Jõulusaar (Christmas Island) – asukoht, elanikud ja endeemne loodus
Jõulusaar — Austraalia väikesaar India ookeanis: ~1600 elanikku, unikaalne endeemne loodus ja 65% rahvuspark. Avasta asukoht, elanikud ja haruldased liigid.
Jõulusaare territoorium on väike saar, mis kuulub Austraaliale. See asub India ookeanis, Lääne-Austraalias Perthist 2600 km loodes ja Indoneesias Jakartast 500 km lõunas. Saare pindala on ligikaudu 135 km² ja kõrgeim tipp ulatub umbes 360–370 meetri kõrgusele. Asustust ja infrastruktuuri on peamiselt saare põhjaosas.
Asustus ja elanikud
Jõulusaarel elab umbes 1 600 inimest. Elanikkond on mitmekesine: saarel on australiapäraseid elanikke, suur osa on hiina päritolu (eelkõige Hakka-keelne kogukond), samuti on kohal ka malai päritolu ning väike hulk eurooplasi ja teisi rühmi. Levinuimad keeled on inglise, malai keel ja hiina keel.
Peamised asustusalad asuvad saare põhjarannikul. Need on:
- Flying Fish Cove (tuntud ka kui Kampong)
- Arveldus
- Silver City
- Poon Saan
- Drumsite
Flying Fish Cove on saare peamine sadamalinn ja halduskeskus, kus asuvad riigi- ja kommertsteenused ning väike hotellide ja kaupluste võrgustik. Arveldus (Settlement) ja Silver City on ajalooliselt seotud kaevandustööde ja tööliste elamispinnaga. Poon Saan on suure osa hiina päritolu elanikkonna keskuseks ning Drumsite on tänapäevane elamupiirkond, kus on koolid ja teenused.
Loodus ja endeemne taimestik ning loomastik
Jõulusaare taimestik on valdavalt troopiline vihmamets, osa saarest on jäänud inimtegevusest suhteliselt puutumatuks. Saarel elab palju endeemilisi liike, mida mujal maailmas ei leidu. Tuntuim on punane maisi-suur maiskrabi (red crab, Gecarcoidea natalis), kelle massiline ränne rannikule kudemiseks on üks saare kuulsamaid loodussündmusi — miljoneid krabisid liigub korraga ja see mõjutab liikuvust ja liikluskorraldust saarel.
Lisaks sellele leidub saarel haruldasi ja piirkonnale omaseid linde, nagu Abbott'i toonekurgude-sarnased liigid ja merelinnud (nt fregat- ja sule-linnud) ning mitmeid endeemilisi kahepaikseid ja selgrootuid. Mõned liigid on ohustatud või väga haruldased — näiteks on mõne väikese imetaja või nahkhiire tõus või väljasuremise oht minevikus tõsiselt mõjutanud.
Samas on saare loodusele tekitanud suurt survet maavarade kaevandamine ja sissetoodud invasiivsed liigid. Üks tuntumaid probleeme on Aasia päritolu kollane hullkanep (yellow crazy ant), mis on rünnanud nii punaseid krabisid kui teisi kohalikke liike ja muutnud ökosüsteemi tasakaalu.
Kaitse ja rahvuspark
Tööstusliku tegevuse vähendamise järel on suur osa Jõulasaarest kaitse all: ligikaudu 63–65% saarest moodustab Jõulusaare rahvuspark, kus kaitstakse nii vihmametsi kui paljusid endeemilisi liike. Rahvuspark aitab säilitada hädavajalikke elupaiku, reguleerida külastajate liikumist ja toetada teadusuuringuid.
Aj ajalugu ja majandus
Saart hakati teadlikult kasutama kaevandamiseks alates 19. sajandi lõpust, kui avastati suuremad fosfaatide varud. Kaevandamine andis saarele majandusliku aluse ja tõi kaasa asustuse laienemise. Praegu on fosfaadikaevandus oluliselt vähendatud ja majandus põhineb riigiteenustel, kalapüügile, piiratud turismile ning mõnes piirkonnas jätkuval kaevandustegevusel ja sellele järgnenud taastamistöödel.
