Inglise keel kui teine keel on levinud väljend, millega on seotud akronüümid, sealhulgas

  • ESL, mis tähendab "inglise keel kui teine keel". Seda kasutatakse kõige sagedamini riigis, kus inglise keel on peamine keel.

    Lisaks: terminit kasutatakse sageli olukordades, kus õppija elab ja õpib ühiskonnas, kus inglise keel domineerib (näiteks Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Austraalia). Õpetus keskendub nii keelele igapäevase osalemise kui ka akadeemilise õnnestumise toetamisele (nt koolis või töökohal).

  • EFL, mis tähendab "inglise keel kui võõrkeel". Seda kasutatakse kõige sagedamini riigis, kus inglise keel ei ole põhikeel.

    Lisaks: EFL-i õpetus toimub tavaliselt riikides, kus inglise keel on õpitav oskus (näiteks koolis või keelekursustel) ja kokkupuude emakeelsete kõnelejatega võib olla piiratud. Fookus on sageli grammatika, sõnavara ja eksamiteks ettevalmistuse peale (nt TOEFL, IELTS, kohalikud õppekavad).

  • EAL, mis tähendab "inglise keel kui lisakeel". Seda kasutatakse harva.

    Lisaks: EAL on levinud term koolikasutuses, eriti Suurbritannias, kus seda kasutatakse õpilaste kohta, kelle kodune keel on midagi muud kui inglise keel. Rõhk on toetusel, mis aitab lapsel klassis kaasa lüüa (nt eritoe programmid, keeletoetuse strateegiad).

  • ESOL, mis tähendab "inglise keel teiste keelte kõnelejatele". See on haruldane.

    Lisaks: ESOL-väljend on sageli kasutusel täiskasvanute keeleõppes (nt täienduskoolitused, integratsioonikursused immigrantidele). See rõhutab praktilist keeleoskust igapäevaeluks, tööks ja sotsiaalseks osalemiseks.

  • ELF, mis tähendab "English as a Lingua Franca", termin, mis on seotud globaliseerumisega.

    Lisaks: ELF keskendub inglise keelele kui vahendile suhtlemiseks inimeste vahel, kelle emakeeled on erinevad. Siin ei ole eesmärgiks järgida ainult emakeelsete normide (native-speaker) eeskuju, vaid keskendutakse arusaadavusele, tõhusale suhtlusele ja kultuuridevahelisele kommunikatsioonile.

Kõik need akronüümid tähendavad sarnast ideed: õppijatel on juba mõni muu emakeel või "emakeel" ja nad õpivad lisaks inglise keelt. Tegelikkuses ei ole need tähised alati jäigalt eristatavad — terminite kasutus võib sõltuda olukorrast, riigist, õpilaste vanusest ja eesmärgist.

Praktilised erinevused ja õpetamise tagajärjed:

  • Kontekst on määrav: kui inimene elab inglise keelt kõnelevas riigis ja vajab keelt igapäevaseks osalemiseks, räägime tavaliselt ESL-ist; kui inglise keel õpitakse peamiselt koolis riigis, kus inglise ei ole esmaseks igapäevakeeleks, kasutatakse EFL-i.
  • Õpetamise fookus: ESL- ja EAL-kontekstides on sageli rohkem rõhku akadeemilisel keelel ja kultuurilisel kohanemisel; EFL-õppes võib suurem osa tundidest keskenduda grammatikale ja eksamistrateegiatele.
  • ESOL ja täiskasvanud õppijad: ESOL-kursused on praktilised ja elulised, sageli seotud integratsiooni, tööoskuste ja elukvaliteedi parandamisega.
  • ELF ja suhtluse prioriteedid: ELF lähenemine toetab vajaduspõhist, sõbralikku ja toimivat suhtlust mitmekeelses keskkonnas ning seab eesmärgiks arusaadavuse rohkem kui standardsete normide järgimise.

Õpetajatele ja õpilastele on kasulik mõista, milline termin sobib konkreetse õpikeskkonna ja eesmärgiga. Hea praktika hõlmab õppijakeskset lähenemist, tunnustamist iga õppija emakeelt (L1) kui ressursi ning õpetusmeetodite kombineerimist—näiteks keele integreerimine aineõppesse, suhtluslikud harjutused ja sihipärane sõnavara- ning grammatikakordamine. Hinnangusüsteemid (nt CEFR, rahvusvahelised testid) ning kohalikud hariduspoliitikad võivad samuti mõjutada, millist terminit kasutatakse ja millist tuge pakutakse.

Lõppsõna: vali termin lähtudes kontekstist — riik, õpilaste vanus ja eesmärk määravad sageli, kas räägitakse ESL-ist, EFL-ist, EAL-ist, ESOL-ist või arutatakse inglise keelt kui lingua francat (ELF). Kõik rõhutavad sama põhiasja: inglise keel on lisavahend, mida inimesed kasutavad erinevatel eesmärkidel ja erinevates olukordades.