AlegsaOnline.com

Ühendkuningriigi (Suurbritannia) ajalugu ja ühinemisaktid 1707–1927

Ühendkuningriigi ajalugu 1707–1927: ülevaade ühinemisaktidest, Suurbritannia moodustumisest, Iirimaa lahknemisest ja nime muutusest – põhjalik ajalooline kokkuvõte.

Autor: Leandro Alegsa

13-11-2025

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on suveräänne riik, mille moodustavad peamiselt Inglismaa, Šotimaa, Wales (koos) Suurbritanniaga ning Põhja-Iirimaa. Riik on konstitutsiooniline monarhia ja omab pikaajalist ajaloolist arengut, mis viis tänapäevase Ühendkuningriigi kujunemiseni.

Varasem taust kuni 1707. aastani

Enne 1707. aastat olid Inglismaa ja Šotimaa iseseisvad kuningriigid. 1603. aastal toimus niinimetatud krooni ühinemine (Union of the Crowns), kui Šotimaa kuningas Jakob VI päris Inglismaa trooni ja sai Jakob I-ks, kuid parlamendid jäid eraldi. Wales oli omakorda 16. sajandil suures osas integreeritud Inglismaaga (seadused 1535–1542), mistõttu poliitiliselt liigendus Wales sageli Inglismaaga ühtselt.

Ühinemisaktid 1707 ja 1800

Riigi praeguse kuju hakati saavad piiritlema 1707. aastal vastu võetud ühinemisaktidega, millega ühendati Inglismaa ja Šotimaa kroonid ja parlamendid, et luua ühe valitsuse ja ühe parlamendiga Suurbritannia Kuningriik. See tähendas, et läänepoolne seadusandlus ja rahvusvaheline esindus koondusid Westminsterisse.

Järgnev suurem muudatus toimus 1800. aasta ühinemisaktiga, mis ühendas Suurbritannia Kuningriigi ja Iirimaa Kuningriigi ning jõustus 1. jaanuaril 1801, luues Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriigi. Selle aktiga liideti ka Iirimaa esindus Ühendkuningriigi parlamendis.

Iirimaa eraldumine ja nime ametlik muutmine 1927

20. sajandi alguses kasvasid Iirimaal iseseisvusliikumised ja pärast Vabadussõda sõlmiti 1921. aastal Anglo-Iiri leping, mille alusel loodi 1922. aastal Iiri Vabariigile eelnev autonoomne riik (Iiri Vabadusriik). 1922. aastal sai praeguse Iiri Vabariigi territoorium iseseisvaks (suurem osa Iirimaast) ning ainult Põhja-Iirimaa jäi Ühendkuningriigi osaks.

Seetõttu muudeti riigi ametlik nimetus 1927. aastal vastavalt parlamendiseadusele ning alates sellest ajast on riigi täisnimetus eesti keeles tavaliselt tõlgitult „Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik”. Seda nimetust lühendatakse tavaliselt „Ühendkuningriik” või rahvakeeli lihtsalt „Suurbritannia”, kuigi rangelt võttes tähistab „Suurbritannia” vaid mandrit Great Britain (Inglismaa, Šotimaa ja Wales) ilma Põhja-Iirimaata.

Mõningad järgnevad tagajärjed

1707. ja 1801. aasta ühinemisaktid ning 1922/1927 muudatused määrasid ära Ühendkuningriigi piiri- ja valitsemisstruktuuri alused. Need sündmused tundsid ära ka erinevate rahvuste ja piirkondade poliitilised erinevused ning hilisematel aastakümnetel on toimunud edasised muudatused, näiteks piirkondlik devolution (Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa seadusandlikud organid). Ajalooliselt on need ühinemised ja lahknemised kujundanud Suurbritannia ja selle osade tänapäevast poliitilist ning õiguslikku korda.

Ühendkuningriigi sündi

Liidu aktid 1707

Esimene samm poliitilise ühinemise suunas tehti 1. mail 1707, kui Šotimaa ja Inglismaa parlamendid kiitsid heaks ühinemisaktid, mis ühendasid kaks parlamenti ja kaks kuninglikku tiitlit.

Võib-olla oli liidu kõige suurem kasu Šotimaale see, et Šotimaa sai vabakaubandust Inglismaa ja tema kolooniaga ülemeremaades. Inglismaa poolt oli neutraliseeritud Inglismaa suhtes vaenulikud Euroopa riikide võimalik liitlane.

Endiste iseseisvate kuningriikide teatud aspektid jäid eraldi. Šoti ja Inglise institutsioonide näited, mida ei liidetud Briti süsteemi, on järgmised: Šoti ja Inglise õigus, mis jäid eraldi, nagu ka Šoti ja Inglise pangandussüsteemid, Šotimaa presbüteri kirik ja Inglismaa anglikaani kirik jäid samuti eraldi, nagu ka haridus- ja kõrgharidussüsteemid.

