Jõulusaare territoorium on väike saar, mis kuulub Austraaliale. See asub India ookeanis, Lääne-Austraalias Perthist 2600 km loodes ja Indoneesias Jakartast 500 km lõunas. Saare pindala on ligikaudu 135 km² ja kõrgeim tipp ulatub umbes 360–370 meetri kõrgusele. Asustust ja infrastruktuuri on peamiselt saare põhjaosas.

Asustus ja elanikud

Jõulusaarel elab umbes 1 600 inimest. Elanikkond on mitmekesine: saarel on australiapäraseid elanikke, suur osa on hiina päritolu (eelkõige Hakka-keelne kogukond), samuti on kohal ka malai päritolu ning väike hulk eurooplasi ja teisi rühmi. Levinuimad keeled on inglise, malai keel ja hiina keel.

Peamised asustusalad asuvad saare põhjarannikul. Need on:

  • Flying Fish Cove (tuntud ka kui Kampong)
  • Arveldus
  • Silver City
  • Poon Saan
  • Drumsite

Flying Fish Cove on saare peamine sadamalinn ja halduskeskus, kus asuvad riigi- ja kommertsteenused ning väike hotellide ja kaupluste võrgustik. Arveldus (Settlement) ja Silver City on ajalooliselt seotud kaevandustööde ja tööliste elamispinnaga. Poon Saan on suure osa hiina päritolu elanikkonna keskuseks ning Drumsite on tänapäevane elamupiirkond, kus on koolid ja teenused.

Loodus ja endeemne taimestik ning loomastik

Jõulusaare taimestik on valdavalt troopiline vihmamets, osa saarest on jäänud inimtegevusest suhteliselt puutumatuks. Saarel elab palju endeemilisi liike, mida mujal maailmas ei leidu. Tuntuim on punane maisi-suur maiskrabi (red crab, Gecarcoidea natalis), kelle massiline ränne rannikule kudemiseks on üks saare kuulsamaid loodussündmusi — miljoneid krabisid liigub korraga ja see mõjutab liikuvust ja liikluskorraldust saarel.

Lisaks sellele leidub saarel haruldasi ja piirkonnale omaseid linde, nagu Abbott'i toonekurgude-sarnased liigid ja merelinnud (nt fregat- ja sule-linnud) ning mitmeid endeemilisi kahepaikseid ja selgrootuid. Mõned liigid on ohustatud või väga haruldased — näiteks on mõne väikese imetaja või nahkhiire tõus või väljasuremise oht minevikus tõsiselt mõjutanud.

Samas on saare loodusele tekitanud suurt survet maavarade kaevandamine ja sissetoodud invasiivsed liigid. Üks tuntumaid probleeme on Aasia päritolu kollane hullkanep (yellow crazy ant), mis on rünnanud nii punaseid krabisid kui teisi kohalikke liike ja muutnud ökosüsteemi tasakaalu.

Kaitse ja rahvuspark

Tööstusliku tegevuse vähendamise järel on suur osa Jõulasaarest kaitse all: ligikaudu 63–65% saarest moodustab Jõulusaare rahvuspark, kus kaitstakse nii vihmametsi kui paljusid endeemilisi liike. Rahvuspark aitab säilitada hädavajalikke elupaiku, reguleerida külastajate liikumist ja toetada teadusuuringuid.

Aj ajalugu ja majandus

Saart hakati teadlikult kasutama kaevandamiseks alates 19. sajandi lõpust, kui avastati suuremad fosfaatide varud. Kaevandamine andis saarele majandusliku aluse ja tõi kaasa asustuse laienemise. Praegu on fosfaadikaevandus oluliselt vähendatud ja majandus põhineb riigiteenustel, kalapüügile, piiratud turismile ning mõnes piirkonnas jätkuval kaevandustegevusel ja sellele järgnenud taastamistöödel.

Ligipääs ja külastamine

Jõulusaarele pääseb lendude ja aeg-ajalt ka laevaühenduse kaudu. Korrapärased lennud ühendavad saart mandri-Austraalia ja mõne muu regiooniga, kuid liinid võivad olla harvad ja sõltuda hooajast. Turistidele pakub saar huvi oma erilise looduse, punaste krabide rände ja vihmametsade poolest. Külastades on oluline järgida rahvuspargi reegleid, liikuda tähistatud radadel ja vältida eluslooduse häirimist — eriti krabide rände ajal.

Kliima ja praktilised näpunäited

Klimaat on troopiline, niiske ja soe aastaringselt, vihmahooaeg kestab enamasti suvekuudel. Külasta saart ettevalmistatult: varu sobivaid riideid, sääsetõrjevahendeid ning planeeri reis vastavalt loodushuviliste eelistustele (näiteks punaste krabide rände aeg). Samuti tasub arvestada, et teenused võivad olla piiratud ja hinnad kõrgemad kui mandril, kuna enamik kaupu tuleb kohale transportida.

Jõulusaare unikaalne loodus ja väike kogukond teevad sellest erilise sihtkoha, kus inimtegevuse ja looduskaitse vahel on pidev tasakaal, ning kus teadlik külastamine aitab säilitada saare väärtuslikku elurikkust.