22. märts 2016 – Brüsseli terrorirünnakud: Zaventem ja Maalbeek
22. märts 2016 — Brüsseli terrorirünnakud Zaventemis ja Maalbeekis: kolm plahvatust, üle 31 surma ja 250 vigastatut, ISIL võttis vastutuse; uurimine ja kahtlusalused.
22. märtsil 2016 toimus Belgia pealinnas Brüsselis kolm suurt plahvatust. Kaks pommi plahvatas Brüsseli Zaventemi lennujaamas ja üks Maalbeeki metroojaamas. Belgia tervishoiuministeeriumi andmetel on vähemalt 31 kinnitatud surmajuhtumit ja üle 250 teatatud vigastuse. Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) on avalikult võtnud endale vastutuse rünnaku eest. Kahtlustatavaid on kolm. Kaks olid enesetaputerroristid ja Belgia politsei otsib praegu kolmandat.
Rünnaku käik
Rünnakud toimusid varahommikul ja hommikupoolikul. Esmalt plahvatasid kaks lõhkekeha Zaventemi lennujaama saabumisterminalis, kus sai kannatada suur hulk reisijaid ja lennujaama töötajaid. Hiljem toimus pommiplahv Maalbeeki metroojaamas, mis asub lähedal Euroopa Liidu institutsioonidele ja kus samal ajal oli palju tööle suundujaid.
Kahjud ja ohvrite olukord
Plahvatuste otsene tagajärg oli mitu kymmenet kannatanut ja hulgaliselt materiaalset kahju. Alguses teatati vähemalt 31 surmajuhtumist ja üle 250 vigastatust; hilisemates ametlikes aruannetes oli ohvreid kokku veelgi. Vigastatute seas oli nii kergemate kui raskemate põletus- ja lõikevigastustega inimesi ning mõned viibisid pikas ravis. Lisaks tsiviilohvritele hukkusid rünnakutes ka sooritajateks olnud enesetaputerroristid.
Uurimine ja vastutus
ISIL võttis rünnakute eest vastutuse. Belgia julgeolekujõud alustasid ulatuslikku kriminaaluurimist, tegid arreteerimisi ja otsinguid seoses rünnakutes kahtlustatavate isikutega ning uurisid seoseid 2015. aasta Pariisi rünnakutega. Politsei ja prokuratuur koordineerisid tööd rahvusvaheliste partneritega, et tuvastada lähteallikad, käerääkimisvõrgustikud ja relvastuse hankijad.
Reageerimine ja tagajärjed
- Brüsseli transpordisüsteem pandi ajutiselt kinni ning lennujaam lõpetas lennutegevuse.
- Turvalisuse taset tõsteti Belgias ja mitmes Euroopa riigis; mitmed avalikud kohad, koolid ja institutsioonid olid ajutiselt suletud või piiratud ligipääsuga.
- Euroopa Liidu institutsioonid ja mitmed riigid avaldasid kohe hukkamõistu ning pakkusid tuge Belgiale. Paljudes linnades peeti mälestusmomente ja üritusi ohvrite auks.
- Pikk ja keerukas õiguslik protsess ning julgeolekuanalüüsid tõid kaasa muutusi terrorismivastases koostöös ja infovahetuses ELi liikmesriikide vahel.
Mälestus ja mõju
Brüsseli rünnakud jätsid sügava jälje linnaelule, ohvrite lähedastele ja kogu Belgiale. Iga-aastased mälestusüritused ning avalikud diskussioonid julgeoleku, integratsiooni ja vaba liikumise tasakaalu üle jätkuvad. Rünnak rõhutas vajadust tugevama vaenlaste võrgustike avastamise, teabe jagamise ja ennetustöö järele nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.
Kui soovite, võin lisada kronoloogia kellaaegadega, kokkuvõtte uurimise tulemustest või linke ametlike raportite ja meediakajastuste juurde.
Brüsseli kaart, millel on näidatud kahe pommi asukoht.
Taust
Belgia on osa sõjast ISILi vastu Iraagis. Umbes 500 välisvõitlejat Süürias ja Iraagis on Belgia päritolu. Võitlejad on enamasti pärit immigrantide peredest.