Kuna šotlased olid üldiselt hästi haritud, andsid nad ebaproportsionaalselt suure panuse nii Ühendkuningriigi valitsemisse kui ka Briti impeeriumi juhtimisse.

19. sajand

Iirimaa ühineb liidu aktiga (1800)

Teine etapp Ühendkuningriigi arengus toimus 1. jaanuaril 1801, kui Suurbritannia Kuningriik ühines Suurbritannia ja Iirimaa Kuningriigiga, moodustades Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriigi.

Suurbritannia ja Iirimaa seadusandlik liit viidi lõpule 1800. aasta ühinemisaktiga. Riigi nimi muudeti "Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks". Seadus võeti vastu Briti ja seetõttu ebarepresentatiivses Iiri parlamendis märkimisväärse häälteenamusega, mis saavutati osaliselt (kaasaegsete dokumentide kohaselt) altkäemaksu abil, nimelt kriitikutele nende häälte saamiseks aadli- ja auastmete andmisega. Suurbritannia ja Iirimaa eraldi parlamendid kaotati ja asendati Ühendkuningriigi ühtse parlamendiga. Iirimaa sai seega osa laiendatud Ühendkuningriigist. Iirimaa saatis umbes 100 parlamendiliiget Westminsteri alamkojale ja 28 epeeri Lordide kojale.

Napoleoni sõjad

Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelised sõjategevused algasid uuesti 18. mail 1803. Koalitsiooni sõjaeesmärgid muutusid konflikti käigus: üldine soov taastada Prantsuse monarhia muutus tihedalt seotuks võitlusega Napoleoni peatamiseks. Napoleoni konflikt oli jõudnud punkti, kus hilisemad ajaloolased võisid rääkida "maailmasõjast". Ainult Seitsmeaastane sõda pakkus pretsedenti sellise ulatusega laiaulatuslikuks konfliktiks.

Viktoriaanlik ajastu

Viktoriaanlik ajastu tähistas Briti tööstusrevolutsiooni kõrghetke ja Briti impeeriumi tippu. Kuigi tavaliselt viidatakse kuninganna Victoria valitsemisperioodile aastatel 1837-1901, arutlevad teadlased selle üle, kas viktoriaanlik ajastu - nagu seda on defineeritud mitmesuguste tunnete ja poliitiliste murede alusel, mida on hakatud seostama viktoriaanidega - algab tegelikult 1832. aasta reformiseaduse vastuvõtmisega. Sellele ajastule eelnes regendi ajastu ja sellele järgnes edvardia aeg. Viktoriaani ajastu teine pool langes ligikaudu kokku Mandri-Euroopa ja teiste mitte-ingliskeelsete riikide Belle Époque'i ajastu esimese osaga.

Iirimaa ja liikumine koduriigi suunas

Ühendkuningriigi lipu aluseks on Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa lipud.

20. sajand

See osa vajab usaldusväärsuse tagamiseks rohkem allikaid.
Palun aidake seda artiklit parandada, lisades usaldusväärseid allikaid. Allikata materjal võidakse vaidlustada või eemaldada.
Allikate leidmine: "History of the United Kingdom" - uudised - ajalehed - raamatud - teadlane - JSTOR (jaanuar 2012) (Learn how and when to remove this template message)

Ühendkuningriigi peaministrid 1900-1945

Esimene maailmasõda

Iirimaa jagamine

See osa on tühi. Saate aidata seda täiendada.

Teine maailmasõda

Impeeriumist Commonwealth'ile

Suurbritannia kontroll oma impeeriumi üle lõdvenes sõdadevahelisel perioodil. Natsionalism tugevnes teistes impeeriumi osades, eriti Indias ja Egiptuses.

Aastatel 1867-1910 andis Ühendkuningriik Austraaliale, Kanadale ja Uus-Meremaale "dominiikumi" staatuse (peaaegu täielik autonoomia impeeriumi piires).

1945-1997

Teise maailmasõja lõpus saavutas Clement Attlee ja Tööpartei ülekaaluka üldvalimiste võidu.

Kui riik suundus 1950. aastatesse, jätkus ülesehitus ja mitmed ülejäänud Briti impeeriumi sisserändajad kutsuti üles ehitustöödel aitama. 1950. aastatel kaotas Ühendkuningriik oma koha suurriigina ja ei suutnud enam oma suurt impeeriumi säilitada. See tõi kaasa dekoloniseerimise ja 1970. aastaks peaaegu kõigist oma kolooniatest lahkumise.

