2017. aasta Westminsteri rünnak (London) – terrorirünnak ja ohvrid
2017. aasta Westminsteri rünnak: 22. märtsil Londonis toimunud terrorirünnak Westminsteri sillal ja parlamendi juures — sündmused, ohvrid, uurimine ja mõju Briti julgeolekule.
2017. aasta Westminsteri rünnak oli terrorirünnak, mis toimus 22. märtsil Londonis, Inglismaal. Rünnak toimus Westminsteri sillal, parlamendi väljakul ja Westminsteri palee territooriumil.
Rünnaku kulg
Kell pärastlõunal sõitis Hyundai sõiduk järsult Westminsteri silla äärest mööduvate jalakäijate hulka, rammides inimesi ja tekitades segadust. Auto sõitis seejärel üle rattatee ja sõitis parlamendi väravate lähedale, kus ründaja jätkas tegevust terariistaga. Politseinik, keda ründaja noaga ründas, sai eluohtlikult vigastada ja hukkus hiljem. Ründaja laskis end kohapeal politsei poolt maha.
Ohvrid ja vigastatute arv
Rünnakus hukkus viis inimest — sealhulgas sillal viibinud jalakäijad, parlamenditerritooriumil rünnaku ohvriks langenud politseinik ning ründaja ise. Lisaks sai rünnakus vigastada mitu tosinat inimest; vigastatute arv oli suur ning paljud vajasid arstiabi ja haiglaravi.
Motive ja uurimine
Põhivastutuse võtsid politsei ja julgeolekuasutused kiiresti terrorismi kirjeldamise alla ning uurimine suunati võimaliku äärmusliku islamistliku motiivi suunas. Arvatakse, et rünnaku motiiv võis olla seotud islamiterrorismiga, kuid uurimine keskendus nii ründaja taustale kui ka võimalikule radikaliseerumisele ning sidemetele teiste isikutega või organisatsioonidega. Uurimise käigus tegid tööd nii Metropolitan Police kui ka riiklikud julgeolekuagentuurid.
Ründaja
Ründaja hukkus sündmuskohal. Tema identiteet ja varasemad kriminaaltoimingud said uurijate huvi alla ning avalikkusele anti ülevaade tema minevikust ja võimalikust radikaliseerumisest. Politsei kinnitas, et ründaja tegutses iseseisvalt, kuid uurimine püüdis selgitada kõiki võimalikke kontakte ja motiive.
Reaktsioon ja tagajärjed
Rünnak tekitas suurt šokki nii Ühendkuningriigis kui ka rahvusvaheliselt. Parlamendihoone ja ümbrus pandi kiirelt lukku ning liiklus- ja transpordipiirangud jäid kehtima. Juhtum tõstatas arutelusid linna turvalisuse, avaliku ruumi kaitse ja julgeoleku olukorra üle. Samuti korraldati mälestushetki ning lillede ja küünaldega tribute Pariament Square’i juures ja mujal Londonis.
Järeldused ja mälestus
Rünnak on jäänud 21. sajandi alguse Londonile üheks traagiliseks terroristlikuks rünnakuks, võrreldav viimaste suuremate sündmustega, nagu 7. juuli 2005. aasta Londoni pommiplahvatused. Järgnevatel aastatel viisid ametiasutused läbi ülevaateid ja uuringuid, et parandada ennetust ning reageerimise valmisolekut sarnaste ohtude korral. Avalikkuses jääb mälestus hukkunutest ning arutelu, kuidas ühiskond ja ametkonnad saavad vähendada selliste rünnakute riski tulevikus.
Ründaja
Metropolitani politsei tuvastas ründaja 52-aastase briti Khalid Masoodina. Sündinud Adrian Russell Elmsina, hiljem võib-olla muudetud Adrian Russell Ajaoks.
Kohaliku meedia andmetel pöördus ta 2009. aastal vanglas olles islamisse, mille järel muutis ta oma nime Khalid Masoodiks. Politsei sõnul kasutas ta ka mitmeid teisi varjunimesid, sealhulgas Khalid Choudry. Masood on sündinud Kentis ja detektiivid usuvad, et ta elas viimati West Midlandsis. Teadaolevalt oli Masood Saudi Araabias inglise keele õpetaja või juhendaja ajavahemikul 2005-2009. Seejärel naasis ta Ühendkuningriiki ja töötas Lutonis inglise keele kui teise keele õpetajana.
Masoodi oli varem uurinud MI5, kuid Scotland Yard ütles, et tema suhtes ei ole ühtegi praegust uurimistoimingut algatatud. Tema terrorirünnaku kavatsuse kohta ei olnud varasemat luureinfot. Ta oli varem süüdi mõistetud mitmete rünnakute eest, sealhulgas raskete kehavigastuste, ründerelvade omamise ja avaliku korra rikkumiste eest, mis ulatuvad tagasi 1983. aastasse. Ta ei olnud süüdi mõistetud terrorikuritegude eest. Mõned uudisteagentuurid näitasid pilte Masoodist, keda meedikud ravivad.
Küsimused ja vastused
K: Millal toimus Westminsteri rünnak?
V: Westminsteri rünnak toimus 22. märtsil 2017.
K: Kus toimus rünnak?
V: Rünnak toimus Westminsteri sillal, parlamendi väljakul ja Westminsteri palee territooriumil.
K: Mis juhtus rünnaku ajal?
V: Palee väravate lähedal sõitis Hyundai sõiduk inimtühjusse ning ründaja pistis noaga politseinikku, kes hiljem suri oma vigastuste tagajärjel.
K: Mitu inimest sai rünnaku tagajärjel teadaolevalt surma?
V: Rünnaku tagajärjel sai kinnitust viis inimest.
K: Kas see oli esimene suurem rünnak Londonis?
V: Ei, see ei olnud esimene suurrünnak Londonis, kuid see oli suurim alates 7. juuli 2005. aasta pommiplahvatustest.
K: Millega kahtlustatakse rünnaku motiivi olevat seotud?
V: Arvati, et rünnaku motiiv oli seotud islamiterrorismiga.
K: Kas ründaja jäi ellu?
V: Tekstist ei selgu, kas ründaja jäi ellu või mitte.
Otsige