Kuninganna: roll, pärimine ja monarhia ajaloost
Riigis, mille valitsemissüsteem on monarhia, otsustatakse valitseja ehk riigipea üle pärimise teel. See tähendab, et kui valitseja sureb, võtab tema laps või lähim sugulane võimu üle. Suure osa ajaloost valitseti enamikku riike, eriti Euroopas, sel viisil. Mõned riigid valivad oma monarhi, selle asemel et kasutada pärimist, näiteks Püha Rooma keisririik ja Malaisia.
Kuninga abikaasat nimetatakse ka kuningannaks. Naissoost valitseja abikaasat ei nimetata aga tingimata kuningaks. Suurbritannia viimasel kuningal (George VI) oli abikaasa (Elizabeth), keda kutsuti kuninganna Elizabethiks. Tal ei olnud poegi, seega järgnes talle tema vanem tütar. Teda kutsuti samuti Elizabethiks ja temast sai kuninganna Elizabeth II. Ta on abielus Edinburghi hertsogiga; kuid kui temast sai kuninganna, ei saanud temast kuningat.
Paljud inimesed ei pea monarhia olemasolu heaks, sest seda ei valita, kuigi mõned inimesed sellistes riikides nagu Ühendkuningriik soovivad säilitada oma kuninglikku perekonda, sest see on jäänud riigi traditsiooniliseks ikooniks ja sissetulekuallikaks. Kuid Ühendkuningriigis on nende mõju riigi valitsemisele uskumatult piiratud ja demokraatia on jäetud peamiselt rahva poolt valitud valitsevale erakonnale.
Kuninganna tähendus ja erinevad rollid
Sõna „kuninganna” võib viidata mitmele erinevale positsioonile:
- Kuninganna regnant – naissoost valitseja, kes ise omab monarhi ülesandeid ja tiitlit (näiteks kuninganna, kes on riigipea ja pärib trooni omaette õigusega).
- Kuninganna konsort – kuninga abikaasa; tal on tiitel „kuninganna”, kuid tavaliselt ei oma ta riiklikku võimu ega troonipärimisõigust.
- Kuninganna emanda või kuninganna-mutter (queen mother) – kuninganna, kes on kuningliku valitseja ema ja kellel on eriline auväärtus, aga mitte valitsemisõigus.
- Kuninganna regent – isik (tihti kuninganna või konsort), kes juhib riiki ajutiselt, kui pärija on alaealine, haige või eemal.
Pärimine ja järgluse reeglid
Monarhi järglus määratakse tavaliselt pärimisseadusega. Peamised süsteemid on:
- Saliline seadus (Salic law) – välistab naised pärimisest.
- Meespärimuse eelis (male-preference primogeniture) – eelistab meessugulasi võrreldes õdede-vendadega, kuid naine võib pärida, kui meessugulased puuduvad.
- Esikoha pärimine (primogeniture / absolute primogeniture) – troon läheb vanemale lapsest sõltumata soost; see on levinud tänapäeva monarhiates ja näiteks Ühendkuningriigis muudeti järglusseadust selle suunas.
- Valitav monarhia – monarh valitakse piiratud ringi hääletusega (nagu ajalooliselt Püha Rooma keisririigis või tänapäeval mõnes Malaisia riigis, kus üleriigiline monarh valitakse sukupõlviste valitsejate seast).
Monarhia tüübid ja tänapäevane staatus
Monarhia võib olla:
- Absoluutne monarhia – monarhil on lai seadusandlik ja täidesaatev võim (näiteks ajaloolised monarhiad või tänapäeva Saudi Araabia teatud omadused).
- Konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia – monarhi võim on peamiselt sümboolne või piiratud põhiseaduse ja valitud institutsioonide poolt; valitsust juhib tavaliselt parlamendi enamus ja peaminister (näiteks Ühendkuningriik, Rootsi, Jaapan jpt).
Abikaasa tiitlid ja erandid
On tavaline, et naise abikaasa (kuningi konsort) saab tiitli „kuninganna”. Vastupidiselt ei saada meeste abikaasad automaatselt pealkirja „kuningas”, sest „kuningas” viitab tihti liidripositsioonile. Selle asemel antakse sageli tiitel „prints konsort” või muud aupealkirjad (näiteks prints Philip oli Edinburghi hertsogi ametlik tiitel ja teda ei nimetatud kuningaks). On ka erandeid, kus abikaasale antakse kuninga tiitel vastastikku kokkuleppel ja seaduspäraselt.
Debatt monarhia üle ja avalik arvamus
Monarhia pooldajad rõhutavad traditsiooni, riikliku sidususe rolli, turismi- ja kultuurilist väärtust ning heategevuse nähtavust. Kritiseerijad toovad välja demokraatliku legitiimsuse puudumise, kulukuse ja ebavõrdsuse motiivid. Paljud konstitutsioonilised monarhiad püüavad tasakaalustada ajaloolist tõmmet kaasaegse demokraatia nõuetega, hoides monarhi rolli pigem sümboolse ja ühiskondlikuna kui poliitiliselt mõjutavana.
Kokkuvõte
Kuninganna kui mõiste hõlmab nii valitsevat naismonarhiat kui ka kuninga abikaasat, kelle roll ja pealkiri sõltuvad riigi traditsioonist ja seadustest. Pärimine võib toimuda erinevate reeglite alusel (õiguslikud muutused on toimunud ajalooliselt ja ka 20.–21. sajandil) ning monarhia vormid ulatuvad absoluutsetest riigijuhtidest pigem sümboolseteni parlamentaarsetes riikides. Debatt monarhia kasulikkuse üle jätkub ja iga riigi olukord on mõjutatud ajaloost, kultuurist ja põhiseaduslikust raamistikust.