Ligipääs ja külastamine
Jõulusaarele pääseb lendude ja aeg-ajalt ka laevaühenduse kaudu. Korrapärased lennud ühendavad saart mandri-Austraalia ja mõne muu regiooniga, kuid liinid võivad olla harvad ja sõltuda hooajast. Turistidele pakub saar huvi oma erilise looduse, punaste krabide rände ja vihmametsade poolest. Külastades on oluline järgida rahvuspargi reegleid, liikuda tähistatud radadel ja vältida eluslooduse häirimist — eriti krabide rände ajal.
Kliima ja praktilised näpunäited
Klimaat on troopiline, niiske ja soe aastaringselt, vihmahooaeg kestab enamasti suvekuudel. Külasta saart ettevalmistatult: varu sobivaid riideid, sääsetõrjevahendeid ning planeeri reis vastavalt loodushuviliste eelistustele (näiteks punaste krabide rände aeg). Samuti tasub arvestada, et teenused võivad olla piiratud ja hinnad kõrgemad kui mandril, kuna enamik kaupu tuleb kohale transportida.
Jõulusaare unikaalne loodus ja väike kogukond teevad sellest erilise sihtkoha, kus inimtegevuse ja looduskaitse vahel on pidev tasakaal, ning kus teadlik külastamine aitab säilitada saare väärtuslikku elurikkust.
Poon Saan kauplused
Ajalugu
Briti Ida-India kompanii laeva Royal Mary kapten William Mynors andis saarele selle nime, sest nad saabusid saarele jõulupühal, 25. detsembril 1643. aastal.
Varaseim registreeritud visiit oli 1688. aasta märtsis William Dampier Briti laevaga Cygnet. Dampier sai tuule tiibadesse, kuhu ta tahtis minna, ja ta eksis ära. Pärast 28 päeva jõudis ta Jõulusaarele. Kaks tema meeskonnaliiget olid esimesed registreeritud inimesed, kes astusid Jõulusaarele.
Saart külastati ja uuriti mitmel korral, kuid alles siis, kui avastati väärtuslik fosforiit, liideti saar 6. juunil 1888 Briti krooniga.
Arveldamine ja ekspluateerimine
Varsti pärast seda rajas G. Clunies Ross, Keelingi saarte (umbes 900 kilomeetrit edelas) omanik, Flying Fish Cove'is väikese asula, et koguda puitu ja varusid Kookose saarte kasvava tööstuse jaoks.
Fosfaadi kaevandamist alustati 1890. aastatel Singapuri, Hiina ja Malaisia renditööliste abil.
Saart valitsesid ühiselt Briti fosforiidikomissarid ja Ühendkuningriigi koloniaalameti ringkonnaametnikud Straits Settlements'i ja hiljem Singapuri kroonikoloonia kaudu.
Jaapani invasioon
Jaapan vallutas ja okupeeris saare 1942. aastal, kui India garnison mässas, ja nad interneerisid elanikud (sundisid neid jääma sinna, kus nad olid) kuni Teise maailmasõja lõpuni 1945. aastal.
Üleviimine Austraaliasse
Austraalia palus Ühendkuningriigil lubada neil saart valitseda; 1957. aastal maksis Austraalia valitsus Singapuri valitsusele 2,9 miljonit naelsterlingit kompensatsioonina. See summa otsustati ära, kui palju oli Singapuri poolt loovutatud fosfaat väärt.
Esimene Austraalia ametlik esindaja saabus 1958. aastal ja asendati 1968. aastal administraatoriga. Jõulusaart ja Kookose saari (Keelingi saared) nimetatakse koos Austraalia India ookeani territooriumideks ja alates 1997. aastast on neil üks ühine administraator, kes elab Jõulusaarel.
Alates 1980. aastate lõpust on jõulusaarele läinud paaditäied põgenikke, peamiselt Indoneesiast. 2001. aastal saabus Jõulusaarele suur hulk varjupaigataotlejaid, kes sõitsid paadiga, enamik neist Lähis-Idast ja kavatsesid Austraalias varjupaika taotleda. Norra kaubalaev MV Tampa päästis inimesi uppuvast Indoneesia kalapaadist Palapa. Laeval oli 420 varjupaigataotlejat Afganistanist, 13 Sri Lankalt ja viis Indoneesiast. Laeva kapten palus, et pagulased lastakse laevalt lahkuda Jõulusaarel. Austraalia SAS astus pardale ja võttis kontrolli alla. Varjupaigataotlejad saadeti Naurule. Teine laevalasti varjupaigataotlejaid viidi Jõulusaarelt Paapua Uus-Guineasse. Räägitakse, et paljud täiskasvanud varjupaigataotlejad viskasid oma lapsed vette, et protesteerida, et nad tagasi lastakse. Hiljem tõestati, et see ei vasta tõele. Uus-Meremaa võttis paljud pagulased vastu.