Kuigi 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel toimus Ühendkuningriigi integreerumine Euroopa Majandusühendusega, millest 1992. aastal sai Euroopa Liit, ning Ühendkuningriigi majanduse range moderniseerimine.

Pärast keerulisi 70-ndatel ja 80-ndatel aastatel algas 1990ndatel pidev majanduskasv, mis on tänaseks kestnud üle 15 aasta. Suure Reede lepinguga algas paljude arvates Põhja-Iirimaa konflikti lõpp; pärast seda sündmust on relvastatud vägivalda selles küsimuses väga vähe esinenud.

21. sajand

2001. aasta üldvalimistel saavutas Tööpartei teise järjestikuse võidu.

Hoolimata Londonis ja Glasgow's toimunud suurtest sõjavastastest meeleavaldustest toetas Tony Blair tugevalt Ameerika Ühendriikide sissetungiIraaki 2003. aastal. Nelikümmend kuus tuhat Briti sõjaväelast, mis moodustab ühe kolmandiku Briti armee (maaväe) kogutugevusest, osales Iraagi sissetungi abistamisel ning pärast seda vastutasid Briti relvajõud julgeoleku eest Lõuna-Iraagis enne 2005. aasta jaanuaris toimunud Iraagi valimisi.

2007. aastal lõppes Tony Blairi ametiaeg, millele järgnes Gordon Browni ametiaeg. Järgmine peaminister David Cameron valiti 2010. aastal. Tema esimesel ametiajal võitis Šoti Rahvuspartei (SNP) 2011. aasta Šoti parlamendi valimised. 18. septembril 2014 korraldas SNP rahvahääletuse, kus küsiti Šotimaa rahvalt, kas ta soovib Ühendkuningriigist iseseisvuda. 55% valijatest soovis jääda Ühendkuningriiki.

David Cameron valiti 2015. aastal tagasi, kuna ta lubas korraldada referendumi selle kohta, kas Ühendkuningriik peaks Euroopa Liidust lahkuma. See toimus 23. juunil 2016 ja selle võitis kampaania "Jäta" 52% häältest. Seejärel astus Cameron tagasi ja tema asemele tuli peaministriks Theresa May, kes juhib riiki "Brexiti" protsessi.

2020. aasta jaanuaris toimus Brexit.

Terrorirünnakud

Ühendkuningriigis leidis 21. sajandil Londonis aset ka kaks terroriakti.

7. juulil 2005 plahvatas Londoni metroos hommikuse tipptunni ajal kell 8.50 kolm pommi ja neljas plahvatas tund aega hiljem Tavistocki väljakul asuvas bussis. Moslemiäärmuslaste korraldatud rünnakus hukkus 52 inimest ja üle 700 sai vigastada.

22. märtsil 2017, täpselt aasta pärast Brüsseli pommiplahvatusi, hukkus viis inimest 2017. aasta Westminsteri rünnakus parlamendihoone lähedal. Üks neist oli ründaja Khalid Masood, kes noomis ka Metropolitan Police'i ametnikku, kes hiljem suri oma vigastustesse.

22. mail 2017 toimus Manchester Arenal "kaks pommiplahvatust", mille käigus hukkus 19 inimest ja 50 sai vigastada. Tegemist on arvatavasti enesetaputerroristide pommirünnakuga.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ühendkuningriigi ametlik nimi?

V: Ühendkuningriigi ametlik nimi on "Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik". Tavaliselt lühendatakse seda kui "Ühendkuningriik", "Ühendkuningriik", "Suurbritannia" või lihtsalt "Suurbritannia".

K: Kuidas Inglismaa, Šotimaa ja Wales ühinesid?

V: 1707. aasta ühinemisaktid ühendasid Inglismaa ja Šotimaa kroonid ja parlamendid, et luua (Suurbritannia) Ühendkuningriik. Sel ajal oli Wales juriidiliselt Inglismaa Kuningriigi osa, millel oli esindatus (alates 1536. aastast) Inglismaa parlamendis, seega kaasati ta liiduga.

K: Millal liitus Iirimaa Suurbritanniaga?

V: 1800. aastal liitusid Suurbritannia ja Iirimaa edasiste ühinemisaktidega, et luua Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik.

K: Mis juhtus, kui Iirimaa sai iseseisvaks?

V: 1922. aastal, kui Iirimaa sai iseseisvaks, jäi ainult Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osaks. Selle tulemusena muutis Suurbritannia 1927. aastal oma ametliku pealkirja "Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik".

K: Kas Põhja-Iirimaa on ikka veel Ühendkuningriigi osa?

V: Jah, Põhja-Iirimaa on endiselt Ühendkuningriigi osa.