Kuninganna regent
Kuninganna on riigipea ja tal on kõik suverääni volitused.
Kuninganna ei säilita kuninganna tiitlit, kui ta loobub (astub tagasi). Ühendkuningriigi ajaloos ei ole ükski kuninganna kunagi troonist loobunud, kuid Madalmaade Kuningriigis on toimunud kolm troonist loobumist:
- Kuninganna Wilhelmina loobus 1948. aastal troonist ja sai printsess Wilhelminaks. Tema tütrest sai kuninganna Juliana.
- Kuninganna Juliana loobus troonist ja temast sai printsess Juliana.
- Kuninganna Beatrix loobus 2013. aastal troonist ja temast sai printsess Beatrix.
Kuninganna regent
Kuninganna on riigipea ja tal on kõik suverääni volitused.
Kuninganna ei säilita kuninganna tiitlit, kui ta loobub (astub tagasi). Ühendkuningriigi ajaloos ei ole ükski kuninganna kunagi troonist loobunud, kuid Madalmaade Kuningriigis on toimunud kolm troonist loobumist:
- Kuninganna Wilhelmina loobus 1948. aastal troonist ja sai printsess Wilhelminaks. Tema tütrest sai kuninganna Juliana.
- Kuninganna Juliana loobus troonist ja temast sai printsess Juliana.
- Kuninganna Beatrix loobus 2013. aastal troonist ja temast sai printsess Beatrix.
Kuninganna Consort
Kuninganna on kuninga abikaasa. Ta ei ole riigipea ja tal ei ole mingeid volitusi, kui neid ei ole antud kuninga või mõne muu seadusega.
Suurbritannia viimasel kuningal (George VI) oli abikaasa (Elizabeth), keda kutsuti kuninganna Elizabethiks. Tal ei olnud poegi, seega järgnes talle tema vanem tütar. Teda kutsuti samuti Elizabethiks ja temast sai kuninganna Elizabeth II. Ta on abielus Edinburghi hertsogiga; kuid kui temast sai kuninganna, ei saanud temast kuningat.
Kuninganna Consort
Kuninganna on kuninga abikaasa. Ta ei ole riigipea ja tal ei ole mingeid volitusi, kui neid ei ole antud kuninga või mõne muu seadusega.
Suurbritannia viimasel kuningal (George VI) oli abikaasa (Elizabeth), keda kutsuti kuninganna Elizabethiks. Tal ei olnud poegi, seega järgnes talle tema vanem tütar. Teda kutsuti samuti Elizabethiks ja temast sai kuninganna Elizabeth II. Ta on abielus Edinburghi hertsogiga; kuid kui temast sai kuninganna, ei saanud temast kuningat.
Kuninganna lesknaine
Leskkuninganna on kuninga lesk.
Kuninganna-konsortsessor säilitab tavaliselt kuninganna tiitli pärast oma abikaasa surma, näiteks
- Kuninganna Mary, Ühendkuningriigi kuninga George V lesk ja
- Kuninganna Elizabeth, Ühendkuningriigi kuningas George VI lesk, sai tiitli kuninganna Elizabeth kuninganna ema, sest ka tema tütre nimi on Elizabeth.
Kuninganna lesknaine
Leskkuninganna on kuninga lesk.
Kuninganna-konsortsessor säilitab tavaliselt kuninganna tiitli pärast oma abikaasa surma, näiteks
- Kuninganna Mary, Ühendkuningriigi kuninga George V lesk ja
- Kuninganna Elizabeth, Ühendkuningriigi kuningas George VI lesk, sai tiitli kuninganna Elizabeth kuninganna ema, sest ka tema tütre nimi on Elizabeth.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kuninganna?
V: Kuninganna on naine, kes valitseb riiki, tavaliselt pärimise tõttu.
K: Kuidas saab kuninganna võimule?
V: Kuninganna saab tavaliselt võimule pärast eelmise kuninga või kuninganna surma, kes on tema vanem.
K: Kuidas nimetatakse riiki, mida valitseb kuninganna?
V: Riiki, mida valitseb kuninganna, nimetatakse kuningriigiks - samamoodi, kui seda valitseks kuningas.
K: Kas kuninganna abikaasat nimetatakse alati kuningaks?
V: Ei, kuninganna abikaasat ei kutsuta alati kuningaks. Näiteks kui kuninganna Elizabeth II-st sai monarh, ei saanud tema abikaasast Edinburghi hertsogist kuningat.
K: Mida arvas Aristoteles monarhia kohta?
V: Aristotelese "Poliitikas" võrdleb erinevaid valitsemisvorme ja ta väidab, et monarhia on üks halvimaid režiime, sest üks juht võib olla kergesti korrumpeerunud, isegi kui ta on valitud kogu rühma kõige targemaks ja väärilisemaks valitsejaks.
K: Miks tahavad mõned inimesed säilitada oma kuninglikku perekonda sellistes riikides nagu Ühendkuningriik?
V: Paljud inimesed sellistes riikides nagu Ühendkuningriik tahavad säilitada oma kuninglikku perekonda, sest nad on jäänud oma riigi traditsioonilisteks ikoonideks ja sissetulekuallikateks.
K: Kas konstitutsioonilise monarhia puhul on monarhil tegelik võim valitsemisotsuste üle?
V: Ei, konstitutsioonilises monarhias on monarhidel ainult riigipea volitused, nii et nad ei tee mingeid valitsemisotsuseid ega valitse kodanike poolt valitud erakondade üle.