Hiljem võttis Austraalia parlament vastu seaduse, millega keelatakse jõulusaarele saabunud inimestel automaatselt pagulasseisundit taotleda. See võimaldab Austraalia mereväelastel viia nad teistesse riikidesse (Paapua Uus-Guinea Manuse saarele ja Naurule). 2005. aastal hakkas immigratsiooniministeerium ehitama "immigrantide vastuvõtu- ja töötlemiskeskust", mis valmis 2007. aastal 210 miljoni dollari eest. Seal on 800 voodikohta. []
Valitsus
Jõulusaar on Austraalia mittesõltuv territoorium. Austraalia kuningannat esindab kindralkuberneri määratud administraator. Neil Lucas määrati halduriks 28. jaanuaril 2006.
Föderaalvalitsuse teenuseid osutavad transpordi- ja regionaalteenuste ministeerium ja Jõulusaare administratsioon.
Lääne-Austraalia valitsus ja teised töövõtjad osutavad osariigi valitsuse teenuseid, kuid kuna Jõulusaar on territoorium, maksab kulud Austraalia Liitvabariigi (föderaalne) valitsus.
Kohalik omavalitsus on Jõulusaare maakond. Selles nõukogus on 9 liiget, pooled liikmed valitakse iga kahe aasta tagant.
Jõulusaare elanikud, kes on Austraalia kodanikud, hääletavad ka Põhja-Territooriumi Lingiari valimisringkonnas toimuvatel Commonwealthi valimistel. Neid esindavad senatis Põhja-Territooriumi senaatorid.
1986. aasta alguses korraldas Jõulusaare assamblee saare lipu kujunduskonkursi; võitnud kujundus võeti üle kümne aasta vastu territooriumi mitteametlikuks lipuks ning 2002. aastal sai sellest Jõulusaare ametlikuks lipuks.
Iga-aastast punakrabide massirännet (umbes 100 miljonit looma) merre kudemiseks on nimetatud üheks looduse imeks ja see toimub igal aastal novembri paiku; pärast vihmaperioodi algust ja sünkroonis kuu tsükliga.
Turism
Jõulusaare rahvuspark hõlmab 63% saarest. See tähendab, et taimedest ja loomadest huvitatud külastajale on seal palju vaadata. Samuti on meres palju hämmastavat mereelu.
Taimed ja loomad
- Christmas Island Pipistrelle on väga väike nahkhiir, kes elab ainult Christmas Islandil. Ta on kantud kriitiliselt ohustatud liigi nimekirja. Aastal 2008 oli seal alles umbes 20 nahkhiirt ja teadlased arvasid, et nad võivad 2009. aasta jooksul välja surra. Nahkhiiri on korduvalt otsitud, kuid alates 27. augustist 2009 ei ole ühtki neist nähtud. ICUN usub, et nahkhiir on nüüdseks välja surnud.
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Jõulusaar?
V: Jõulusaar asub India ookeanis, Lääne-Austraalias Perthist 2600 km loodes ja Indoneesias Jakartast 500 km lõunas.
K: Kui palju inimesi elab Jõulusaarel?
V: Jõulusaarel elab umbes 1600 inimest.
K: Kus elab Jõulusaarel kõige rohkem inimesi?
V: Enamik inimesi elab saare põhjaosas asuvates "asulates", sealhulgas Flying Fish Cove'i (tuntud ka kui Kampong) asulas, Silver City's, Poon Saanis ja Drumsite'is.
K: Miks leidub paljusid taimi ja loomi ainult Jõulusaarel?
V: Jõulusaar on teistest saartest kaugel, mistõttu paljud taimed ja loomad leiduvad ainult sellel saarel.
K: Kas Jõulusaarel oli kunagi kaevandamine?
V: Jah, varem oli saarel kaevandamine.
K: Kui suur osa Jõulusaarest on praegu rahvuspark?
V: 65% Jõulusaarest on praegu rahvuspark.
K: Kas Jõulusaar on inimeste poolt tugevalt häiritud?
V: Suur osa Jõulusaarest on inimeste poolt häirimata.
Otsige