2016 Brüsseli pommiplahvatused
22. märtsil 2016 toimus Belgia pealinnas Brüsselis kolm suurt plahvatust. Kaks pommi plahvatas Brüsseli Zaventemi lennujaamas ja üks Maalbeeki metroojaamas. Belgia tervishoiuministeeriumi andmetel on vähemalt 31 kinnitatud surmajuhtumit ja üle 250 teatatud vigastuse. Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) on avalikult võtnud endale vastutuse rünnaku eest. Kahtlustatavaid on kolm. Kaks olid enesetaputerroristid ja Belgia politsei otsib praegu kolmandat.
Brüsseli kaart, millel on näidatud kahe pommi asukoht.
Taust
Belgia on osa sõjast ISILi vastu Iraagis. Umbes 500 välisvõitlejat Süürias ja Iraagis on Belgia päritolu. Võitlejad on enamasti pärit immigrantide peredest.
Belgiat on varemgi rünnatud. 2014. aasta mais ründas relvastatud mees Belgia juudi muuseumi, tappes neli inimest. Jaanuaris 2015 peatasid turvamehed grupi, kes võib-olla plaanis teist Charlie Hebdo tulistamist. Operatsiooni tulemusel hukkus kaks rühma liiget. 2015. aasta augustis tulistas mees Brüsselis rongis inimesi ja pistis neid maha, enne kui reisijad ta kinni pidasid.
2015. aasta novembris Pariisis toimunud rünnakute ründajad elasid Molenbeekis ja Brüsseli linn oli inimeste otsimiseks viis päeva suletud. 18. märtsil 2016 tabati Salah Abdeslam, kes tõenäoliselt osales Pariisi rünnakutes, ning vähemalt üks teine kahtlusalune on endiselt vabaduses.
Pommitamise asukohad
Brüsseli lennujaam
Kaks plahvatust toimusid lennujaama väljuvate lendude saalis.
Tapetud ja kahjustatud inimesed
Vähemalt 31 inimest hukkus ja üle 230 inimese sai vigastada. Kolm ameeriklast, mormooni misjonärid, said raskelt vigastada, samuti üks USA sõjaväelane ja tema perekond. USA saatkond Brüsselis palus USA kodanikel mitte kasutada busse ja metrood.
Brüsseli kahtlusalune on videovalves
ISIS ründas Brüsselit
Kaks meest kasutasid pomme, et end Brüsseli lennujaamas tappa. Politsei otsib kolmandat meest, keda on koos nendega nähtud lennujaamas tehtud videovalveseadme fotol. ISIL teatas, et rünnaku taga on ISIL.
Tund aega pärast rünnakuid sisenes politsei Brüsseli põhjaosas asuvasse Schaarbeeki kodusse, kus nad leidsid naelapommi, kemikaale ja ISILi lipu. Üks mees arreteeriti, kuid seejärel vabastati.
Maalbeek - Maelbeeki jaam (25684717280)
Ründajad
Belgia ametiasutused teatasid, et Brüsseli metroo ja lennujaama ründanud kolme enesetaputerroristi hulgas olid kaks venda, Khalid ja Ibrahim el-Bakraoui, mõlemad kriminaalkorras karistatud belglased.Arvatakse, et vennad on seotud eelmise aasta Pariisi rünnakutega ja Salah Abdeslamiga. Seal kaamerate ette ilmunud kolmas mees on endiselt vabaduses pärast seda, kui ta põgenes, kui tema pomm ei plahvatanud.
Euroopa ütleb hirmule "ei"
Pärast Brüsseli rünnakuid ütlesid Euroopa liidrid, et terror ei hirmuta neid. Belgias kuulutasid ametnikud välja kolmepäevase riikliku leina. Belgia peaminister ütles, et Charles Michel saatis rünnakute taga olevatele inimestele sõnumi: "neile, kes on otsustanud olla vabaduse, demokraatia ja põhiväärtuste barbaarsed vaenlased ... me jääme ühtseks."
ISIS märkis oma vastutust nõudvas sõnumis Twitteri postituses, et "See, mis tuleb, on hullem".
Maailm on kurb
Inimesed jagasid karikatuure ja näitasid kurbust mustas, kollases ja punases, Belgia lipu värvides. Teised panid solidaarsussõnumeid #JeSuisBruxelles ehk "Mina olen Brüssel", mis on ood sarnasele väljaastumisele #JeSuisCharlie'ga pärast Charlie Hebdo rünnakut 2015. aasta jaanuaris. Mõned inimesed kutsusid pärast lennujaama sulgemist kinni jäänud turiste oma kodudesse, kasutades #OpenHouse.
Prantsuse karikaturist Jean Plantureux, kes kasutab nime Plantu, joonistas Prantsuse ajalehe Le Monde jaoks emotsionaalse karikatuuri. Prantsuse lipu sisse mässitud nuttev inimene kallistab Belgia lipuga nutvat inimest, mis viitab kahe riigi vahelisele solidaarsusele.
Inimesed Brüsselis ja mujal tõid lilli ja süütasid küünlaid, et näidata, kui kurvad nad on pärast rünnakuid.
Leinavad inimesed, kes on jäädvustatud 2015. aasta novembri Pariisi rünnakute ohvrite mälestuseks peetud jumalateenistuse ajal - Pariis, 14. november 2015