Belgiat on varemgi rünnatud. 2014. aasta mais ründas relvastatud mees Belgia juudi muuseumi, tappes neli inimest. Jaanuaris 2015 peatasid turvamehed grupi, kes võib-olla plaanis teist Charlie Hebdo tulistamist. Operatsiooni tulemusel hukkus kaks rühma liiget. 2015. aasta augustis tulistas mees Brüsselis rongis inimesi ja pistis neid maha, enne kui reisijad ta kinni pidasid.
2015. aasta novembris Pariisis toimunud rünnakute ründajad elasid Molenbeekis ja Brüsseli linn oli inimeste otsimiseks viis päeva suletud. 18. märtsil 2016 tabati Salah Abdeslam, kes tõenäoliselt osales Pariisi rünnakutes, ning vähemalt üks teine kahtlusalune on endiselt vabaduses.
Pommitamise asukohad
Brüsseli lennujaam
Kaks plahvatust toimusid lennujaama väljuvate lendude saalis.
Tapetud ja kahjustatud inimesed
Vähemalt 31 inimest hukkus ja üle 230 inimese sai vigastada. Kolm ameeriklast, mormooni misjonärid, said raskelt vigastada, samuti üks USA sõjaväelane ja tema perekond. USA saatkond Brüsselis palus USA kodanikel mitte kasutada busse ja metrood.
Brüsseli kahtlusalune on videovalves
ISIS ründas Brüsselit
Kaks meest kasutasid pomme, et end Brüsseli lennujaamas tappa. Politsei otsib kolmandat meest, keda on koos nendega nähtud lennujaamas tehtud videovalveseadme fotol. ISIL teatas, et rünnaku taga on ISIL.
Tund aega pärast rünnakuid sisenes politsei Brüsseli põhjaosas asuvasse Schaarbeeki kodusse, kus nad leidsid naelapommi, kemikaale ja ISILi lipu. Üks mees arreteeriti, kuid seejärel vabastati.
Maalbeek - Maelbeeki jaam (25684717280)
Ründajad
Belgia ametiasutused teatasid, et Brüsseli metroo ja lennujaama ründanud kolme enesetaputerroristi hulgas olid kaks venda, Khalid ja Ibrahim el-Bakraoui, mõlemad kriminaalkorras karistatud belglased.Arvatakse, et vennad on seotud eelmise aasta Pariisi rünnakutega ja Salah Abdeslamiga. Seal kaamerate ette ilmunud kolmas mees on endiselt vabaduses pärast seda, kui ta põgenes, kui tema pomm ei plahvatanud.
Euroopa ütleb hirmule "ei"
Pärast Brüsseli rünnakuid ütlesid Euroopa liidrid, et terror ei hirmuta neid. Belgias kuulutasid ametnikud välja kolmepäevase riikliku leina. Belgia peaminister ütles, et Charles Michel saatis rünnakute taga olevatele inimestele sõnumi: "neile, kes on otsustanud olla vabaduse, demokraatia ja põhiväärtuste barbaarsed vaenlased ... me jääme ühtseks."
ISIS märkis oma vastutust nõudvas sõnumis Twitteri postituses, et "See, mis tuleb, on hullem".
Maailm on kurb
Inimesed jagasid karikatuure ja näitasid kurbust mustas, kollases ja punases, Belgia lipu värvides. Teised panid solidaarsussõnumeid #JeSuisBruxelles ehk "Mina olen Brüssel", mis on ood sarnasele väljaastumisele #JeSuisCharlie'ga pärast Charlie Hebdo rünnakut 2015. aasta jaanuaris. Mõned inimesed kutsusid pärast lennujaama sulgemist kinni jäänud turiste oma kodudesse, kasutades #OpenHouse.
Prantsuse karikaturist Jean Plantureux, kes kasutab nime Plantu, joonistas Prantsuse ajalehe Le Monde jaoks emotsionaalse karikatuuri. Prantsuse lipu sisse mässitud nuttev inimene kallistab Belgia lipuga nutvat inimest, mis viitab kahe riigi vahelisele solidaarsusele.
Inimesed Brüsselis ja mujal tõid lilli ja süütasid küünlaid, et näidata, kui kurvad nad on pärast rünnakuid.
Leinavad inimesed, kes on jäädvustatud 2015. aasta novembri Pariisi rünnakute ohvrite mälestuseks peetud jumalateenistuse ajal - Pariis, 14. november 2015
Otsige