Robert Gascoyne-Cecil, 3. Salisbury markiis — Suurbritannia peaminister (kolm korda, 1885–1902)

Robert Gascoyne‑Cecil, 3. Salisbury markiis — kolmekordne Suurbritannia peaminister (1885–1902). Mõjukas välispoliitik, kolonialismi, Iirimaa ja mereväe arhitekt.

Robert Arthur Talbot Gascoyne-Cecil, 3rd Marquess of Salisbury KG GCVO PC FRS (3. veebruar 1830 – 22. august 1903) oli mõjuvõimas briti riigimees ja Konservatiivse Partei juht, kes teenis Ühendkuningriigi peaministrina kolmel korral. Enne päranditiitli omandamist 1868. aastal oli ta tuntud kui lord Robert Cecil (kuni 1865) ja siis kui vikont Cranborne (1865–1868).

Taust ja varajane karjäär

Salisbury kuulus tuntud Cecilite poliitilisse suguvõssa. Ta sai hariduse eliitkoolides (sh Eton) ja ülikoolis ning astus 1853. aastal parlamendisse kui konservatiivse partei saadik. 1866. aastal, kui ta kandis juba tiitlit vikont Cranborne, sai temast lord Derby valitsuses India riigisekretär (Secretary of State for India). Pärast 1868. aasta pärandit ja üleminekut Lords’i (suurkoda) jätkus ta riiklikus teenistuses.

Valitsuskogemused enne peaministriks saamist

1874. aastal naasis Salisbury valitsusse Disraeli aja Konservatiivse Partei juhtimise all ning teenis uuesti India riigisekretärina. 1878. aastal nimetati ta Benjamin Disraeli valitsuses välisministriks (Foreign Secretary), mis andis talle olulise kogemuse rahvusvahelises diplomaatias ja imperialistlikus poliitikas.

Peaministriks kolm korda

• Esimene ametiaeg: 23. juuni 1885 – 28. jaanuar 1886. (Lühike, vähemlahendatud valitsusperiood.)
• Teine ametiaeg: 25. juuli 1886 – 11. august 1892. (Konservatiivide juhtimine suuremahulise parlamendipoliitikaga.)
• Kolmas ametiaeg: 25. juuni 1895 – 11. juuli 1902. (Pikem ja mõjukam periood, mil ta juhtis nii sise- kui ka välispoliitikat.)

Salisbury oli erakordne selle poolest, et sageli kandis peaministrina ka välisministri portfelli – ta oli ise jämedalt seotud Suurbritannia välispoliitika kujundamisega oma valitsusajal.

Peamised poliitilised teemad ja saavutused

Salisbury valitsuste ajajärgul domineerisid mitmed suured teemad:

• Välispoliitika ja koloniaalne laienemine: Euroopa suurvõimude konkurents ja nn „võitlus Aafrika pärast” (Scramble for Africa) kujundasid tema välispoliitikat. Tema valitsusajal laiendati ja organiseeriti koloniaalvalitsemist ning Aafrika jagamine kolooniateks oli oluline osa Brittide imperialistlikust poliitikast.
• Sõjalised konfliktid: Tema valitsuse ajal puhkes teine buurisõda (Second Boer War, 1899–1902), mis mõjutas tugevalt Briti sise- ja välispoliitikat ning tegi lõpu tema kolmandale ametiajale.
• Iiri küsimus: Iiri rahvusluse ja koduvalitsuse (Home Rule) teema oli 19. sajandi poliitika läbiv mure. Salisbury kui konservatiiv vastustas suurel määral Iirimaa autonoomia nõudmisi – vastaseks oli tihti Liberaalse Partei juht ja endine peaminister Gladstone.
• Siseasjad ja haldusreformid: Salisbury toetas ka kohaliku halduse tugevdamist – tema valitsus aitas asutada Londoni maakonna nõukogu, mille abil reorganiseeriti Londoni linna juhtimist.
• Merenduspoliitika: Ta rõhutas kuningliku mereväe tähtsust ja panustas selle tugevdamisse, kuna merevägi oli tollal Suurbritannia julgeoleku põhialus.

Poliitiline stiil ja põhimõtted

Salisbury oli tuntud kui pragmaatiline, konservatiivne riigimees, kes eelistas ettevaatlikku ja tasakaalustatud välispoliitikat – ta ei otsinud kergekäelisi sõjalisi sekkumisi, kuid kaitses kindlalt impeeriumi huve. Tema lähenemine on tihti iseloomustatud kui realpolitik: rõhk rahvuslikel huvidel, diplomaatial ja tugeval mereressursil. Samas oli tema ajastu poliitika tugevalt imperialistlik ning kolonialismi küsimused tekitasid palju debate ja püsivaid vastuolusid.

Pärand ja mõju

Salisbury ametist lahkumisel 11. juulil 1902 ja surres 22. augustil 1903 jäi Briti poliitikasse mitu lahendamata suurt probleemi: kolonialism, Iirimaa küsimus ja Aafrika jagunemine püsisid lahendamist vajavatena kauaks. Lisäksi tol ajal oli juba tajutav saksa natsionalismi ja tugevnemine, mis järgmistes kümnendites muutus rahvusvaheliseks ohuks ja viis lõpuks maailmasõdadega seotud konfliktideni – seda ohtu ei osatud tollal täiel määral ette näha.

Kirjutised ja isiklik tegevus

Kogu oma karjääri jooksul oli Salisbury aktiivne avaliku arvamuse mõjutaja ka kirjanduse kaudu: ta kirjutas regulaarselt artikleid ajakirjale Quarterly Review, mille tekstid on hiljem kogutud ja avaldatud. Tema kirjutused kajastasid konservatiivset maailmavaadet, välispoliitilisi hinnanguid ja arutlusi Briti rollist maailmas.

Kokkuvõte

Robert Gascoyne-Cecil, 3. Salisbury markiis, oli 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse üks mõjukamaid Briti valitsejaid. Tema kolm peaministriaega ja sageli samaaegne välisministri roll tähendasid, et ta jäi oluliselt kujundama Suurbritannia välispoliitikat, impeeriumi haldust ning sise- ja välispoliitiliste konfliktide lahendamist. Kuigi tema ajastu tõi edusamme mereväe ja haldussüsteemide tugevdamisel, jäid mitmed suurküsimused lahendamata ning nende tagajärjed mõjutasid Euroopa ja maailma poliitikat kaugele 20. sajandisse.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes oli Robert Arthur Talbot Gascoyne-Cecil?

K: Mitu korda oli ta peaminister?

Küsimus: Millisesse poliitilisse parteisse ta kuulus?

K: Milliseid ametikohti ta enne peaministriks saamist valitsuses täitis?

K: Millised olid kaks peamist teemat tema peaministriks oleku ajal?

K: Mida tegi Salisbury tema ametisoleku ajal?

K: Milline suur probleem, mida tollal ei hinnatud, tekkis tema ametiajal?

Otsing