Korallisaarte territoorium
• Heard ja McDonald'i saared

Endine

• Põhja-Austraalia territoorium (1927-31)
• Kesk-Austraalia territoorium (1927-31)
• Paapua territoorium (1902-49)
• Uus-Guinea territoorium (1920-49)
• Paapua ja Uus-Guinea territoorium (1949-72)

Austraalia ülemereterritooriumid

Otsing